Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Protokolli kohaselt: „On inimesi – need on XXX (krt 66) ja XXX (krt 63), kellel nürimeelsuse, kadeduse ja vihkamise tunne kaalub üles kõik muud inimlikud väärtused. Korraldamata isiklik elu on jätnud oma märgi nendele naistele. Tigeduses õpetavad nad oma lapsi teisi vihkama. Nagu vanemad, nii ka lapsed. Noaga lõiguti kipsplaati välisukse põsel...seda võisid teha XXX ja XXX lapsed, pole välistatud, et ka vanemad ise“. KÜ-le XXX saadetud 07.03.2014 e-kirjas teatasid hagejad, et tegu on ebaõigete andmetega, vastavad tõendid puuduvad ja juhatuse otsus on rajatud oletustele ja eeldustele. Hagejad leiavad, et kostjad peavad solidaarselt lükkama ümber juhatuse 27.02.2014 protokollis mainitud ebaõiged andmed, riputades elamu aadressil XXX, Tallinnas kuues trepikojas olevale infotahvlile kaheks nädalaks kostja juhatuse teate järgmises sõnastuses vene keeles: „Настоящим правление Квартирного товарищества Лайне исправляет неправильные сведения в отношении XXXи XXXи их детей, которые были разглашены в протоколе правления от 27.02.2014: Дети XXXи XXXи сами родители не резали ножом гипрочный откос на входной двери в 5-м подъезде в феврале 2014 года“. Tõlge: „Käesolevaga Korteriühistu XXX juhatus parandab ebaõiged andmed, mis oli avaldatud juhatuse 27.02.2014 protokollis XXX, XXX ja nende laste suhtes: XXX ja XXX lapsed ja lapsevanemad ise ei lõiganud noaga katki 5.nda trepikoja välisukse küprokpõski veebruaris 2014. aastal“. 27.02.2014 otsuse alusel esitas KÜ XXX hagejatele 11.03.2014 arved, milles nõutakse kummalgilt hagejalt välisukse põskede taastamise lisatööde eest 40 eurot. Hagejad leiavad, et ei pea seda summat tasuma. Juhatuse otsus kahju tekitamise tõendiks ei ole, otsus on rajatud oletustele ja eeldustele. Juhatuse otsus ei oma õiguslikku tähendust ning ei ole hagejatele õiguslikult siduv. KÜ XXX ei ole tõendanud kahju suurust, samuti, et hagejate lapsed või hagejad on lõiganud noaga katki 5.nda trepikoja välisukse küprokpõski veebruaris 2014. KÜ XXX juhatus tegi otsuse ühistu nimel esindusõiguseta, seega on 27.02.2014 otsus tühine ning ei tekita hagejatele kohustusi (TsÜS § 84 lg 1). KÜ XXX vastav otsus on vastuolus ka KÜ XXX põhikirja punktis 3.2. pp 6 viimases lauses sätestatuga, mille kohaselt maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omaduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Kostja jagas taastamisega seotud kulu 80 eurot ära vaid hagejate vahel. 10.04.2014 juhatuse koosoleku protokoll ei sisalda korraldust jätta hagejatelt 80 eurot nõudmata. Hagejatele ei ole esitatud parandatud arveid. 19.07.2014 üldkoosolekul võttis KÜ XXX vastu otsuse jaotada 5. trepikoja uksepõse taastamise kulud kõikide korteriomanike vahel. Hagejate arvates on tegu selle haginõude õigeksvõtuga ja kostjad on tunnistanud hagejate õigust mitte tasuda 80 eurot. Kostjate tegu ebaõigete andmete avaldamisel on õigusvastane, kostjad on tahtlikult teotanud hagejate laste ja hagejate au ja head nime. Protokollis sisalduvad hagejate laste ja hagejate au teotatavad ebakohased väärtushinnangud ja sellega rikuti hagejate eraelu puutumatust. Protokollis olevaga on kostjad teadlikult hagejaid ja nende lapsi solvanud ja inimväärikust alandanud majaelanike ees (elamus on 90 korterit ja umbes 270 elanikku), kes kahe nädala jooksul võisid lugeda protokollis avaldatut. Kostjad on teadlikult tahtnud kahjustada hagejate ja nende laste au, eesmärgiga, et majaelanikud hindaksid hagejaid ja nende lapsi kostjate negatiivsete hinnangute vaatenurgast. Au ja head nime kahjustavad hinnangud ja hagejate eraellu sekkumine põhjustasid hagejatele ja nende lastele hingelisi kannatusi, sest häbistasid neid majaelanike ees. Hagejad on majaelanikele tuttavad isikud, kuna on endised juhatuse

