lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-14630/28

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 10.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-14630/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
532
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-14630

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.detsember 2018.a. Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-14630

Tsiviilasi

R K hagi M K vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

Istungil osales: Hageja R K (IK XXXXXXXXXXXXX) Istungil ei osalenud: Kostja M K (isikukood XXXXXXXXXXXXX) 5.12.2018.a.

esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Lahutada R K ja M K abielu, mis on sõlmitud 07.08.2013.a. Saare Maavalitsuses, dokumendi nr 12-32-2013/68.
3.Taastada R K avaldusel tema lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi S.

Kohtukulude jaotus Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
1.R K esitas 1.10.2018.a. maakohtule hagi M K vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 07.08.2013.a. Saare Maavalitsuses. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted on lõppenud 11.09.2018.a. Kostja elab püsivalt X , hageja X . Kohtuväliselt ei ole kostja olnud nõus lahutama. Abielu lahutamise soovi aluseks on hageja sõnul lahendamatud erimeelsused pere majandusliku ning sotsiaalse toimetuleku osas ning erinevad väärtushinnangud ja arusaamad perekonna koostoimimise nii vaimsel kui füüsilisel tasandil /vt protokoll lk 52/. Hageja

2-18-14630 ei soovi kooselu taastada ega kostjaga leppida, kuna abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Hageja soovib peale lahutust saada perekonnanimeks S. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, ei soovinud leppimisaega ja palus asja lahendamist kostja osavõtuta.

KOSTJA SEISUKOHT

2.Kostja esialgses vastuses hagile avaldas lootust, et poolte abielu on vaatamata kõigele ikkagi võimalik taastada ning pooltel leppida /t.l. 50/. Kostja ei ole 7.11.2018 ja 5.12.2018 toimunud kohtuistungitele ilmunud. 4.12.2018 menetlusdokumendis (vastulauses) kostja teatas, et ta ei osale kohtuistungil, kuna on tuvastanud, et edasine abielu jätkamise mõttekus puudub. Kostja lisab, et juhul kui hageja ei ole nõus endiselt leppima, siis võib abielu lahutada /t.l. 57, 58-65/.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta TsMS § 410 ja 414 lg 1 ja 2 alusel. Kohtukutse on kostjale isiklikult kättetoimetatud ja talle on istungilt puudumise tagajärgi selgitatud /t.l. 54, 56/. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Hageja kinnitusel on poolte vahelised abielulised suhted pöördumatult lõppenud 2018 septembris, pooled elavad eraldi ning hageja ei soovi kooselu taastada ega kostjaga leppida. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult ja abielu taastada ei ole enam võimalik, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Nimeseaduse § 11 alusel taastab kohus poolte abielu lahutamisel hageja soovil tema lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime S.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus