MÖ hagi HÖ vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes
Hagihind
1873,26 (208,14 x 9) EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MÖ, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxxx xxxxx xxxx Kostja: HÖ, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx xxxxx xxxx xxxx, lepinguline esindaja Tiina Mölder
Asja läbivaatamise aeg
30.11.2018 kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista HÖ elatis täisealise õppiva lapse MÖ kasuks 164,59 eurot kuus alates 08.03.2018 kuni 30.06.2018 ning alates 01.09.2018 kuni MÖ õpingute lõppemiseni xxxxx xxxxxxxxxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.HÖ peab otsuse punktis 2 välja mõistetud elatise maksma MÖ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx. Selgitusse märkida „M elatis“.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-18-3682 jagada täielikult poolte endi kanda.
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
08.03.2018 esitatud hagiavalduses nõudis täisealine MÖ oma isalt HÖ elatise väljamõistmist summas 235 eurot (tl 2). 12.03.2018 täpsustatud hagiavalduses nõudis hageja kostjalt elatist summas 262,50 eurot alates 08.03.2018 (tl 16). Hagi asjaolude kohaselt jätkab hageja täisealisena õppimist keskkoolis. Hageja emal RÖ vara puudub, tema ainsaks sissetulekuks on xxxxxxxxxxxxxxx xxx eurot kuus. Nii hageja kui tema ema elavad hageja vanaemale kuuluvas korteris koos hageja vanaisa ja vanaemaga. Hageja vajaduste katmiseks kulub ühes kuus 525 eurot, sellest eluasemekuludeks 120 eurot, toidule 150 eurot, transpordile 20 eurot, sidele 15 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot, koolikohustuse täitmisele 50 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, muudeks vältimatuteks püsikuludeks 60 eurot (tl 11-12). Hageja on esitanud sünnitunnistuse koopia (tl 14), õpilaspileti koopia (tl 15) ja xxxxx xxxxxxxx tõendi (tl 16). 25.07.2018 esitatud lõplikus nõudes nõuab hageja kostjalt elatist 208,14 eurot kuus alates märts 2018 kuni juuni 2018 (kaasaarvatud) ja september 2018 kuni juuni 2019 (kaasaarvatud). 2018 suvekuudel (juuli, august) käib hageja tööl ja nende kuude eest elatist ei nõua. Ühtlasi täpsustas hageja enda vajaduste katmise kulu suurust. Täpsustuse kohaselt kulub hagejal ühes kuus kommunaalkuludele 30,8 eurot, elektrienergiale 17,5 eurot, toidule 150 eurot, transpordile 15 eurot, sidele (mobiilne internet+telefon) 16,41 eurot, kodusele internetile+televisioonile 19,61 eurot, ravimitele 35 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot, õppevahenditele 15 eurot, rõivastele ja jalanõudele 40 eurot, meelelahutusele (kino, teater jne) 10 eurot, kooliüritustele 5 eurot, sülearvuti järelmaksule 25,85 eurot, mobiiltelefoni järelmaksule 11,11 eurot, kokku 416,28 eurot kuus (tl 8284). Hageja on oma kulutuste tõendamiseks esitanud 1) xxxxx xxxxxxx xxxx xxx xxxx korteri kom-
