2-15-1710/19 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 03.02.2015 esitas SIA Kompanija Avotini (hageja) Harju Maakohtule hagi Metexcom OÜ (pankrotis) (kostja) vastu, milles palus tunnistada kostja võlausaldajate 26.01.2015 üldkoosolekul päevakorrapunktides II, VI, VIII ja IX vastu võetud otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 09.01.2015 määrusega välja OÜ Metexcom (pankrotis) pankrot ja määrati esimene võlausaldajate üldkoosolek 26.01.2015 kell 13.00. Hageja esitas nõudeavalduse summas 786 864,55 eurot. Pankrotihaldur pidanuks andma 7868 häält (100 eurot hääl), kuid määras 2910 häält, mistõttu jäi hageja ilma häälteenamusega võlausaldaja staatusest. Hageja vaidlustas hääled, kuid kohtunik jättis pankrotihalduri poolt määratud hääled muutmata. Hageja ei saanud võimalust vastavalt soovile võtta vastu otsuseid, koosolekul kinnitati pankrotihaldur, otsustati, kuidas käsitleda väikese nõudega võlausaldajaid, valida pankrotitoimkonda ning otsustati vara müügi viis (toimkonna määratud viisil ja hinnaga). Otsus põhineb valel häälte andmisel, otsused võetakse vastu PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlausaldajate lihthäälteenamusega. Hagejal pidanuks olema häälteenamus ja otsuste vastuvõtmisel määravaks just tema hääled. Seetõttu ei vasta vaidlustatud otsused seadusele ja tuleb tunnistada kehtetuks. Koosolekul rikuti otsuste vastuvõtmisel seadusest tulenevat korda, sest PankrS § 82 lg 1 keelab võlausaldajale häälte mitteandmise suvalisel põhjusel. Otsus, millega lubatakse halduril pankrotivara müüa enampakkumiseta, rikub

võlausaldajate ühiseid huve. Ühtki kinnitust ei ole, et enampakkumiseta saanuks anda suuremat kasu. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostjale jäi arusaamatuks, millisel viisil käitumist ootas hageja üldkoosolekult häälte arvestamisel olukorras, kus hääled võlausaldajate üldkoosolekul kinnitati võlausaldajatele PankrS § 82 lg-s 4 sätestatud korras kohtumäärusega. Üldkoosolekule ja haldurile ei saa ette heita häälte ebaõiget arvestamist ning hageja ei saa tugineda PankrS § 83 lg 1 ja väita, et üldkoosoleku otsus ei vastanud seadusele. Vaidlus häälte üle vaadatakse läbi määruskaebemenetluses. Hageja on määruskaebemenetluses saavutanud tema poolt taotletud häälte arvu ning seetõttu on ära langenud tema huvi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja poolt esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise nõude kohaselt soovib hageja näha võlausaldajate päevakorra punktis vaid ühte esimese võlausaldajate üldkoosoleku päevakorda kuulunud küsimuse hääletamist, milleks on toimkonna liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete valimine. Hagejal puudub huvi esimese võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktide II,VIII ja IV kohta võetud otsuste kehtetuks tunnistamise vastu. Kogu võlgniku vara on müüdud enne ajutise halduri nimetamist hagejale ja Avotini Estonia OÜ-le. Maakohtu otsus 28.05.2015 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Vastavalt PankrS § 3 lg-le 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Kohtuistungist teatab kohus haldurile ja nõude esitanud isikule. Seega leidis kohus, et antud tsiviilvaidluses saavad vastuväiteid esitada PankrS §-s 83 märgitud isikud ning vaidlust ei ole, et toimkonda esindab Tarmo Friedenthal (tlk 45). Võlausaldajatele häälte andmine ning määratud häälte vaidlustamine toimub PankrS § 82 lg 4 alusel ja selline sätestatud õigus on igal koosolekul viibinud võlausaldajal, kes ei nõustu häälte arvuga. Võlausaldajale antud häälte vaidlustamine ei saa toimuda PankrS § 83 alusel ja seega ei saa vastav väide ainuüksi, vaidlustamata hääli, olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude alus. Tallinna Ringkonnakohtu 2-14-60549 määrusega on määratud hageja häälte arvuks 7868 (tlk 72). Hagiavalduse kohaselt palub hageja kehtetuks tunnistada võlausaldajate esimese üldkoosolekul (tlk 10-12) punktides II pankrotihalduri kinnitamine, VIII pankrotitoimkonna liikmete valimine, IX pankrotivara võõrandamine ja VI väiksemate nõuetega võlausaldajate määratlemine, vastu võetud otsused. Hageja väiteil ei saanud ta võimalust vastavalt soovile võtta vastu otsuseid, sest koosolekul kinnitati pankrotihaldur, otsustati, kuidas käsitleda väikese nõudega võlausaldajaid, valida pankrotitoimkonda ning otsustati toimkonna määratud

viisil ja hinnaga vara müümine. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Hageja ei vaidlusta koosoleku kokkukutsumise korda, seega saab kohus hinnata hagis toodut lähtudes PankrS §-st 83, kas koosoleku otsus vastab seadusele või on rikutud seadusest tulenevat korda. Kohtu hinnangul ei ole koosolekul vastuvõetud otsuste korral rikutud seadusest tulenevat korda ega esine mittevastavust seadusele, mis PankrS § 83 esimese lõike kohaselt toob kaasa otsuse kehtetuse. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu (PankrS § 2). PankrS § 77 p 5 järgi kuulub võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse muuhulgas ka pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Võlausaldajate pädevus seoses pankrotivara müügiga seonduva otsustamises piirdub seaduses eraldi sätestatud õigusega ja võlausaldajate üldkoosoleku pädevust täpsustavaks normiks on § 133, mis puudutab esimest üldkoosolekut, § 137 vara enampakkumiseta müüki. Pankrotitoimkonna esimees on asja läbivaatamisel esile toonud, et vara on müüdud enne ajutise halduri nimetamist hagejale ja Avotini Estonia OÜ-le. PankrS § 137 lg 1võimaldab teha ettekirjutuse haldurile müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu, õige on kostja seisukoht, et see ei välista müüki enampakkumisel. Seega ei põhine hageja väide ühelgi tõendil, et otsusega lubada halduril müüa pankrotivara enampakkumiseta, rikub võlausaldajate ühiseid huve. PankrS § 81 lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega ning võlausaldajate üldkoosolek on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata. Hageja ja Avotini Estonia OÜ on 13.04.2015 esitanud kostja pankrotihaldurile nõude võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumiseks päevakorraga pankroti toimkonna liikmete vabastamine ja uute pankrotitoimkonna liikmete valimine (tlk 78). Nimetatud taotlust on hageja põhjendanud tuginedes PankrS § 79 lg 2 p-le 2 ja asjaolule, et häälte arv on muutunud võrreldes esimese võlausaldajate üldkoosoleku ajaga. PankrS § 74 lg 5 kohaselt võib võlausaldajate üldkoosolek pankrotitoimkonna liikme vabastada. Võlausaldaja taotlusel või kohtu algatusel võib kohus vabastada pankrotitoimkonna liikme, kes ei tohi olla pankrotitoimkonna liige või kes on oma kohustusi rikkunud. Kohtuistungil, mis toimus 05.05.2015, jäi hageja seisukoha juurde, et vale häälte arv toob kaasa otsuse kehtetuks tunnistamise. Kohus ei nõustunud hageja sellisesisulise väitega, ainuüksi häälte muutmine hilisemas määruskaebemenetluses ei saa kaasa tuua üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisust. Hageja taotlusest pankrotihaldurile nähtub, et ta ei ole nõus pankrotitoimkonna liikmelisusega, mis on aga võimalik uuel koosolekul läbi vaadata. Hageja ei esitanud kohtuistungil vastuväiteid halduri valimise osas. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määras kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja 05.05.2015 menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 949 eurot tunnihinnaga 150 eurot. Kostja menetluskulu nõuet ei esitanud. Kohus hindas TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt poolte menetluskulusid. Kohus märkis, et hageja menetluskulu loeb kohus esitatud suuruses ja arvestuse alusel põhjendatuks, kuid arvestades asjaolu, et hagiavaldus jääb rahuldamata tuleb hageja menetluskulu TsMS § 162 lg 1 alusel jätta tema enda kanda. Apellatsioonkaebus 10.06.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 28.05.2015 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja märgib, et antud asjas käib vaidlus selle üle, kas pankrotistunud ühingu võlausaldajate üldkoosolekul enamusvõlausaldajale häälte vale andmine tingib üldkoosolekul vastuvõetavate otsuste kehtetuks tunnistamise või mitte. Maakohus kohaldas ebaõigesti PankrS § 83 lg-t 1, leides, et ei tingi. Nõustumine maakohtu käsitlusega tähendaks, et halduri kinnitamise ja muude võlausaldajate pädevusse antud küsimuste üle otsustavad vähemusse jäävad võlausaldajad. Nimetatu on aga vastuolus PankrS § 81 lg-st 1 tulenevaga, et võlausaldajate otsuste vastuvõtmisel on määravad just enamusvõlausaldaja hääled. Asjas kogutud tõendite põhjal on tuvastatavad järgmised keskset tähendust omavad asjaolud. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul andis haldur hagejale 2910 häält. Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2015 määruse kohaselt pidanuks haldur andma hagejale võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hoopis 7868 häält. Juhul, kui haldur oleks hagejale esimesel üldkoosolekul hääli õigesti andnud, oleks hagejal olnud häälteenamus. Seisukoht, et vale häälte andmine ei tingi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, päädib olukorraga, milles võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimusi otsustab võlausaldajate vähemus ja häälte vaidluses tehtaval kõrgemalseisva kohtu lahendil ei ole mingit tähtsust. Maakohtu käsitlus tähendab seda, et halduri kinnitamise üle otsustavad lõppkokkuvõttes ainult need võlausaldajad, kellele haldur annab esimesel üldkoosolekul rohkem hääli. See võlausaldaja, kellel on aga tegelikkuses häälteenamus ja kellele annab enamushääli ringkonnakohus, ei saa enam halduri kinnitamise üle otsustada, sest maakohtu käsitluse järgi jääb valel häälte andmisel põhinev esimese üldkoosoleku otsus kehtima, samas ei luba seadus kutsuda uut koosolekut kokku, et halduri kinnitamise üle uuesti hääletada. Ühtlasi tähendab maakohtu käsitlus seda, et häälte vaidluses tehtaval ringkonnakohtu lahendil ei ole pankrotimenetluses mingit tähtsust, sest varasemad otsused jäävad justkui kehtima ja hilisemate otsuste langetamisel on halduril jälle võimalik jätta enamusvõlausaldaja häälteenamusest ilma ning seega jäävad ka nõnda vastuvõetavad otsused justkui kehtima. Sisuliselt saab enamusvõlausaldajale häälte mitteandmist lõpmatuseni ringkonnakohtus vaidlustada, kuid võlausaldajate üldkoosolekul lähtutakse ikkagi halduri poolt antavatest häältest. Hageja leiab, et olukorras, kus seaduse kohaselt võetakse võlausaldajate otsused vastu häälteenamusega (PankrS § 81 lg 1), on igati põhjendatud asuda seisukohale, et valel häälte andmisel põhinev võlausaldajate üldkoosoleku otsus ei vasta seadusele ja kuulub seetõttu PankrS § 83 lg 1 alusel kehtetuks tunnistamisele. Samuti rikutakse otsuste vastuvõtmisel vähemushäältega võlausaldajate ühiseid huve. Võlausaldajate ühisteks huvideks on üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine nõnda, et mida suurem on nõue, seda kaalukam on võlausaldaja hääl. Võlgniku maksejõuetusega enamusvõlausaldajale põhjustatav kahju on arusaadavalt suurem kui vähemusvõlausaldajale põhjustatav kahju. Ei õige ega õiglane poleks lahendus, mille kohaselt ei arvestata selle võlausaldaja soove ja tahet, kellel jääb võlgnikult raha saamata kõige suuremas summas. Võlausaldajate ühisteks huvideks ei ole otsuste vastuvõtmine valesti määratud häältega, eriti siis, kui häälte vale määramine mõjutas otsustamist. Seisukohale, et häälte vale andmine tingib võlausaldajate üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise, on asunud Riigikohus asjas nr 3-2-1-59-15, mille p-s 12 on sedastatud järgmist: „Nõustuda ei saa seisukohaga, nagu ei saaks võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu muutmine määruskaebemenetluses tuua kaasa vaidlustatud häältega vastu võetud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, nagu ringkonnakohus on leidnud. PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Seega, kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks PankrS § 82 lg 4 teine lause, milles sätestatakse määruskaebuse esitamise õigus häälte määramise määruse peale. Nii tuleb kohtul hagis esitatu alusel igas asjas hinnata seda, kas kohtu ette toodud asjaolud annavad piisava aluse, et otsus kehtetuks tunnistada.