Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2018, Rapla Tsiviilasja number 2-18-12601 Tsiviilasi J N hagi M K vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5750 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja JN (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxx xxx xxxxxxxxx), hageja esindaja eestkostja Kohtla-Järve Linnavalitsus, (reg nr 75001017, Keskallee 19, Kohtla-Järve), esindaja linnapea Ljudmila Jantšenko, kostja M K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x-x, xxxxxx-xxxxx) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Tuvastada, et J N (sünd xx.xx.xxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxx xxx xxxxxxxxx) põlvneb M K. Kanda J N isana sünniakti M K (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx.xx.xxxx, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxx, elukoht xxxxxx x-x, xxxxxx-xxxxx). Välja mõista M K elatis 100 eurot alates xx.xx.xxxx J N kasuks kuni poja J, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Menetluskulud jätta M K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub tuvastada, et ta põlvneb kostjast ning palub kostjalt välja mõista enda kasuks elatise perekonnaseaduse §-s 101 lg 1 sätestatud määras. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kostja ei vaidle vastu põlvnemise tuvastamise nõudele, kuid palub temalt välja mõista elatise hageja kasuks 100 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Perekonnaseaduse § 94 lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest isast. Perekonnaseaduse § 94 lg 3 sätestab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Rahvastikuregistri andmetel on J N sündinud xx.xx.xxxx xxxxxx ning tema ema on E N. Sünniaktis isa kanne puudub. Sünd on registreeritud xx.xx.xxxx, kanne nr xxx. Uuringuaktiga nr xxx-xxxxxx 23.04.2018 loeb kohus tuvastatuks, et kostja bioloogiline isadus hageja suhtes ei ole välistatud. Analüüsitud isikute DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 9,1x106. Kostja saab 99,999989% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Kohus leiab, et uuringuaktiga leidis tõendamist, et kostja on hageja bioloogiline isa. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse J isa, kohustatud teda ülal pidama.
Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2018.a 250 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja palub vähendada väljamõistetavat elatise suurust 100 euroni kuus, kuna tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps J N, sünd xx.xx.xxxx, mida kinnitab Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõend nr xxx-xxxx/xxxx xx.xx.xxxx. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled on saavutanud kokkuleppe väljamõistetava elatise suuruse osas, milleks on 100 eurot kuus. Seega kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 100 eurot kuus hageja kasuks alates hagi esitamisest. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.