Perekonnaõigus › Abielulahutus

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue Hagi kohaselt abiellusid hageja ja kostja 07.06.2014, poolte suhted on olnud pingelised hagi esitamise seisuga juba 2 aastat. Hageja ja kostja ei ela enam koos ühise perena. Hageja on seisukohal, et leppimine ja suhete taastamine kostjaga ei ole võimalik. Hageja soovib, et tema perekonnanimi jääks pärast lahutust samaks. 23.10.2018 kohtuistungil selgitas hageja, et abielulised suhted kostjaga on lõppenud alates eelmise aasta septembrist, kui kostja kolis korterist välja. Hageja ei pea võimalikuks kostjaga leppimist. Hageja palub lahutada poolte abielu. Kostja seisukohad Kostja vastas 18.11.2017 hagile kirjalikult. Kostja märkis, et on nõus abielu lahutamisega, kuid ei soovi, et hageja perekonnanimeks jääks pärast lahutust B. 23.10.2018 kohtuistungil avaldas kostja, et võtab hagi abielu lahutamise nõude osas õigeks. Kostja nõustub hageja väidetega abieluliste suhete lõppemise kohta, hagejaga leppimine pole võimalik. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja on esitanud hagi abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on lõplikuks otsustamiseks valmis ning teeb selle osas TsMS § 450 lg 1 alusel osaotsuse. Kohus tuvastab kohtule esitatud abielutõendi (lk 4) alusel, et hageja ja kostja on sõlminud abielu 07.06.2014 Tallinna Perekonnaseisuametis. PKS (perekonnaseadus) § 65 lg 1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt PKS § 67 lg 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kostja on võtnud hagi õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hagi õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtule ei ole teada asjaolud, miks peaks jätma kostja õigeksvõtu vastu võtmata. Hageja on välja toonud, et pooled elavad eraldi ning et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja on võtnud hagi õigeks ning on hageja väljatooduga nõus. Kumbki pool teisega leppimist võimalikuks ei pea. Nimetatu ei võimalda asuda muule seisukohale, kui et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus rahuldab hageja nõude abielu lahutamiseks.

Vastusena kostja seisukohale hageja perekonnanime osas selgitab kohus, et tulenevalt nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 on isiku varem kantud perekonnanime taastamine abielu lahutamisel võimalik üksnes isiku enda vastavasisulise avalduse alusel. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud seoses abielu lahutamise nõudega TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.