Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2 (4)

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, juhul kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata, hagiavalduses (tl 17). Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on kostjale isiklikult kätte toimetatud 29.06.2015. a (tl 55). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt 112,38 eurot alates 06.04.2015. a, s.o alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhivõlgnevuse 112,38 eurot täieliku tasumiseni määraga 0,05% päevas (tl 17). Hagiavalduse esitamise, s.o 06.04.2015. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 79,44 eurot. Kohus on arvestanud viivist lepingujärgses määras, s.o 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 112,38 eurot ajavahemiku 07.04.2015. a (hagiavalduse esitamise päevast) kuni 04.09.2015. a (kohtuotsuse tegemiseni), s.o 151 päeva eest summas 8,48 (112,38 x 0,05% x 151) eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 87,92 (79,44+ 8,48) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina tasumata põhinõudest – 112,38 x 0,05%, s.o 0,06 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

3 (4)

kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 euro väljamõistmist (tl 17). Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl 4-5,46). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 159,78 eurot. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millele on lisatud Julianuse Õigusbüroo OÜ poolt AS Starmanile esitatud arve nr 1794822 (tl 45). Nimetatud arvest nähtub, et esindustasu V. O. kohtumenetluses on 159,78 eurot, sealhulgas käibemaks 26,63 eurot (tl 45) Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 175 (75 + 100) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise tasumist (tl 17). Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses – VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Käesoleval ajal on seadusjärgne viivisemäär 8,05 % aastas, s.o 0,022% päevas. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.