Tsiviilasi nr 2-18-3682 munaalteenuste arved 2018 märtsi, aprilli ja juuni kohta (tl 86-88); 2) xxxxx xxxxxx xxxx xxx xxxx elektriarved 2017 detsembri, 2018 veebruari, aprilli ja juuni kohta (tl 89-96); 3) Telia arved (mo-biilside, mobiilne internet, televisioon, kodune internet) 2018 mai ja juuni kohta (tl 97-102). Sülearvuti järelmaksuarvete ning mobiiltelefoni ostuarvete esitamiseks palus hageja täiendavalt aega, kuna need pole säilinud ning tuleb vastavalt ettevõttelt uuesti küsida. Kulutusi toidule, ravimitele, hügieenitarvetele, õppevahenditele, rõivastele, jalanõudele, meelelahutusele ja kooliüritustele on hageja väitel võimatu tõendada, kuna selliseid ostutšekke pole ta alles hoidnud. Samas, arvestades riiete ning toidu- ja olmekaupade hindu kauplustes on selge, et hageja kulutused ei ole ülepaisutatud ega ka ebamõistlikud. Lisaks tekivad hagejal kindlasti täiendavad kulutused 2019 mais ja juunis seoses gümnaasiumi lõpetamisega (näiteks lõpukleidi ja lõpupeoks vajalike iluteenuste osas). Kuna xxxxx xxxxxxxxx puuduvad pea täielikult igasugused kultuuri ja meelelahutusüritused, samuti kauplused rõivaste ostmiseks, siis peab hageja mõistlikuks keskmiselt korra kuus kas Tallinnas või Tartus käia. Varasemalt on kostja maksnud hagejale elatist 235 eurot kuus. Hageja majanduslik olukord ei ole muutunud täisealiseks saamisega ning täiendavaid sissetulekuid hagejal õppeperioodil ei ole. Valmistudes keskkooli lõpetamiseks 2019 kevadel, ei ole hagejal võimalik 2018/2019 õppeaastal töötada. Hageja saab oskusliku ja säästliku majandamise tulemusel ühes kuus hakkama keskmiselt minimaalselt 416,28 euroga, mis jagatuna kahe elatist maksma kohustatud lapsevanema vahel teeb ühe lapsevanema kohustuseks 208,14 eurot kuus (tl 88-83).
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja leidis, et elatis tuleb hageja kasuks jätta välja mõistmata, kuna hagiavalduses esitatud andmete põhjal ei ole võimalik hageja vajadusi hinnata ning hageja ei ole oma vajadusi tõendanud. Kostja hinnangul on hagiavalduses märgitud hageja vajadused ülepaisutatud ja osaliselt ebamõistlikud. Kostjale teadaolevalt elavad koos hageja, hageja ema ja hageja mõlemad vanavanemad. Hageja toodud eluasemekulude kohaselt peaks kulutused eluasemele olema keskmiselt 480 eurot. Kostja ei pea seda tõenäoliseks. Ebatõenäolised on ka kulutused toidule, kuna õpilased saavad tasuta koolilõunat, samuti riietele. Selgitamata on vajadus koolikohustuse täitmiseks, kuna gümnaasiumiõpe ei ole tasuline. Lahti on kirjutamata, mida sisaldavad endas muud püsikulud. Võimalik pole hinnata hageja võimet ja võimalusi endale ise elatist hankida. Hageja ei ole kirjeldanud oma varalist seisundit, vaid on märkinud oma ema kohta, et viimasel puudub vara ja toonud ära ema sissetuleku suuruse. Samas on hagejal kindlasti ka endal sissetulekuid, vähemalt riikliku peretoetuse näol. Kostja märkis, et töötab xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ning tema töötasu on töö sesoonsusest tulenevalt väga ebaühtlane. Ehkki põllumajanduslike hooajatööde perioodil (mai – oktoober) ulatub kostja töötasu 837 euroni, on hooajavälisel ajal (november – aprill) töötasu suuruseks 200 – 400 eurot. Seega on tema keskmine töötasu aasta lõikes ligikaudu 500 eurot kuus. Kostjale ei kuulu kinnisvara, sõidukeid ega muid märkimisväärseid varasid. Kostja ja tema abikaasa ühisomandis on aiamaa xxxxxx pindalaga alla 1 hektari. Kostja elukohaks on abikaasale kuuluv eluase, mis ei ole ühisvara. Kostja igakuised vältimatud püsikulud on 490 eurot, sellest eluaseme korrashoiuks 50 eurot, elektrienergia 25 eurot, kommunaalkulud 10 eurot, sidekulud (Tele 2 telefoniarve) 21 eurot, transpordile 20 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot (tegemist on füüsilise tööga, mis kulutab riiet, seetõttu sisaldab summa peamiselt tööriiete maksumust, tööriideid tööandja ei anna), toidule 150 eurot, prügivedu 15 eurot, küttepuud ca 20 ruumimeetrit aastas x 20 eurot= 400 eurot aastas, 34 eurot kuus, eraisikult võetud laen 500 eurot, igakuised maksed 50 eurot, aiamaa soetamiseks võetud laenu tagasimakse 25 eurot. Kostja väitel puuduvad tal igasugused säästud, alaealisele lapsele elatist makstes on ta ise olnud osaliselt abikaasa ülalpidamisel ning ka ülalpidamiskohustuse lõppedes elab pere nii-öelda „peost suhu“. Kostja ei suuda ülalpidamist anda kahjustamata oma enda tavalist hädavajalikku ülalpidamist. 27.08.2018 vastuses teatas kostja, et kuigi hageja on oma nõudmist menetluse jooksul vähendanud, ületab see siiski kostja võimalused. Kostja on nõus maksma hagejale elatist 60 eurot kuus. Seejuures tuleb silmas pidada, et kostja tasub hagejale tsiviilasjas 2-17-4610 saavutatud kokkuleppe kohaselt lisaks 100 eurot igakuiselt ning hageja saab ka riikliku peretoetusena lastetoetust. Kui hageja ema panustab samavõrra, saab hageja vanematelt igakuiste kulutuste katmiseks 320 eurot. Kokku saab hageja riigi ja vanemate panusena 370 eurot igas kuus. Nimetatud summa ei võimalda küll luksuslikku toimetulekut, ent tagab hagejale kostjaga samaväärse toimetuleku. Lisaks on hagejal võimalik taotleda toimetulekutoetust. Veel leidis kostja, et hageja on täiendavas kalkulatsioonis küll vähendanud oma kulutuste suurust, ent võimalik on veelgi kokku hoida. Hageja esitatud kulutused toidule 150 eurot kuus on samas suuruses mis kostjal, ent erinevalt kostjast saab hageja igal koolipäeval tasuta koolilõunat. Seevõrra peaksid tema kulutused toidule olema ka väiksemad. Kulutusi meelelahutusele võib hageja küll teha, kui tal on selleks piisavalt vahendeid, ent nende kulude kandmist ei saa täisealine isik teiselt isikult nõuda (tl 109-110). Kostja on tõendina esitanud enda konto väljavõtte perioodi 01.09.2017-02.04.2018 kohta (tl 28-59). 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-3682
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-21-15 märkinud, et kohus ei ole perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet.
2.Hageja on esitanud kostja vastu täisealisele keskharidust omandavale lapsele elatise maksmise nõude. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (lahend 3-2-1-119-15, p 10). Rahvastikuregistri andmete- on MÖ (hageja) sündinud 08.03.2000 ning tema vanemad on RÖ (ema) ja HÖ (isa) (tl 9). Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. xxxxx xxxxxxxxx 08.03.2018 tõendist nähtub, et MÖ õpib alates 01.09.2016 xxxxx xxxxxxxxx gümnaasiumiastmes statsionaarses õppes (tl 16). Puudub vaidlus, et hageja õppis hagi esitamise ajal ning õpib jätkuvalt xxxxx xxxxxxxx xx.klassis. Eeltuvastatu tähendab, et HÖ (kostja) on täisealise keskharidust omandava hageja isa (üleneja sugulane) ning hageja on kostja tema laps. See omakorda tähendab, et MÖ on õigus oma isalt (kostjalt) nõuda elatist juhul, kui temalt endalt ei saa eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Kohus leiab, et hagejalt ei saa õpingute tõttu nõuda endale sissetuleku hankimiseks töö tegemist. Hageja on selgitanud, et tal puudub vara ning päevaõppes õppimise tõttu ei ole tal võimalik kooli kõrvalt tööl käia (v.a. juulis, augustis). Seega on hageja ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses.