“ Olukorras, kus määruskaebemenetluses tuvastatakse, et võlausaldajal on häälteenamus, samas kui võlausaldajate üldkoosolekul hääletamisel lähtuti ekslikult vastupidisest, on selge, et PankrS § 83 lg-s 1 toodud otsuse kehtetuks tunnistamise eeldused on täidetud. Lisaks PankrS § 83 lg 1 valele kohaldamisele kuulub maakohtu otsus tühistamisele ka seetõttu, et selles on oluliselt rikutud põhjendamiskohustust. Nii ei nähtu kaevatavast otsusest seda, miks ei nõustu maakohus hageja seisukohaga, et PankrS § 81 lg 1 rikkumine täidab PankrS § 83 lg 1 koosseisu. Samuti jääb arusaamatuks otsuse lõpus sisalduv väide, nagu poleks hageja esitanud kohtuistungil vastuväiteid halduri valimise osas. Esiteks on vaidlus mitte halduri valimise, vaid kinnitamise üle. Teiseks on hageja istungil rõhutanud, et üheks hagiga taotlevaks eesmärgiks ongi hagejale võimaluse loomine osaleda halduri kinnitamise üle otsustamisel õiguspäraselt määratud häälte arvuga. Kolmandaks on halduri kinnitamise otsuse õigusvastasust käsitletud kirjalikult hagiavalduses ja hageja 17.03.2015 ning 09.04.2015 menetlusdokumentides. Niisiis on maakohtu otsuse põhjendus puudulik ega veena selle lugejat maakohtu lõppjärelduste õigsuses. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning esitatud apellatsioonkaebusega leiab, et TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel tuleb Harju Maakohtu 28.05.2015 otsus tühistada täies ulatuses. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hagejale kui võlausaldajale pankrotihalduri poolt määratud vale häälte arv, mille hageja on määruskaebemenetluses vaidlustanud ja mille tulemusena on hagejale määratud häälte arvu muudetud, toob kaasa vaidlustatud häältega vastu võetud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Vaidlustamata ja asjas esitatud tõenditega tuvastamist leidnud on, et esimesel võlausaldajate üldkoosolekul 26.01.2015 määras pankrotihaldur hagejale 2910 häält, kuigi pidanuks vastavalt hageja 786 864,55 euro suurusele nõudele andma 7869 häält. Arvestades määruskaebusega taotletavate häälte arvu määras ringkonnakohus tsiviilasjas nr 214-60549 hageja häälte arvuks 7868. Kuivõrd võlausaldajate esimesel üldkoosolekul lihthäälteenamusega otsuste vastuvõtmiseks oli vaja 4771 häält, jäi hageja vale häälte arvu määramise tulemusel ilma häälteenamusest, mis olnuks määrava tähendusega otsuste vastuvõtmisel, milliste kehtetuks tunnistamist hageja käesolevas asjas hageb. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et võlausaldajale antud häälte vaidlustamine ei saa toimuda PankrS § 83 alusel ja seega ei saa ainuüksi väide ebaõigest häälte arvust ilma hääli vaidlustamata olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude alus. Praegusel juhul on

aga hageja vastupidiselt maakohtu käsitletule hagejale määratud häälte arvu vaidlustanud. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei saa ainuüksi häälte muutmine hilisemas määruskaebemenetluses kaasa tuua üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Ringkonnakohus leiab, et nii hagiavalduses kui ka apellatsioonkaebuses osundatu võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu muutmisest määruskaebemenetluses võib kaasa tuua vaidlustatud häältega vastu võetud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise. Vastavale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-59-15 punktis 12, millele on apellatsioonkaebuses tähelepanu juhtinud ka hageja. Viidatud lahendis on Riigikohus tuginenud PankrS § 83 lg-le 1, mille kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Eelviidatud sättest on Riigikohus järeldanud, et kui võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastu võetud võlausaldajate häältega, kellele antud häälte arv on määruskaebusega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud, võib see PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks PankrS § 82 lg 4 teine lause, milles sätestatakse määruskaebuse esitamise õigus häälte määramise määruse peale. Riigikohtu suunise kohaselt tuleb kohtul hagis esitatu alusel igas asjas hinnata seda, kas kohtu ette toodud asjaolud annavad piisava aluse, et otsus kehtetuks tunnistada. Arvestades eeltoodut toetab ringkonnakohus hageja seisukohta ja leiab, et seaduse mõttega kooskõlas ei oleks käsitlus, mille kohaselt saaks võlausaldaja halduri poolt antud hääli küll määruskaebuse esitamise läbi vaidlustada, kuid sellele vaatamata lähtutaks võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel siiski halduri poolt antud häältest. Ebaõige on maakohtu hinnang, et käesoleval juhul ei ole koosolekul vastuvõetud otsuste korral rikutud seadusest tulenevat korda ega esine mittevastavust seadusele, mis PankrS § 83 lg 1 kohaselt toob kaasa otsuse kehtetuse. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad praeguses asjas esitatud asjaolud vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Ringkonnakohus jagab hageja arvamust, et olukorras, kus seaduse (PankrS § 81 lg 1) kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, on põhjendatud seisukoht, et valel häälte andmisel põhinev otsus, mille vastuvõtmisel ei ole võlausaldaja tulenevalt valesti määratud häälte arvust omanud häälteenamust, ei vasta seadusele ja kuulub PankrS § 83 lg 1 alusel kehtetuks tunnistamisele. Seda põhjusel, et häälte õigel määramisel omaks võlausaldaja hääled otsuste vastuvõtmisel määravat tähendust. Antud asjas oleneb seega vaidlustatud ja määruskaebemenetluses muudetud võlausaldaja häälte arvust 26.01.2015 esimesel üldkoosolekul päevakorras olnud ja hageja poolt vaidlustatud otsuste vastuvõtmine. Nimetatud üldkoosolekul vastuvõetud otsuste puhul ei ole häälte arvu valest määramisest tulenevalt järgitud pankrotiseaduses sätestatud otsuste lihthäälteenamusega vastuvõtmise nõuet, mistõttu ei vasta üldkoosolekul vastuvõetud otsused seadusele. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kostja võlausaldajate 26.01.2015 üldkoosoleku päevakorrapunktides II, VI, VIII ja IX vastuvõetud otsused tuleb tunnistada kehtetuks. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludega ja toimikust nähtuvate materjalidega kooskõlas ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja kohtuistungil esitanud vastuväiteid halduri valimise osas. Halduri kinnitamise osas, milline otsus võeti vastu vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunktis II, on hageja kohtuistungil vastuväited esitanud. Lisaks sellele, et halduri kinnitamise otsuse vaidlustamine häälte vale andmise tõttu nähtub hagiavaldusest, on hageja

ka 05.05.2015 kohtuistungil avaldanud kõige suuremat muret selle üle, et tal ei lastud osaleda halduri kinnitamisel. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht hagejal halduri valimise osas kohtuistungil vastuväidete puudumisest. Menetluskulud Kuivõrd ringkonnakohus peab põhjendatuks hagi täies ulatuses rahuldada ja muudab selles osas maakohtu otsust, siis tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus muudab maakohtu otsust ja teeb uue otsuse asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, tuleb ringkonnakohtul TsMS § 174 lg-st 5 tulenevalt muuta ka maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulud kogusummas 1249 eurot (ilma käibemaksuta), mis koosneb järgmistest toimingutest: 02.02.2015 hagiavalduse koostamine 2h (300 eurot); 02.02.2015 hagiavalduse koostamine 18min (45 eurot); 03.02.2015 riigilõiv hagiavalduselt 300 eurot; 17.03.2015 kostja 06.03.2015 vastuse läbitöötamine, hageja kirjaliku seisukoha koostamine kostja 06.03.2015 vastusele 1h 30min (225 eurot); 09.04.2015 taotluse koostamine istungi aja varasemaks muutmiseks ning täiendava tõendi esitamseks 1h 36min (184 eurot); 15.04.2015 menetlusliku olukorra analüüs lähtuvalt kohtuniku 15.04.2015 kl 13:04 saadetud e-kirjast, kohtule esitatava selgituse ettevalmistamine 10min (30 eurot); 27.04.2015 kostja 24.04.2015 vastuse läbitöötamine 11min (30 eurot); 05.05.2015 ettevalmistus maakohtu istungiks 19min (60 eurot) ja 05.05.2015 osalemine maakohtu istungil 30min (75 eurot). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ja leidis, et nii töötunni hind 150 eurot kui ka töömaht on ülepaisutatud, millest tulenevalt palus kostja kohtul kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus hageja menetluskulu esitatud suuruses ja arvestuse alusel täies ulatuses põhjendatuks. Hageja vandeadvokaadist esindaja Denis Piskunov on osutanud hagejale õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot ilma käibemaksuta, v.a 09.04.2015 taotluse koostamisel, millise toimingu töötunni hinnaks on taotlusest nähtuvalt 115 eurot. Hageja esindaja töötunni hinda 115 eurot ilma käibemaksuta peab ringkonnakohus mõistlikuks, samuti on nimetatud summas tunnitasu kooskõlas Riigikohtu praktikas põhjendatuks peetud tunnitasu määraga (120 eurot käibemaksuga või -maksuta). Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja töötunni hinda 150 eurot ilma käibemaksuta, mis ületab keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu, ei saa arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Mõistlikuks hageja esindaja tunnitasu määraks käesolevas asjas, pidades silmas ka hageja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus 130 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja hagiavalduse koostamisele kulutanud kokku 2 tundi ja 18 minutit (345 eurot), mis on arvestades hagi mahtu ja sisu ringkonnakohtu hinnangul mõistlik ajakulu hagi koostamiseks ja selle lisade komplekteerimiseks. Samuti peab ringkonnakohus põhjendatuks hageja menetluskulu, mis seisneb riigilõivu summas 300 eurot tasumises hagiavalduse esitamisel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukuludeks muu hulgas riigilõiv. Hagiavalduse esitamisel on Advokaadibüroo Magnusson

OÜ tasunud hageja eest riigilõivu summas 300 eurot (tl 33). Toodust tulenevalt kuulub hageja menetluskulu 300 eurot kostjalt väljamõistmisele. Hageja esindaja 17.03.2015 ajakulu 1 tund ja 30 minutit (225 eurot) kostja 06.03.2015 vastuse läbitöötamiseks ja hageja kirjaliku vastuse koostamiseks peab kohus, arvestades läbitöötamist vajanud dokumendi ja sellele koostatud vastuse mahtu ja sisu, mõistlikuks. Kohtu hinnangul on ülemäära suur hageja esindaja ajakulu 1 tund ja 36 minutit (184 eurot) 09.04.2015 taotluse koostamiseks istungi aja varasemaks muutmiseks ja täiendava tõendi esitamiseks. 09.04.2015 taotluse sisuline osa on ca pool lehekülge, millises mahus dokumendi koostamiseks ei saa hageja vandeadvokaadist esindajal kohtu hinnangul mõistlikult kuluda enam kui pool tundi. Seega vähendab kohus nimetatud toimingu ajakulu 1 tunni ja 6 minuti võrra, mis arvestades hageja esindaja tunnihinda nimetatud toimingu puhul teeb kokku 126,50 eurot. Hageja esindaja ajakulu 10 minutit (30 eurot) menetlusliku olukorra analüüsiks lähtuvalt kohtuniku 15.04.2015 kell 13:04 saadetud e-kirjast saab pidada põhjendatuks, kuivõrd toimiku materjalidest nähtuvalt on kohus eelnimetatud e-kirja menetlusosalistele saatnud ning vastuseks kohtu kirjale on hageja esindaja 15.04.2015 saatnud kohtule ka omapoolse selgituse (tl 65). Põhjendatud ja vajalikuks peab kohus ka hageja esindaja ajakulu 11 minutit kostja 24.04.2015 vastuse läbitöötamiseks, arvestades, et kostja 24.04.2015 täiendav vastus hagile on kokku 3 lehel. 05.05.2015 kohtuistungiks ettevalmistuseks on hageja esindaja kulutanud 19 minutit (60 eurot) ning 30 minutit (75 eurot) nimetatud kohutistungil osalemiseks. Kohtu hinnangul saab ajakulu 19 minutit kohtuistungiks valmistumiseks pidada põhjendatuks. 05.05.2015 kohtuistung kestis 30 minutit, mistõttu saab sellele vastavat hageja esindaja ajakulu kohtuistungil osalemiseks pidada samuti põhjendatuks. Kokku peab ringkonnakohus maakohtu menetluses hagejale osutatud õigusabi vajalikuks ja põhjendatuks 5 tunni ja 28 minuti ulatuses. Arvestades hageja esindaja mõistlikku tunnihinda, mis 09.04.2015 toimingu puhul on 115 eurot ja muude toimingute puhul 130 eurot ilma käibemaksuta, on hageja menetluskulud, sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot, põhjendatud kokku summas 1003,17 eurot. Vastavalt TsMS-i alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palus apellatsiooniastmes esitatud menetluskulude nimekirjas mõista kostjalt välja menetluskulud kokku summas 1113,50 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi nii tunnihinnaga 115 kui ka 150. Hageja menetluskuludeks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 813,50 eurot. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsiooniastmes õigusabi kokku 6 tunni ja 2 minuti ulatuses. Osutatud õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: 09.06.2015 apellatsioonkaebuse koostamine 1h 42min (150) – 255 eurot; 10.06.2015 apellatsioonkaebuse koostamine 30min (150) – 75 eurot; 16.07.2015 kostja 10.07.2015 vastuse läbitöötamine 50min (115) – 103,50 eurot; 16.07.2015 hageja seisukoha koostamine kostja 10.07.2015 vastusele apellatsioonkaebusele 2h (115) – 230 eurot ja 24.07.2015 hageja seisukoha koostamine kostja 10.07.2015 vastusele apellatsioonkaebusele 1h (150) – 150 eurot. Hageja kinnitas, et kõik

menetluskulude nimekirjas toodud kulud on tekkinud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu ja leiab, et töötunni hind 150 eurot on põhjendamatult kõrge. Samuti ei pea kostja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja 3,5 tunnist ajakulu kostja 10.07.2015 vastusega tutvumiseks ning omapoolse seisukoha kujundamiseks. Pidades silmas, et kostja argumendid olid suurel määral samad, mis maakohtu menetluses ning apellatsioonkaebuse enda koostamine võttis hagejal aega veidi enam kui 2 tundi, on ajakulu nähtavalt ülepaisutatud. Sellest tulenevalt palub kostja ringkonnakohtul kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust. Hageja esindaja menetluskulu, mis seisneb apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumises summas 300 eurot, peab kohus põhjendatuks. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 33) on hageja apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot. Seega tuleb hageja vastav menetluskulu kostjalt välja mõista. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja lepingulise esindaja töötunni hind 150 eurot on põhjendamatult kõrge. Kohus leiab sarnaselt käesolevas asjas maakohtu menetluskulude osas leitule, et hageja lepingulise esindaja töötunni hinda 150 eurot ilma käibemaksuta ei saa arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Mõistlikuks hageja esindaja tunnitasu määraks käesolevas asjas peab kohus 130 eurot ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvat ajakulu kokku 2 tundi ja 12 minutit apellatsioonkaebuse koostamiseks maakohtu 28.5.2015 otsusele peab ringkonnakohus koostatud kaebuse mahtu ja sisu arvestades põhjendatuks. Arvestades, et kohus peab hageja esindaja mõistlikuks töötunni hinnaks apellatsioonkaebuse koostamisel mitte 150 eurot, vaid 130 eurot, on nimetatud toimingu põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 286 eurot (2h 12min x 130). Menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas hageja lepinguline esindaja 50 minutit kostja 10.07.2015 vastuse läbitöötamiseks. Pidades silmas, et kostja 10.07.2015 vastuse sisulised vastuväited on ca 2,5 leheküljel, võis hageja lepingulisel esindajal nimetatud dokumendi lugemiseks ja läbitöötamiseks mõistlikult kuluda menetluskulude nimekirjas märgitud 50 minutit. Samuti saab põhjendatuks pidada nimetatud toimingu tunnihinda 115 eurot. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 50 minutit kostja 10.07.2015 vastuse läbitöötamiseks, milline kulu summas 103,50 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3 tundi kostja 10.07.2015 vastusele seisukoha koostamiseks peab ringkonnakohus ülepaisutatuks, arvestades seejuures koostatud seisukoha sisu ja mahtu ning samuti asjaolu, et osa kostja 10.07.2015 vastuses esitatud argumente kattuvad kostja poolt varasemalt maakohtu menetluses esitatuga. Mõistlikuks ajakuluks kostja 10.07.2015 vastusele seisukoha koostamiseks peab ringkonnakohus mitte enam kui 2 tundi. Nimetatud seisukoha koostamisel on hageja lepingulise esindaja tunnitasuks olnud nii 115 eurot kui ka 150. Arvestades, et hageja esindaja tunnitasu 150 eurot on ringkonnakohtu hinnangul ülemäära kõrge, peab kohus põhjendatuks mõista kulu nimetatud toimingu eest välja tunnihinnaga 130 eurot, kokku summas 260 eurot (2x130). Kogumis peab ringkonnakohus hageja põhjendatud õigusabikuludeks apellatsioonimenetluses kokku 649,50 eurot (286+103,50+260). Koos apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivuga