AK ja OM hagi EK vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 026/2015/2308 ja 026/2015/2309
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.03.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1100 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): AK (isikukood
XXXXXXXXXX)
Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): OM (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate ühine tehinguline esindaja Marina Suhnjova Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): EK (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.03.2016.a otsus jätta muutmata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja, EK kanda.
4.Välja mõista EK ́lt AK ja OM kasuks solidaarselt maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele lisaks apellatsioonimenetluse kulu summas 500 eurot. Välja
1(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17762 mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.25.11.2015.a esitasid hagejad maakohtusse hagi, milles palusid tunnistada täiteasjades nr 026/2015/2308 ja 026/2015/2309 sundtäitmise lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt algatas kostja 05.10.2015.a avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a määruse tsiviilasjas nr 2-14-16318 alusel kohtutäitur Mati Roodes 13.11.2015.a täiteasja nr 026/2015/2308 hageja I suhtes ja täiteasja nr 026/2015/2309 hageja II suhtes. Nõude sisu oli 1100 eurot (mõlemalt hagejalt solidaarselt, menetluskulude hüvitamise nõue). Hagejad said täitmisteated kätte 24.11.2015.a. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a määrusega mõisteti hagejatelt solidaarselt välja kostjale, MK, JH, EK, EN ja AS menetluskuluna 1100 eurot. Hagejad leidsid, et täitemenetlus on lubamatu, sest kohtutäitur algatas täitemenetluse jõustumata kohtulahendi täitmiseks ja hagejad on oma kohustuse täitnud. Hagejad on täitnud 28.08.2015.a määruse ja tasunud 27.02.2015.a määruse kohaselt 100 eurot 29.04.2015.a ja 14.10.2015.a veel 1000 eurot EN (solidaarvõlausaldaja) arvele. Hagejad peavad kostja selgitusi „salajase tasumise“ kohta asjakohatuks. Hagejad küsisid EN-lt aprillis 2015.a tema pangakonto numbrit. 29.04.2015.a EN-le tasutud 100 eurot andis EN enda sõnade kohaselt kostjale üle sularahas ja 14.10.2015.a hagejatelt laekunud 1000 eurot kandis EN 16.11.2015.a KÜ L arvele. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hagejate õigusi rikkunud ning hagejad on põhjendamatult pöördunud hagiga kohtusse. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja esitas avalduse 05.11.2015.a koos teiste KÜ L juhatuse liikmetega, mh ENga. Kohtutäituri juures paluti, et täidetakse blanketavaldus, mille täitis kostja, märkides raha saajaks KÜ L arvelduskonto numbri. Kohtuotsuse jõustumist peab kontrollima kohtutäitur, kes võtab avalduse menetlusse. Kostja esitas kõik andmed, mis on vajalikud täitmismenetluse alustamiseks ning mille vaatas üle kohtutäitur, kes ei esitanud ühtegi märkust. Täitmisteade on koostatud kuupäevaga 13.11.2015.a. Täitmisteadetes on märgitud, et kui võlgnik on nõude täitnud enne sissenõudja poolt 05.10.2015.a täitmisavalduse esitamist, ei pea võlgnik täitekulusid tasuma. Hagejad on täitnud määruse alusel kohustuse ühele solidaarvõlausaldajatest, kuid ei informeerinud sellest solidaarvõlausaldajaid. Ka oli hagejatel õigus, võimalus ja kohustus teavitada kohtutäiturit, et nad on kohustuse täitnud, millega ei oleks pooltele tekkinud lisakulusid. EN, kellele otsus täideti, avastas selle alles 16.11.2015.a ning tegi kohe ülekande KÜ-le L. Koheselt peale seda on kostja koos teiste juhatuse liikmetega esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja ei teadnud kuni 16.11.2015.a, et hagejad olid oma kohustuse täitnud. Esimese astme kohtu otsus
2(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17762
3.Harju Maakohus tegi 18.03.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hagejate menetluskulud 816 eurot välja. Harju Maakohtu 27.02.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-16318 mõisteti hagejatelt solidaarselt välja kostja, MK, JH, EK, EN ja AS menetluskuluna 100 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-16318 täiendavalt 1000 eurot. Määrus tsiviilasjas nr 2-14-16318 jõustus 12.10.2015.a, kui Riigikohus ei võtnud hagejate määruskaebust menetlusse. Kostja tasus 29.04.2015.a tsiviilasjas nr 2-14-16318 hagejatelt solidaarselt välja mõistetud menetluskuludest 100 eurot ja 14.10.2015.a täiendavalt 1000 eurot EN arvele. Kostja 05.10.2015.a avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a määruse tsiviilasjas nr 2-1416318 alusel algatas kohtutäitur Mati Roodes 13.11.2015.a täiteasja nr 026/2015/2308 hageja I suhtes ja täiteasja nr 026/2015/2309 hageja II suhtes. Hagejad said täitmisteated kätte 24.11.2015.a ja esitasid käesoleva hagiavalduse 25.11.2015.a. 09.12.2015.a esitas korteriühistu Laine kohtutäiturile avalduse täitemenetluste lõpetamiseks. Otsuse kohaselt leidis maakohus, et sundtäitmine täiteasjades nr 026/2015/2308 ja 026/2015/2309 on lubamatu põhjusel, et nõue on rahuldatud. Leidis tõendamist, et hagejad on tasunud Harju Maakohtu 27.02.2015.a määrusega välja mõistetud menetluskulud summas 100 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a määrusega välja mõistetud menetluskulud summas 1000 eurot, sh on 100 eurot tasutud hagejate poolt juba enne kohtumääruse jõustumist 29.04.2015.a ja 1000 eurot on tasutud 14.10.2015.a, s.o kaks päeva pärast ringkonnakohtu 28.08.2015.a määruse jõustumist. Kostja esitas kohtutäiturile täitemenetluses avalduse kõnesoleva kohtumääruse täitmiseks aga 05.10.2015.a, mis on enne täitedokumendi jõustumist. Kohtutäitur Mati Roodes algatas kõnesolevad täiteasjad 13.11.2015.a. Hagi ei ole esitatud vale isiku vastu. On tõendatud, et 05.10.2015.a esitas kostja kohtutäiturile avalduse hagejate suhtes Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a määruse tsiviilasjas nr 2-14-16318 täitmiseks. See nähtub nii täitmisteadetest, mis hagejatele saadeti ja seda on märkinud kohtutäitur ka seisukohas kostja taotlusele tema kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Kohtutäitur alustas 13.11.2015.a kostja avalduse ja täitedokumendiks oleva kohtumääruse alusel täitemenetlust hagejate suhtes. TMS § 221 lg 1 lause 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega esitasid hagejad kui täitemenetluse võlgnikud õigesti hagi kostja kui täitemenetluse sissenõudja vastu. 12.11.2015.a täitmisavalduse esitas kohtutäiturile korteriühistu Laine, kes aga ei saanud olla praeguses täitemenetluses sissenõudja, sest täitedokumendist tulenevalt mõisteti hagejatelt välja menetluskulud solidaarselt kostjale, MK-le, JH-le, EK-le, EN-le ja AS-le, mitte korteriühistule L. Samal põhjusel, et saa esitada avaldust täitemenetluse lõpetamiseks korteriühistu L. Asjakohatu on kostja etteheide, et hagejad oleksid pidanud teavitama kohtutäiturit, et nad on kohustuse täitnud. Maakohtu hinnangul andis kostja oma tegevusega aluse käesoleva hagi esitamiseks. Asjas on tuvastatud, et kostja esitas kohtutäiturile täitmiseks jõustumata kohtulahendi ja sellega on kostja käitunud vastuolus TMS-iga. Kostja kohustus on anda täitmisele jõustunud lahend ja vajadusel tulnuks kostjal lahendi jõustamist kontrollida kohtust. Samuti ei ole kostja võimaldanud enne täituri poole pöördumist hagejatel kohtumäärust vabatahtlikult täita. Alles täitmisest keeldumisel oli kostjal võimalik minna täituri juurde kohtumääruse täitmiseks. Kostja on kohtutäituri poole pöördunud ennatlikult. Käesoleval juhul oli hagejate võimalus oma õigusi täitemenetluses kaitsta sellega, et esitada kohtule TMS § 221 lg 1 järgne hagi, mida nad ka tegid. Kohtu hinnangul oli kostja käitumine menetluses pahatahtlik. Kostja oleks saanud käesolevat kohtumenetlust vältida, sest kohus selgitas juba 04.12.2015.a e-kirjas kostja esindajale asja kiirema lahendamise võimalust. Selle asemel, et esitada kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus, on kostja esitanud käesoleva tsiviilasja
3(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17762 menetluses põhjendamatuid kaebusi ja taotlusi, suurendades menetluskulusid veelgi. Eluliselt usutav ei ole kostja väide selles, et ta ei teadnud kuni 16.11.2015.a, et hagejad on oma kohustuse täitnud. Täitedokumendist tulenevalt mõisteti hagejatelt välja menetluskulud solidaarselt kostjale, MK-le, JH-le, EK-le, EN-le ja AS-le. Hagejad täitsid kohustuse EN-le kui solidaarvõlausaldajale. Eluliselt on ebausutav, et toimus salajane tasumine. Selleks, et makse teostada, on vajalik teada isiku arvelduskonto numbrit ja isik, kellele kohustus täideti, pidi edastama oma kontonumbri hagejatele. Seda, et EN teatas hagejatele aprillis 2015.a oma pangakonto numbri, kinnitavad hagejad oma 09.12.2015.a menetlusdokumendis. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust ka asjaolu, et EN on hagejate poolt tasutud 1100 eurot kandnud edasi korteriühistu Laine arvele. Hagejad on oma solidaarkohustuse täitnud ühele solidaarvõlausaldajale, mis tähendab, et hagejad on oma kohustuse täitnud ja täitemenetlus hagejate suhtes on lubamatu. Kohus ei andnud hinnangut kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele. Kohus kontrollis osutatud õigusabi põhjendatust ja vajalikkust ja leidis, et hagejatele osutatud õigusabi on olnud vajalik ja sellele ei ole kulunud ülemääraselt aega. Kostja on menetluskulude suurusega mittenõustumise põhjendamisel viidanud kohtutäituri tegevusele ja hagejate pahatahtlikkusele, mis ei ole aga menetluskulude hindamise alus. Kohus hindas menetluskulude väljamõistmisel seda, kas osutatud õigusabi oli vajalik ja põhjendatud ning sellele kulunud aeg kooskõlas tehtud toimingutega. Kohus ei nõustunud kostjaga, et kohtumenetluses esindamine võis maksimaalselt aega võtta 1,44 tundi. Kohus leidis, et hagejate esindaja on olnud oma töös efektiivne, tehes vajalikud toimingud ära minimaalse ajakuluga. Ka on hagejate esindaja õigusabi tunnihind 100 eurot mõistlik. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata või lõpetatakse menetlus TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel. Kostja palus menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 05.10.2015.a, s.o. enne Tallinna Ringkonnakohtu määruse 28.08.2015.a jõustumist. Kohtutoimikus on ainus dokument, mis sisaldab väidet täitmisavalduse esitamise kohta 05.10.2015.a – kohtutäituri poolt hagejatele 13.11.2015.a edastatud täitmisteate tekst. Analüüsides seda teksti ja võrreldes seda muude toimikus olevate dokumentidega, on ilmne, et kohtutäituri täitmisteates on trükiviga. Tegelik täitmisavalduse esitamise kuupäev oli 05.11.2015.a. See on tõendatud kostja vastusega, kus kinnitatakse, et täitmisavalduse esitamise päev oli 05.11.2015.a, kostja esimesele vastusele lisatud täitmisavalduse koopiaga, mille esilehel on esitamise pitsat (alumine loetamatu, ülemine kuupäevaga 12.11.2015.a), täitmisavalduse teisel lehel aga avalduse esitaja poolt omakäeliselt kirjutatud kuupäev – „05.11.2015“ ja kohtutäituri Mati Roodes seisukohaga 29.01.2016.a, kus on selgelt kirjutatud, et täitmisavaldus esitati 05.11.2015.a. Kohus pole neid tõendeid hinnanud. Ei ole eluliselt usutav, et kohtutäitur võis võtta täitmiseks jõustumata kohtulahendi. Kui kohus oleks kohtutäituri kolmanda isikuna kaasanud, oleks ilmse eksituse päritolu täitmisteate tekstis olnud võimalik välja selgitada. Ebaõige on kohtu seisukoht, et TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise alus võib olla täitmisavalduse esitamine ühe solidaarvõlausaldajast sissenõudja eksimuse tõttu täitmise asjaolude suhtes. TMS § 221 sätestatud võlgniku õiguse teostamise eesmärk on takistada ebaausat sissenõudjat alusetult rikastumast võlgniku arvel, kui täitmisavaldus juba täidetud nõude sundtäitmiseks esitatakse pahatahtlikult. Käesolevas asjas ei ole kostja tegudes mingit pahatahtlust tuvastatud. On tõendatud, et solidaarvõlausaldaja EN, kelle arvele hagejad vabal valikul ja ilma teisi solidaarvõlausaldajaid teavitamata kohtumääruse täitsid, vähemalt 05.11.2015.a seisuga ei olnud teistele solidaarvõlausaldajatele nende osasid
4(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17762 tasunud ja oli allkirjastanud ka ise kollektiivse avalduse kohtutäiturile sundtäitmise kohta 1100 euro suuruses. Kõigi solidaarvõlausaldajate kollektiivne avaldus kohtutäiturile koos EN allkirjaga on kohtule esitatud. Koheselt pärast seda, kui täitmise saanud solidaarvõlausaldaja EN teatas teistele solidaarvõlausaldajatele, sealhulgas ka käesoleva menetluse kostjale, tema arveldusarvele tehtud sissemaksest 1000 eurot, teavitati 17.11.2015.a kohtutäiturit ja sundtäitmist enam ei jätkatud. Ebaõige on kohtu seisukoht, et sissenõudjal puudub võimalus korrigeerida oma sissenõuet täitemenetluses ning sundtäitemenetluse lõpetamiseks on vajalik ilmtingimata kohtulahend. TMS § 48 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Enne kui hagejad said kätte kohtutäituri poolt neile edastatud täitmisteate – 24.11.2015.a ja enne, kui esitati sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 25.11.2015.a, oli sundtäitmine 1000 euro suuruses summas sissenõudja kohtutäiturile esitatud avalduse alusel TMS § 48 lg 1 tuginevalt lõpetatud. Kostja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, millisel kuupäeval täpselt esitati vormikohane täitemenetluse lõpetamise avaldus või millisel kuupäeval kohtutäitur tegi või teeb vormikohase täitemenetluse lõpetamise otsuse. Tähtsust omab asjaolu, et sissenõudja ise oli kohtutäiturit teavitanud enne täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule, et sundtäitmist 1000 euro suuruses summas jätkata pole vaja. Olukorda, kus võlgnik on tasunud sissenõude enne täitmisavalduse edastamist temale, reguleerib kohtutäituri seaduse § 41 lg 1, mille kohaselt kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Seda, et võlgnikul ei tule sellisel juhul täitemenetluse kulusid tasuda, on selgitatud ka hagejatele väljastatud täitmisteate tekstis. Hagejad oleksid saanud kohtutäiturilt informatsiooni selle kohta, kas sissenõudja on teavitanud kohtutäiturit teostatud maksest või mitte, kuid seda nad ei teinud. TMS § 221 eesmärk ei ole korrigeerida sissenõudja eksitusi täiteavalduse esitamisel olukorras, kus sissenõudja on kättesaadud täitmisest kohtutäiturit teavitanud. Hagejatel puudus seisuga 25.11.2015.a seaduslik alus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuivõrd alates 17.11.2015.a sundtäitmist 1000 euro suuruses summas enam ei toimunud. Kostja leidis, et kohtul puudus alus TMS § 221 kohaldamiseks olukorras, kus sissenõudja oli juba TMS § 48 lg 1 p 1 kohase avalduse esitanud. Kostja hinnangul ei oma tähtsust, miks ja millistel asjaoludel EN jättis teistele solidaarvõlausaldajatele nende osa üle andmata kuni 16.11.2015.a. Asjakohatu on kohtu põhjendus selle kohta, nagu poleks selline olukord eluliselt usutav. Tähtsust omab õigusliku hinnangu andmisel kostja tegevusele see, et solidaarvõlausaldaja EN, kes oli hagejatelt kätte saanud 1000 eurot pärast Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a määruse jõustumist 12.10.2015.a ja enne teise solidaarvõlausaldajast kostja poolt täitmisavalduse esitamist kohtutäiturile, ei kandnud teistele solidaarvõlausaldajatele nende osasid üle ja ühines 05.11.2015.a teiste solidaarvõlausaldajatega täitmisavalduse esitamisel. See on tõendatud kohtule esitatud ja ülalpool viidatud kirjalike dokumentidega. Järelikult kostja viibis täitmisavalduse esitamisel heauskses eksituses, millesse teda oli viinud teise solidaarvõlausaldaja EN poolt oma VÕS § 75 lg 1 tuleneva kohustuse mittetäitmine. On tõendatud, et koheselt pärast eksituse selgumist tegi ta kohase avalduse kohtutäiturile. Järelikult isegi kui võiks kostja poolt 05.11.2015.a täitmisavalduse esitamist hinnata ebakorrektseks, siis seisuga 17.11.2015.a, s.o enne sundtäitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamist hagejate poolt 25.11.2015.a, oli sellise haginõude alus kostja tegevuse tõttu ära langenud. Kohus on andnud ebaõige hinnangu hagejate poolt enne kohtulahendi jõustumist 29.04.2015.a samale EN arveldusarvele üle kantud 100 euro suurusele maksele. Kohus on seda hinnanud kui
5(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17762 kohast täitmist enne kohtulahendi jõustumist ja tuginenud sellele faktile sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamisel. Kostja leidis, et seadus ei võimalda sellele maksele sellist tähendust omistada. TMS § 221 lg 2 kohaselt TMS 221 lg 1 loetletud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015.a lahendis on eespool loetletud solidaarvõlausaldajate kasuks välja mõistetud mitte 1000 eurot , vaid 1100 eurot. Ülalviidatud 100 euro suurune makse EN arvele on teostatud hagejate poolt 29.04.2015.a, s.o enne Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tegemist, kuid jõustunud kohtulahendis seda märgitud ega arvestatud ei ole. Järelikult see makse on teostatud õigusliku aluseta enne kohtulahendi jõustumist. Võlgnike vastuväiteid sundtäitmisele, mis põhinevad maksel, mis tehti enne kohtulahendi jõustumist, ülalviidatud TMS § 221 lg 2 kohaselt lubatud ei ole. Seega kohtu järeldus selle kohta, et ülalviidatud 100-eurose makse tegemine hagejate poolt enne kohtulahendi jõustumist võib olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise alus, on väär ja ei põhine seadusel. Käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas sissenõudja loobub sundtäitmisest ka selle 100 euro suuruse makse osas või mitte, seadus ei luba võlgnikul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel sellisele alusele tugineda. Kohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata või siis läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel. Hagejatel puudus õiguslik alus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, kuivõrd sissenõudja oli enne selle hagi esitamist TMS 48 lg 1 p 1 tuginevalt kasutanud oma õigust sissenõudmisest loobuda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ajaks puudus hagi alus ja ese ning vajadus reguleerida õigussuhet kohtulahendi alusel. Vastustajate seisukoht
5.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Maakohus lähtus asja lahendamisel õigesti sellest, et rahaline kohustus, mille täitmiseks vaidlusalused täitemenetlused algatati, oli selleks ajaks, kui hagejad täitmisteated kätte said, hagejate poolt kohaselt täidetud. Maakohus lähtus asja lahendamisel õigesti ka sellest, et kostjad ei toonud kohtu ette ega tõendanud, et hagi esitamise ajaks oleks vaidlusalused täitemenetlused lõpetatud. Maakohus selgitas menetluse käigus kostjale selgitamiskohustuse täitmise ja täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks tähtaja määramise käigus õigesti, et täitemenetlus lõpeb sellega, kui kohtutäitur teeb asjakohase määruse. TMS § 221 kohaselt võib täitemenetluse võlgnik esitada täitemenetluse lõpetamise hagi mh juhul, kui nõue, mille sissenõudmiseks täitemenetlus algatati, on täidetud. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei sõltu sellest, kas täitemenetluse algatamise avaldus esitati sissenõudja poolt eksituse tõttu, teadmatusest vm põhjusel. Juhul, kui sissenõutav nõue on täidetud vm viisil lõppenud, tuleb täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada, sõltumata sellest, mis kaalutlustel või informatsiooni alusel vastav hagi esitati. Juhul, kui sissenõudja esitaski täitmisavalduse ekslikult, on sissenõudjal täitemenetluse lubamatuks tunnistamise asja menetluskulude kandmise vähendamiseks võimalik hagi koheselt õigeks võtta. Käesolevas asjas aga vaidles kostja esitatud hagile vastu, samas teades, et nõue on rahuldatud ja täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise eeldused on seega täidetud. Veelgi enam, kostja esitas maakohtu
6(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17762 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejad on täitmisele pööratud nõuded kohaselt täitnud. Solidaarvõlausaldajatele rahalise nõude täitmine ei hõlma seda, et lisaks raha maksmisele peaksid võlgnikud võlausaldajaid veel raha maksmisest eraldi teavitama. Apellatsioonkaebuses väitis kostja esindaja, et käesolevas menetluses esitatud hagid tuli jätta rahuldamata põhjusel, et hagejad tuginesid hagi rahuldamise alusena sellele, et täitmisele pööratud nõuded täideti juba enne täitmisele pööratud kohtulahendi jõustumist, kuid TMS § 221 kohaselt saab täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada üksnes sellele alusel, mis tekib peale täitmisele pööratud lahendi jõustumist. Ringkonnakohus apellandi käsitlusega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et TMS §-i 221 tuleb tõlgendada viisil, et kui võlgnik täidab täitmisele pööratud kohtulahendi juba enne jõustumist, võib ka see asjaolu olla täitemenetluse lubamatuks tunnistamise alus. See, et hagejad tuginesid hagis ka sellele, et kostja esitas täitemenetluse algatamise avalduse enne täitmisele pööratud kohtulahendi jõustumist, ei tingi hagi rahuldamata jätmist. Käesoleval juhul kuuluvad hagid rahuldamisele põhjusel, et täitmisele pööratud nõue on rahuldatud. Seega küsimus, kas vaidlusaluste täiteasjade raames oleksid võlgnikud saanud edukalt vaidlustada ka täitemenetluse algatamist kohtutäituri tegevuse peale kaebust esitades, ei tähenda, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi tuleks jätta rahuldamata.
8.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, ei ole ringkonnakohtul alust muuta ka maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta ka maakohtupoolset menetluskulude summaarset kindlaksmääramist. Asjaolusid, millest nähtuks, et maakohus oleks menetluskulude summaarse kindlaksmääramise osas eksinud, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Selliseid asjaolusid ei ole esile toonud ning menetluskulude summaarset kindlaksmääramist ei ole eraldi vaidlustanud ka kostja.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda (TsMS § 171). Hagejad esitasid ühe hagiavalduse ja tuginesid hagides samadele asjaoludele, kostja vaidles mõlemale hagile vastu, tuginedes samadele asjaoludele ja väidetele, menetluses kummagi hageja nõudeid ei eristatud ja käsitleti neid koos. Hagejad palusid apellatsioonimenetluse kuluna välja mõista esindajatasu summas 500 eurot, mis moodustub sellest, et hagejate esindaja tutvus maakohtu otsusega 0,5 tunni ulatuses, tutvus apellatsioonkaebusega 1,5 tunni ulatuses ja koostas apellatsioonkaebusele vastust 3 tunni ulatuses. Hagejate esindaja töö tunnitasu määr on 100 eurot töötunni kohta. Ringkonnakohus leiab, et viidatud ajakulu ei ole ülepaisutatud. Kõik viidatud menetlustoimingud olid vajalikud ja kohased. Ilma neid tegemata, oleksid vastustajate õigused jäänud ilma vajaliku kaitseta. Mitte ühegi toimingu ajakulu ei ole liiga suur. Lisaks apellatsioonkaebuse lugemisele, tuli seda vastustajate esindajal analüüsida ning otsida tsiviilasja materjalide hulgast kohased viited ja asjaolud ning kujundada kaebusele vastus. See, et mõned kaebuse vastuse osad tunduvad apellandi esindajale ebavajalikud, ei tähenda, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ei tulnud tööd teha. Apellatsioonkaebuse vastuses on kajastatud asjassepuutuvaid küsimusi. See, et kaebuse vastuse oleks võib-olla saanud koostada veidi lühemalt, ei tähenda konkreetsel juhul, et selleks oleks kulunud vähem aega. Vastuse pikkust mõjutab apellatsioonkaebuse sisu, sh apellatsioonkaebuses esitatud väited. Lühema vastuse koostamisele võib kuluda isegi rohkem aega, sest kõikehõlmavalt kokkuvõtlike seisukohtade esitamine võib olla ajamahukam. Pikki ja tarbetuid osasid apellatsioonkaebuse vastuses ei esine. Tunnitasu määr summas 100 eurot ei ole liiga suur.
Krista Kirspuu
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
7(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17762 (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.