3.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kui suur peaks olema kostja poolt hagejale (oma täisealisele keskharidust omandavale x makstav elatis. Lõpliku nõudena nõuab hageja kostjalt elatist 208,14 eurot kuus. Kostja peab enda varalist seisundit ja enese vajadusi arvestades võimalikuks maksta hagejale elatist 60 eurot kuus. Täisealise õppiva lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Riigikohus on lahendi 3-2-1-119-15 p-s 10 selgitanud, et „kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda“. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-3682
4.Hageja täpsustatud kuluarvestuse kohaselt kulub hagejal enda vajaduste katmiseks 416,28 eurot kuus, sellest kommunaalkuludele 30,8 eurot, elektrienergiale 17,5 eurot, toidule 150 eurot, transpordile 15 eurot, sidele (mobiilne internet+telefon) 16,41 eurot, kodusele internetile ja televisioonile 19,61 eurot, ravimitele 35 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot, õppevahenditele 15 eurot, rõivastele ja jalanõudele 40 eurot, meelelahutusele (kino, teater jne) 10 eurot, kooliüritustele 5 eurot, sülearvuti järelmaksule 25,85 eurot, mobiiltelefoni järelmaksule 11,11 eurot (tl 82-84).
4.1.xxxxx xxxxxx xxxxx xxx xxxx korteri kommunaalkulude arvete kohaselt oli kommunaalkulu 2018 aastal märtsis olnud 172,16 eurot, aprillis 112,50 eurot ja juunis 85,32 eurot (tl 86,87,88). Seega on tõendatud 2018 märtsi, aprilli ja juuni kommunaalkulud kokku summas 369,96 eurot, so keskmiselt 123,32 eurot kuus. Vaidlust ei ole, hagejaga samas korteris elavad ka tema ema, vanaisa ja vanaema, st kokku 4 inimest. Jagades ühe kuu keskmise kommunaalkulu korteris elavate isikute arvuga selgub, et kommunaalkuludest ühe isiku kanda on 30,83 (123,32:4) eurot. Seega on hageja kommunaalkulud ühes kuus keskmiselt summas 30,80 eurot. Selles osas puudub ka vaidlus. Eesti Energia arvetest nähtuvalt kuulus tarbimiskohas xxxxx xxxxxx xxxxx xxx xxxx tasumisele 2017 detsembris 81,57 eurot (tl 91-92), 2018 veebruaris 65,29 eurot (tl 89-90), 2018 aprillis 71,51 eurot (tl 95-96) ja 2018 juunis 60,24 eurot (tl 93-94). Seega elektrikulu 2017 detsembri ja 2018 veebruari, aprilli, juuni eest kokku summas 278,61 eurot, so keskmiselt 69,65 eurot kuus. Jagades keskmise elektrikulu korteri elanike arvuga jääb ühe isiku kanda 17,41 (69,65:4), eurot kuus. Seega on hageja elektrienergia kulu kuus 17,41 eurot. Selles puudub ka vaidlus. Telia arvete (kodused teenused, mobiilsed teenused) kohaselt kuulus 2018 mais tasumisele 56,32 eurot (tl 97-99) ja juunis 61,35 eurot (tl 97-102), sellest MÖ mobiiltelefoni nr x eest mais 15,96 eurot ja juunis 16,86 eurot, so keskmiselt 16,41 eurot kuus. Seega on hageja keskmine kulu sidele (mobiilne internet+telefon) 16,41 eurot. Selles vaidlust ei ole. Hageja on märkinud kodusele internetile ja televisioonile kuluvaks summaks 19,61 eurot, kusjuures hageja selgituse kohaselt on operaatori arve jagatud nelja inimese vahel (tl 82). Eelmärgitud Telia arvetest nähtub, et 2018 mais kuulus xxxxx xxxxxx xxxxx xxx xxxx koduste teenuste (e-kodu) eest tasumisele 37,36 eurot ja juunis 41,09 eurot, so keskmiselt 39,22 eurot. Jagades eelnimetatud kulu 4 inimese vahel, on ühe inimese osa keskmiselt 9,80 eurot. Seega on hageja kulu kodusele internetile ja televisioonile 9,80 eurot, mitte 19,61 eurot. Eeltoodut kogumis arvestades on hageja kuludest dokumentaalsete tõenditega tõendatud ja seega tuvastatud kulud summas 74,42 (30,80 + 17,41 + 16,41 + 9,80) eurot.
4.2.Hageja ei esitanud tõendeid kulutuste kohta toidule 150 eurot, transpordile 15 eurot, ravimitele 35 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot, õppevahenditele 15 eurot, rõivastele ja jalanõudele 40 eurot, meelelahutusele (kino, teater jne) 10 eurot, kooliüritustele 5 eurot, sülearvuti järelmaksule 25,85 eurot ja mobiiltelefoni järelmaksule 11,11 eurot. Sülearvuti järelmaksuarvete ning mobiiltelefoni ostuarvete esitamiseks palus hageja täiendavalt aega, kuna need pole säilinud ning tuleb vastavalt ettevõttelt uuesti küsida. Hageja neid arveid siiski ei esitanud. Samas puudub sülearvuti ja mobiiltelefoni järelmaksukulude osas ka vaidlus. Arvestades, et nii sülearvuti kui mobiiltelefon on tänapäeval hagejale igapäevaeluks ja õpinguteks vajalikud, peavad lapsevanemad last nende seadmete soetamiskulude kandmisel toetama. Eeltoodut arvestades loeb kohus sülearvuti järelmaksu 25,85 eurot ja mobiiltelefoni järelmaksu 11,11 eurot hageja vajalike kulude hulka. Kulutusi toidule, ravimitele, hügieenitarvetele, õppevahenditele, rõivastele, jalanõudele, meelelahutusele ja kooliüritustele on hageja väitel tal võimatu tõendada, kuna selliseid ostutšekke pole ta alles hoidnud. Hageja toidukulu selgituse kohaselt on tema kulu toidule keskmiselt 5 eurot päevas ehk 3 x 1,40 eurot toidukord, lisaks 2 x 0,40 eurot vahepala. Kostja leidis, et hageja toidukulu (150 eurot kuus) on küll kostja toidukuluga samas suurusjärgus, kuid erinevalt kostjast saab hageja igal koolipäeval tasuta koolilõunat. Selle võrra peaksid hageja kulutused toidule olema ka väiksemad. Millise summa võrra peaks hageja toidukulu väiksem olema, ei ole kostja nimetanud ega ka tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ja toidukaupade hindu arvestades ei ole hageja toidukulu keskmiselt 150 eurot kuus, kohtu hinnangul ei ülepaisutatud ega ebamõistlik. Kohus loeb hageja vajalikuks kuluks toidule 150 eurot kuus. Hageja selgituse kohaselt kulub tal 1 kord kuus kino- või teatrikülastusele Tallinnas või Tartus 10 eurot. Kostja leidis, et meelelahutuskulutusi võib hageja teha, kui tal on selleks piisavalt vahendeid, ent nende kulude kandmist ei saa täisealine isik teiselt isikult nõuda. Kohus kostjaga ei nõustu. Nimelt määratakse PKS § 99 järgi ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi. Kohus leiab, et kulu kinole ja teatrile 10 eurot kuus on hageja vajaduste rahuldamiseks igati vajalik ja põhjen 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-3682 datud ega ole ka liialt suur. Hageja kulude selgitusest nähtuvalt kulub hagejal 15 eurot 1 kord kuus Tallinnasse või Tartusse ja tagasi sõidule xxxxx xxxxxxxxx puuduvad pea täielikult igasugused kultuuri ja meelelahutus- üritused, samuti kauplused rõivaste ostmiseks). Hageja selgituse kohaselt sisaldab ravimikulu 35 eurot kulu allergiaravimitele, ohatiseplaastritele, silmarohtudele, naharohtudele, valuvaigistitele jne; hügieenitarvete kulu 25 eurot kulu menstruatsioonitarvetele, dušigeelile, šampoonile, palsamile, hambapesuvahenditele ja deodorandile; õppevahendite kulu 15 eurot kulu kirjutusvahenditele, vihikutele, õpikute ümbristele, koolikotile, pinalile; kulutused rõivastele ja jalatsitele 40 eurot kulu suve- ja talverõivastele ning jalanõudele, kooli vahetusjalatsitele, spordirõivastele ja jalanõudele; kooliürituste kulu 5 eurot kulub kooliekskursioonidele jms. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et eelmärgitud kulutused on hagejale eluliselt vajalikud ega ole ülepaisutatud. Lisaks on tõenäoline, et hagejal tekivad täiendavad kulutused seoses gümnaasiumi lõpetamisega 2019 juunis. Nende kulude osas puudub ka vaidlus. Eeltoodut arvestades loeb kohus hagejale vajalikeks kuludeks tarnspordile 15 eurot, ravimitele 35 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot, õppevahenditele 15 eurot, rõivastele ja jalanõudele 40 eurot, kooliüritustele 5 eurot, so kokku 135 eurot. Eeltoodut kogumis arvestades on hageja vajaduste rahuldamise kulu ühes kuus 406,38 eurot.
5.Hageja väitel käis ta 2018 suvekuudel (juuli, august) tööl ning nende kuude eest ta elatist ei nõua. Maksu- ja Tolliameti teatisest (tl 118) nähtub, et MÖ on perioodil 01.03.2018-30.09.2018 tehtud pärast maksete mahaarvamist väljamakseid 1123,49 eurot (palgatulu). Kohus on tuvastanud käesoleva otsuse punktis 4 hagejale vajalikud kulud ühes kuus summas 406,38 eurot. Seega juuli ja augusti kulude katteks on hageja põhjendatud kulu 812,76 eurot (406,38 x 2). Kuna hageja sai perioodil märts-september 2018 töötasu 1123,49 eurot, jäi tal pärast juuli ja augustikuu kulude mahaarvamist üle 310,73 (1123,49 – 812,76) eurot. Kohtu hinnangul on selle summa arvel võimalik hagejal osaliselt katta oma kulusid perioodil, mil hageja kostjalt elatist nõuab. Hageja nõuab kostjalt elatist alates märts 2018 kuni juuni 2018 (kaasaarvatud) ja september 2018 kuni juuni 2019 (kaasaarvatud), st 14 kuu eest. Jagades hageja ülejäänud töötasu 310,73 eurot 14 kuuga, saame 22,19 eurot. Selle summa võrra tuleb hagejal oma vajaduste kulu (406,38 eurot) hagetaval perioodil endal kanda. Kostja arvates tuleb hageja vajadused osaliselt lugeda kaetuks lapsetoetusega. Perehüvitiste seaduse § 17 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16aastaseks saamiseni, kusjuures põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Lapsetoetuse suurus on 55 eurot kuus. Kuna hageja omandab keskharidust xxxxx xxxxxxxxx (sisuliselt gümnaasiumiõpe), on tal õigus saada lapseloetust 55 eurot kuus ja seda kuni 2018/2019 õppeaasta lõpuni. Kohus on seisukohal, et lapsetoetuse 55 eurot kuus arvelt saab hageja osaliselt oma kulutusi katta. Kostja arvates tuleb antud asjas arvestada ka seda, et ta tasub hagejale tsiviilasjas 2-17-4610 saavutatud kokkuleppe kohaselt 100 eurot igakuiselt. Sellekohaseid väiteid ei ole kostja tõendanud. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on kohus 20.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-4610 jätnud MÖ hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes läbi vaatamata, kuna hageja võttis hagi tagasi. Samas nähtub KIS-ist, et kostjalt on 31.12.2013 kohtuotsusega hageja kasuks välja mõistetud elatis seaduses sätestatud minimaalmääras alates 22.08.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni 08.03.2018. Kohus leiab, et juhul kui kostja tasubki hagejale temalt alaealise hageja kasuks väljamõistetud elatise võlga, ei saa seda arvestada täisealise hageja kulude katteks. Olukorras, kus kostja alaealisele lapsele väljamõistetud elatist õigeaegselt ei maksnud, tuli hageja teisel vanemal kanda kõiki alaealise lapse kulusid. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja poolt võlgnetava elatise makseid arvestada täisealise hageja tulude hulka. Eeltoodut kogumis arvestades loeb kohus hageja igakuiste vajaduste katmise kulude suuruseks, mida hagejal enda vahenditest ei ole võimalik katta 329,19 (406,38 – 22,19 - 55) eurot.
6.Kostja on seisukohal, et ta ei ole võimeline maksma hagejale elatist rohkem kui 60 eurot kuus. Kostja väitel on tema keskmine töötasu aasta lõikes ligikaudu 500 eurot kuus, tal ei ole kinnisvara, sõidukeid ega muid märkimisväärseid varasid. Kostja igakuised vältimatud püsikulud on 490 eurot, sellest eluaseme korrashoiuks 50 eurot, elektrienergia 25 eurot, kommunaalkulud 10 eurot, sidekulud 21 eurot, transpordile 20 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, toidule 150 eurot, prügiveole 15 eurot, küttepuudele 34 eurot, laenumakseteks 50 eurot, aiamaa soetamiseks võetud laenu tagasimakseks 25 eurot. Lisaks mär5 (6)
Tsiviilasi nr 2-18-3682 kis kostja, et alaealisele lapsele elatist makstes on ta ise olnud osaliselt abikaasa ülalpidamisel ning ka ülalpidamiskohustuse lõppedes elab pere nii-öelda „peost suhu“. Kohus hindab kostja märgitud vajadusi kostjale eluliselt vajalikeks ja nende vajaduste rahuldamise kulu igati mõistlikuks. Selles osas ei ole ka vaidlust. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laekunud töötasu 2017 oktoobris 837,14 eurot, novembris 825,42 eurot, detsembris 564,38 eurot, 2018 jaanuaris 398,13 eurot, veebruaris (töötasu ja puhkuseraha) 869,33 eurot, s.o. kokku 3494,40 eurot. Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtub, et perioodil 01.03.2018 - 30.09.2018 on HÖ tehtud pärast maksude mahaarvamist väljamakseid 6866,44 eurot (palgatulu). Seega on tõendatud, et kostja on 2017 oktoobrist kuni 2018 septembrini saanud palgatulu kokku 10 360,84 (3494,40 + 6866,44) eurot, s.o. aasta keskmisena igakuiselt 863,40 eurot. Väiksemat keskmist kuusissetulekut ei ole kostja tõendanud. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist enda vajalike kulutuste pooles ulatuses. Hageja vajaduste rahuldamise kuluks, mille hüvitamiseks hageja oma vanematelt elatist vajab, on kohus käesoleva otsuse punktis 5 tuvastanud 329,19 eurot, millest pool on 164,59 eurot. Arvestades otsuse punktis 6 tuvastatud kostja aasta keskmist sissetulekut ühes kuus (863,40 €) ning võttes sellest maha kostja enda igakuised vältimatud kulud (490 €), jääb kostjal keskmiselt kuus üle 373,40 eurot. Seega on kostja võimeline andma hagejale elatist 164,59 eurot kuus. Seejuures jääb kostjale muudeks kuludeks, s.h. ka hagejale elatisevõla tasumiseks veel keskmiselt 208,81 eurot kuus. Eeltoodut kogumis arvestades rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 164,59 eurot kuus alates 08.03.2018 kuni 30.06.2018 ning alates 01.09.2018 kuni hageja õpingute lõppemiseni xxxxx xxxxxxxxxx, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni.
7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt, seoses hagi osalise rahuldamisega ning arvestades vaidluse sisu, peab kohus põhjendatuks jagada poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda.