AK ja OM hagi KORTERIÜHISTU LAINE, EK, MK-i, JH, EK, EN ja AS-i vastu tunnistada hagejate õigust mitte tasuda korteriühistu poolt määratud kulu 40 eurot, kohustada kostjaid ümber lükkama ebaõiged andmed ja välja mõista kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamiseks 460 eurot kummagi hageja kasuks Harju Maakohtu 27.02.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EK, MK-i, JH, EK, EN ja AS-imääruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: AK (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Hageja II: OM (isikukood xxxxxxxxxxx lepinguline esindaja Marina Suhnjova Kostja I: KORTERIÜHISTU LAINE (registrikood 80127002), lepinguline esindaja Madis Truber Kostja II: EK (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Riho Viik Kostja III: MK (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Riho Viik Kostja IV: JH (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Riho Viik
Kostja V: EK (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Riho Viik Kostja VI: EN (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Riho Viik Kostja VII: AS (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Riho Viik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta EK, MK, JH, EK, EN ja AS-i määruskaebus Harju Maakohtu 27.02.2015 määruse peale läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse KORTERIÜHISTU-lt LAINE AK ja OM kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust.
2.Rahuldada osaliselt EK, MK, JH, EK, EN ja AS-i määruskaebus Harju Maakohtu 27.02.2015 määruse peale osas, milles jäeti EK, MK, JH, EK, EN ja ASimenetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 27.02.2015 määrus osas, millega jäeti EK, MK, JH, EK, EN ja AS-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1000 euro väljamõistmise osas rahuldamata. Teha selles osas uus määrus, millega mõista täiendavalt AK-lt ja OM-lt solidaarselt välja menetluskulu 1000 eurot solidaarselt EK, MK, JH, EK, EN ja AS-i kasuks. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Rahuldada AK ja OM avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. 4.2 Välja mõista KORTERIÜHISTU-lt LAINE solidaarselt AK ja OM menetluskuluna 2123,15 eurot, sh 1520 eurot õigusabikulu, 550 eurot riigilõiv ja 53,15 eurot tõlkekulu. 4.3 Rahuldada EK, MK, JH, EK, EN ja AS-i avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. 4.4 Välja mõista solidaarselt AK-lt ja OM-lt solidaarselt EK, MK, JH, EK, EN ja AS-imenetluskuluna 1100 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus menetles AK ja OM (hagejad) hagi KORTERIÜHISTU LAINE (kostja I), EK, MK, JH, EK, EN ja AS-i (kostjad II-VII) vastu tunnistada hagejate õigust mitte tasuda korteriühistu poolt määratud kulu 40 eurot, kohustada kostjaid ümber lükkama ebaõiged andmed ja välja mõista kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamiseks 460 eurot kummagi hageja kasuks.
2.Harju Maakohus rahuldas 09.10.2014 otsusega hagi kostja I vastu, kuid jättis rahuldamata kostjate II-VII vastu. Hagejate menetluskulud jättis kohus kostja I kanda ning kostjate IIVII menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Ringkonnakohus jättis 29.12.2014 otsusega kostja I apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda.
3.07.01.2015 esitasid hagejad avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 2203,15 eurot. Avalduse kohaselt olid hagejate menetluskulud maakohtus 1963,15 eurot, millest riigilõiv 550 eurot, õigusabikulu 1360 eurot ja tõlkekulu 53,15 eurot. Hagejatele osutati õigusabi maakohtus 17 tundi, hinnaga 80 eurot/t. Ringkonnakohtus osutati hagejatele õigusabi 3 tundi, hinnaga 80 eurot/t ja menetluskulud ringkonnakohtus olid 240 eurot. Kostja I vaidles osaliselt hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning leidis, et hagejatele on osutatud põhjendatud õigusabi kokku 10,5 tunni ulatuses ja neile tuleb hüvitada menetluskulud summas 840 eurot.
4.20.11.2014 esitasid kostjad
II-VII
avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning palusid hagejatelt solidaarselt kostjate II-VII kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 2800 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele II-VII osutatud õigusabi 28 tundi, hinnaga 100 eurot/t. Hagejad vaidlesid kostjate II-VII avaldusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. 09.09.2014 esitatud menetlusdokumenti ei saa seostada kostjate II-VII esindamisega, sest vastuses toodud vastuväited on suunatud kostja I ja tema juhatuse tegevuse põhistamisele. Lisaks osales esindaja Riho Viik 10.09.2014 kohtuistungil nii kostja I kui ka kostjate II-VII esindaja rollis. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 27.02.2015 määrusega hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt I solidaarselt hagejate menetluskuluna välja 2123,15 eurot, sh 1520 eurot õigusabikulu, 550 eurot riigilõiv ja 53,15 eurot tõlkekulu. Samuti rahuldas kohus osaliselt kostjate II-VII avalduse ja mõistis solidaarselt hagejatelt solidaarselt kostjate II-VII kasuks menetluskuluna välja 100 eurot.
6.Hagejate menetluskulude osas leidis maakohus, et kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 ja 2, § 139 ja § 143 kohaselt on riigilõiv ja tõlkekulu menetluskulud, siis peab kostja I hüvitama hagejatele hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 eurot ja tõlkekulu summas 53,15 eurot. Hagejatel oli menetluses lepinguline esindaja ning seega peab kostja I hüvitama hagejatele tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
7.Maakohus asus seisukohale, et kostjal I tuleb hüvitada hagejate põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 1520 eurot, so 19 tunni esindaja töö eest. Maakohus märkis, et asjas on peetud üks istung, kestusega ca 4,5 tundi (II kd lk 91-93). Hagiavalduse koostamisele, täiendamisele, sh kahju suuruse põhjendamisele on kulunud hagejate
esindajal 7,5 tundi, mis ei ole, arvestades hagejate nõuet, ülemäärane. Hagejate esindaja esitas täiendavad selgitused kohtu nõudmisel. Kostja vastuse ja lõplike seisukohtade analüüsiks ja neile vastamiseks on kulunud kokku 4 tundi. Kohus nõustus kostjaga I, et kuna hagejate lõplikud seisukohad kordavad hagejate varasemalt esitatut, siis nende koostamisele sai kuluda maksimaalselt 1 tund. Kohus ei nõustunud kostja I väitega, mille kohaselt on apellatsioonkaebusega seotud toimingutele kulunud ülemääraselt aega ning leidis, et arvestada tuleb, et vastuse koostamine eeldab nii kaebusega tutvumist, seisukohtade kujundamist ja nende kirjalikku formuleerimist. Lepingulise esindaja tunnitasu osas leidis maakohus, et arvestades esindaja kvalifikatsiooni võib pidada 80 eurost tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.
8.Kostjate II-VII menetluskulude osas märkis kohus, et toimikust nähtuvalt on Riho Viik kostjate esindajana, sh kostja I esindajana, menetlusse astunud alles 09.09.2014. 09.09.2014 menetlusdokumendile on lisatud mh volikiri (II kd lk 89), millega on Riho Viiki volitatud kohtus esindama ka kostjat I. 10.09.2014 kohtuistungil on Riho Viik osalenud kui kõikide kostjate esindaja. 09.02.2015 täpsustasid kostjad II-VII, et kuna korteriühistu juhatus osutus aktiivseks, siis Riho Viik kostjat I ei esindanud.
9.Maakohus asus seisukohale, et kostjate II-VII esindaja poolt õigusabi osutamisele kulunud aeg on ülemäärane. Antud menetluses on esindaja esitanud üksnes vastuse (II kd lk 8386) ja osalenud 10.09.2014 istungil. Rohkem toiminguid esindaja pole teinud. Kusjuures on kostjate esindaja esindanud istungil kõiki kostjaid. Ka ei erine kostjate II-VII vastus sisuliselt kostjate poolt kohtule varasemalt esitatust, esindaja ei ole vastuses välja toonud midagi uut, mida kohtule varem avaldatud polnud. Kohtule esitatud selgitus, et kuna kostja I juhatus (juhatus koosneb kostjatest II-VII) osutus aktiivseks, siis esindaja kostjat I ei esindanud, ei võimalda vastupidist järeldust õigusabi osutamise kohta teha. Seega leidis kohus, et maksimaalselt võis esindaja kostjatele II-VII osutada õigusabi 1 tunni ulatuses. Hagejatel tuleb seega hüvitada, arvestades esindaja töötasu suurust 100 eurot /tund, summa 100 eurot. Määruskaebus
10.17.03.2015 esitasid kostjad II-VII Harju Maakohtu 27.02.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palusid rahuldada kostjate II-VII menetluskulude kindlaksmääramise avalduse põhjendatud, vajalikus ning õiglases määras ja vähendada hagejate menetluskulusid kostja I vastu poole võrra.
11.Määruskaebuse kohaselt omas kostjate II-VII lepinguline esindaja Riho Viik igaks juhuks volikirja ka kostja I suhtes, kuid tegelikult ta teda ei esindanud. Samuti ei ole ta esitanud kohtusse mitte ühtegi kostja I poolset dokumenti või kohtukõnet. Kostja I sai oma seadusliku esindaja EK abil iseseisvalt hakkama nii kohtule vastuse esitamise kui ka kohtus esindamisega. Hagejate vastuväide, et Riho Viik osales 10.09.2014 kohtuistungil nii kostja I kui kostjate II-VII lepingulise esindaja rollis, on eksitav. Riho Viik ei tegutsenud kostja I esindajana. Asjas on peetud üks istung, kestusega ca 4,5 tundi, koos lõunapausiga 5,5 tundi. Kogu selle aja osales istungil kostjate II-VII lepinguline esindaja, kuid menetluskulude määramisel pole seda sisuliselt arvestatud.
12.Kohus on ekslikult väitnud, et kostjate II-VII vastus ei erine sisuliselt kostjate poolt kohtule varasemalt esitatust ning et esindaja ei ole vastuses välja toonud midagi uut, mida kohtule varem avaldatud polnud. Kostjad II-VII on seisukohal, et nende vastus erineb sisuliselt kostja I antud vastusest, kus pole eraisikute kaasamise probleemi käsitletudki.
13.Hagejad esitasid nõudeid peale kostja I veel ka kostjate II-VII vastu ning hagi nende vastu jäi rahuldamata. Kostjad II-VII on seisukohal, et hagi esitamisele kulunud aeg oleks tulnud jagada pooleks, sest pool läks kaotatud hagiosa koostamisele ja esitamisele. Kohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud, et hagi täiendustes toodi hagejate poolt kostjatena sisse ka kuus eraisikut ja asuti hagejate poolt põhjendama nende süüd, milliseks tegevuseks kulus täiendavalt 4,5 tundi. Vastus määruskaebusele
14.Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Kostjad II-VII on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kostjate IIVII menetluskulud jäeti välja mõistmata, samuti on kostjad II-VII palunud poole võrra vähendada kostjalt I hagejate kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. TsMS § 660 lg 3 alusel võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 207 lg 2 kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Maakohus on hagejate menetluskulud välja mõistnud kostjalt I, kuid määruskaebuse on esitanud kostjad II-VII. Kuna määruse sellest osast ei tulene kostjatele II-VII õiguslikke tagajärgi, siis ei saa nad määrust vaidlustada osas, milles menetluskulud mõisteti välja kostjalt I. Tulenevalt TsMS § 637 lg 1 p 6 ei võta kohus kaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. TsMS § 664 lg 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust jätab ringkonnakohus kostjate II-VII määruskaebuse läbi vaatamata osas, mis puudutab kostjalt I väljamõistetud hagejate menetluskulude suurust.
17.Osas, milles maakohus jättis kostjate II-VII menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, on määruskaebus osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning hagejatelt kostjate II-VII kasuks täiendavalt välja mõista 1000 eurot.
18.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et kostjate II-VII esindamisele kulunud aeg on põhjendatud üksnes 1 tunni ulatuses.
19.Kostjate II-VII menetluskulude nimekirja kohaselt on Riho Viik osutanud kostjatele II-VII õigusabi 28 tundi, sealhulgas kulutanud hagi materjaliga tutvumisele 1,5 tundi, klientidega kohtumistele 3 tundi, ühistu dokumentidega tutvumisele/analüüsile 3 tundi, kohtupraktika otsimisele/analüüsile 4 tundi, õigusliku positsiooni kujundamisele 2 tundi, vastuse
koostamisele 5 tundi, istungiks ettevalmistamisele 3,5 tundi, istungil esindamisele 5,5 tundi ja kohtulahendiga tutvumisele 0,5 tundi. Kostjate II-VII esindamiseks on Riho Viigile antud volikiri 18.05.2014 ning ta on kostjate II-VII nimel 09.09.2014 esitanud maakohtule vastuse ja osalenud 10.09.2014 istungil.
20.Kolleegium leiab, et arvestades hagiavalduse mahtu ning vaidluse sisu, on asja ettevalmistamisega seotud toimingute (s.o hagimaterjaliga tutvumine, klientidega kohtumised, ühistu dokumentidega tutvumine/analüüs, kohtupraktika otsimine/analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine) põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi.
21.09.09.2014 on kostjate II-VII esindaja esitanud maakohtule seisukohad, milles on sisulist osa kaks lehekülge. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate esindajal kulunud dokumendi koostamisele 5 tundi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et vastuse koostamisele kulunud aeg on osaliselt ülemäärane. Samas ei saa nõustuda maakohtu põhjendustega selles, et nimetatud dokumendis ei kajastu midagi uut, mida menetluses varasemalt esitatud ei olnud. Kostjad II-VII on määruskaebuses õigesti välja toonud, et dokumendis on lisaks hagejate poolt esitatud nõuete sisulisetele vastuväidetele käsitletud ka kostjate II-VII menetlusse kaasamisega seonduvaid seisukohti. Ringkonnakohus, võttes arvesse nimetatud dokumendi sisu ning mahtu, leiab, et nimetatud dokumendi koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses.
22.Kohtuistungiks ettevalmistumisele on kostjate II-VII esindajal kulunud 3,5 tundi ja kohtuistungil osalemisele 5,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul võib pidada kohtuistungiks valmistumise ajakulu põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Maakohtu 10.09.2014 istung kestis ca 4,5 tundi ning ringkonnkohus leiab, et istungil osalemise ajakulu tuleb 4,5 tunni ulatuses lugeda põhjendatuks olenemata sellest, kas Riho Viik osales kohtuistungil ka kostja I esindajana. Asjaolu, et esindajal oli esindusõigus ka kostja I suhtes, ei muuda põhjendamatuks või ebavajalikuks kostjate II-VII kohtuistungil esindamisega seotud kulu. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul kogu ulatuses põhjendatud kohtulahendiga tutvumise ja selle klientidele tutvustamisega seotud ajakulu 0,5 tundi.
23.Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus kostjate II-VII lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 11 töötunni ulatuses. Kostjate II-VII esindaja on osutanud teenust tunnihinnaga 100 eurot, mis jääb turuhinna raamidesse. Seega on kostjate II-VII menetluskulud põhjendatud 1100 euro ulatuses. Arvestades, et maakohus on välja mõistnud menetluskulud 100 eurot, siis tuleb täiendavalt hagejatelt solidaarselt kostjate II-VII kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 1000 eurot.
24.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
25.Kostjad II-VII palusid määruskaebuse läbi vaadata kohtuistungil. Kolleegium leiab, et see taotlus ei ole põhjendatud. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul vajadus kohtuistungi pidamiseks, mistõttu lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.