2-15-106582/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-15-106582 Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr: EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank ASis või a/a nr: EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a nr: EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, selgitusse märkida kohtuasja number. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu seisukoht Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse R K vastu hageja ning kostja vahel 24. mail 2004 sõlmitud laenulepingust nr. 200/2004-O-27 tuleneva põhinõude 766,94 eurot ning kõrvalnõuete 766,94 eurot väljamõistmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Antud asjas on hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud avalikult, vastav teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.06.2015 /t.l. 40/. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli põhimõtteid tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud määruse p-s 14, märkides, et otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla

2-15-106582 (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul antud juhul täidetud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Hageja ning kostja vahel on 24. mail 2004 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja on andnud kostjale laenu 12 000 krooni (766,94 eurot). Lepingu punkti 4.1 kohaselt tuleb laenult tasuda intressi 15% aastas. Võlasumma mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, sealhulgas õiguse nõuda kohustuse täitmist. Kohus on jätnud käesolevast tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa TsMS § 444 lg 3 alusel. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot. Kohus peab riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 225 eurot põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 225 eurot.