liikmed. Juhatusel puudus vajadus hagejate suhtes tehtud otsust avalikustada kõigile elanikele. Avaldatu riivab hagejate mainet, kahjustab hagejate ja nende laste reputatsiooni, eraelu puutumatust avaliku arvamuse mõjutamise kaudu. Protokollis on väljendatud arvamust hagejate ja nende laste võimete ja iseloomuomaduste kohta. Väärtushinnangud ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist ning kalduvad teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse. Hagejate au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks tuleb hagejatele tekitatud kahju hüvitada rahaliselt. Hagejad leiavad, et kostjad peavad vastutama solidaarselt 27.02.2014 protokollis avaldatud hagejate ja nende laste suhtes ebaõigete andmete ning au teotavate väärtushinnangute eest. Hagejad hindavad mittevaraliseks kahjuks kumbki 460 eurot, mille peavad kostjad hüvitama. Kostja KÜ XXX vastuväited 10.06.2008 üldkoosolekul kinnitati KÜ XXX sisekorraeeskirjad, mille punktid 7.1 ja 7.2.3 sisaldasid järgmist: 7.1 sisekorraeeskirjade rikkumisega elamule või korteriomanike omandile tekitatud kahju peavad heastama süüdiolevad isikud vastavalt juhatuse otsusele või kohtu kaudu; 7.2.3 ühistule tekitatud kahjusumma kantakse juhatuse otsusega üüriarvestuse lehele. Kooskõlas KÜ XXX sisekorraeeskirjade punktiga 7.1 ja 7.2.3 ning 25.05.2010 üldkoosoleku otsuse punktiga 2.6 võttis juhatus 27.02.2014 vastu otsuse viienda trepikoja välisukse küprokpõse taastamise kulud vastavalt OÜ XXX poolt esitatud arvele summas 80 eurot jagada hagejate vahel s.t kummalegi 40 eurot. Hagi esitamise päevaks ei olnud hagejad tasunud neile 27.02.2014 otsuse alusel määratud 40 eurot. 27.02.2014 fikseeriti trepikojas jälk tegu, noaga lõigati välisukse põse kipsplaati. Naabrivalve sõnul võisid seda teha hagejate lapsed, välistatud pole, et hagejad ise. Toimunut kutsuti vaatama revisjonikomisjoni liikmed ja nelja korteri elanikud, küsitleti kõiki selle trepikoja elanikke, kellest kõik peale hagejate eitasid süüd. Hagejad ei kontakteerunud juhatusega. Hagejad on tuntud konfliktsete inimestena, kes käituvad agressiivselt, korraldavad skandaale, loovad konfliktseid olukordi, püüavad häälestada juhatuse liikmeid juhatuse vastu. XXX laps on koolis tuntud probleemse käitumisega. Hagejad on endised juhatuse liikmed, kes arvati juhatusest välja oma probleemse käitumise tõttu. Juhatus otsustas vaatamata hagejate käitumisele 10.04.2014 koosolekul mitte kanda hagejate kommunaalteenuste arvele enne 2014. aasta mais-juulis üldkoosoleku toimumist 40 euro maksmise kohustust. Nimetatud protokoll pandi ka tutvumiseks infotahvlile. Vastavalt KÜ XXX põhikirja punktile 6.2.8 võivad hagejad esitada protesti juhatuse 27.02.2014 otsusele lähimal üldkoosolekul. 25.05.2010 üldkoosolekul (I kd 95-97) võeti vastu otsus, et kõik trepikodades tekitatud kahjustuste likvideerimised maksavad kinni trepikoja elanikud. KÜ XXX ja selle juhatus ei tunnista hagi. KÜ XXX leiab, et hagejad oleks pidanud vaidlustama 27.02.2014 otsust vastavalt KÜ XXX põhikirja p-le 6.2.8. Hagi on esitatud juhatuse otsuse vastu, mis ei ole veel vastu võetud. Hagejad võivad pöörduda kohtu poole alles siis, kui nad ei ole nõus üldkoosoleku otsusega. Kostja KÜ XXX leiab, et ei ole esitatud kahju nõude kulutuste nimekirja. Hagejad ei ole materiaalset kahju kannatanud.

KÜ XXX taunib hagejate käitumist ja ei loe 27.02.2014 protokolli solvavaks ning ei pea vajalikuks teadete tahvlile vabanduse paigutamist. Sellise nõudmisega võivad hagejad pöörduda üldkoosoleku poole. Kostjate XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vastuväited Kostjad XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX leiavad, et hagejad on kostjate ringi laiendamisel eksinud. Kostjad XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX on KÜ XXX juhatuse liikmed ning ei ole isiklikult hagejate suhtes valeandmeid edastanud. Eraisikutena ei kanna juhatuse liikmed juhatuse tegevuse eest vastutust. XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX on KÜ XXX juhatuse liikmetena täitnud kodukorda, mille kohaselt riputasid välja 27.02.2014 protokolli. Protokollis pöörati tähelepanu eelmisel päeval juhtunud vääritule teole, kus lõigati katki välisukse küprokpõsk, mille oli hiljuti paigaldanud üks juhatuse liikmetest. Osa viienda trepikoja elanikel n.ö naabrivalvel oli alus kahtlustada isikuid, kes võisid teo teha. Tegemist ei olnud tahtlikult ebaõigete andmete avaldamisega. Koosolekul arutatu tuli protokolli kanda. Iseküsimus on, kas kiiresti vastu võetud otsus oli õige või mitte. Kostjad leiavad, et hagejad nõuavad olematu fakti kinnitust s.t et hagejad ja nende lapsed ei lõiganud katki viienda trepikoja välisukse küprokpõske. Kostjatel ei ole tõenduskindlalt õnnestunud välja selgitada teo tegelikke sooritajaid. Kahtlused ei lähe arvesse. Seega ei saa kinnitada seda, et hagejad ja nende lapsed nimetatud tegu ei teinud. Kostjatele teadaolevalt ei nõua KÜ XXX hagejatelt 40 eurot ukse põse parandamise eest. Nõudest loobuti koheselt, kui selgus, et hagejad nõuetele vastu vaidlesid. Hagejad ei vaielnud nõuetele vastu kohe, vaid umbes nädala jooksul. Seejärel kutsuti järgmisel nädalal kokku juhatuse koosolek, kus seoses kirjaliku vastuse saabumisega nõuetest hagejate vastu loobuti. Nüüd peavad vastavalt kodukorrale maksma kahju kinni kogu trepikoja elanikud. Kostjad on seisukohal, et kuues trepikojas infotahvlil protokolli avaldamine ei ole hagejate kohta andmete avalikustamine, kuna trepikojad on lukustatud ning neisse pääsevad eelkõige neis elavad isikud. Trepikodades käisid ka külalised, kuid nemad ei käinud protokolle lugemas. Seega on kolmandate isikute ring, kes teatest teada said, väike. See on väiksem kui ajalehes või internetis avaldatud materjalil. Küsitav on, kas protokollis tohib seoses teatud küsimustega räägitut üldse kajastada. Kui ei tohi, sest seal sõnavabaduse tingimustes välja öeldu võib äkki kedagi solvata, siis ei peegeldaks protokollid sellisel juhul enam koosolekul toimunut, mis on samuti lubamatu. Kui protokoll ei tohi kajastada teatud küsimusi, siis on see sõnavabaduse piiramine ja juhatuse töö takistamine. Esimese astme kohtu otsus Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega ja poolte poolt esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada KÜ XXX suhtes ning jätta rahuldamata XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • ajavahemikul 27.02.2014 kuni 13.03.2014 oli elamu aadressil XXX, Tallinnas kuues trepikojas infotahvlil avaldatud KÜ XXX juhatuse 27.02.2014 protokoll (I kd lk 565

57), milles oli avaldatud teade, milles oli m.h märgitud alljärgnev tekst: on inimesi – need on XXX (krt 66) ja XXX (krt 63), kellel nürimeelsuse, kadeduse ja vihkamise tunne kaalub üles kõik muud inimlikud väärtused. Korraldamata isiklik elu on jätnud oma märgi nendele naistele. Tigeduses õpetavad nad oma lapsi teisi vihkama. Nagu vanemad, nii ka lapsed. Noaga lõiguti kipsplaati välisukse põsel...seda võisid teha XXX ja XXX lapsed, pole välistatud, et ka vanemad ise; • KÜ XXX esitas hagejatele 11.03.2014 arved (I kd lk 11-12), mille alusel nõudis välisukse põskede taastamise lisatööde eest 40 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas: • hagejate esitatud nõuete osas saavad kostjateks olla XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX; • 2014. aasta veebruaris lõhkusid hagejad või nende lapsed Tallinnas XXX asuva maja viienda trepikoja välisukse küprokpõsed; • kostjatel on kohustus ümber lükata maja infotahvlitel 27.02.2014 kuni 13.03.2014 asunud teates sisalduvad andmed; • hagejatel on tekkinud mittevaraline kahju; • hagejatel on kohustus tasuda hagejatele esitatud 11.03.2014 arvete alusel välisukse põskede taastamise lisatööde eest 40 eurot. XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vastutusest Kohus leiab, et XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ei saa olla käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete osas kostjateks. Hagejad on esitanud nõuded seoses 27.02.2014 elamu aadressil XXX, Tallinnas kuues trepikojas infotahvlil avaldatud KÜ XXX juhatuse 27.02.2014 protokollis sisalduva infoga ning 11.03.2014 korteriühistu poolt hagejatele esitatud arvetega. Protokollil olid KÜ juhatuse liikmetena allkirjastanud XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-62-14 leidnud, et juriidilisest isikust menetlusosaline saab menetluses isiklikult osaleda eelkõige oma juhatuse kaudu, sest juriidilise isiku puhul loetakse suhetes teiste isikutega TsÜS § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku juhatus tema seaduslikuks esindajaks. Sama tuleneb ka mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg-st 1, mille kohaselt esindab ka mittetulundusühingut juhatus, ning MTÜS § 27 lg 1 järgi on üldjuhul igal juhatuse liikmel õigus mittetulundusühingut esindada. Kuna korterühistu puhul kohaldatakse KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid, saab ka korteriühistut esindada kohtumenetluses seadusliku esindajana üldjuhul korteriühistu iga juhatuse liige. Seega saab nimetatud sätetest ja Riigikohtu lahendist teha järelduse, et juhatuse liikme kohustusi täites esindavad juhatuse liikmed (füüsilised isikud) korteriühistut mitte iseendid. Osundatust tulenevalt tuleb hagejate nõuded kostjate XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes jätta rahuldamata. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue Vaidlus puudub selles, et 27.02.2014 elamu aadressil XXX, Tallinnas kuues trepikojas infotahvlil avaldati KÜ XXX juhatuse 27.02.2014 protokoll (I kd lk 56), milles muuhulgas märgitakse, et 2014. aasta veebruaris lõigati meelega noaga kipsplaati välisukse põsel ning, et seda võisid teha hagejate lapsed või ka hagejad ise.

Hagejate ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue põhineb 27.02.2014 kuni 13.03.2014 elamu kuues trepikojas infotahvlil avaldatud KÜ XXX juhatuse 27.02.2014 protokollis hagejate ja nende laste suhtes avaldatud ebaõigetel andmetel. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas tõendamist on leidnud fakt, et 2014. aasta veebruaris lõikasid hagejad või nende lapsed noaga kipsplaati 5. trepikoja välisukse põsel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lõike 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt sama paragrahvi neljanda lõikele võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kostjad XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX märgivad 09.09.2014 vastuses hagile (II kd lk 84 ja 85), et kostjatel ei ole seni õnnestunud kindlaks teha isikuid, kes lõhkusid viienda trepikoja välisukse põse. Sama kinnitas kostjate esindaja 10.09.2014 toimunud istungil (II kd lk 91). Kooskõlas VÕS § 1047 lõikega 2 leotakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja KÜ XXX ei ole tõendanud, et hagejad või nende lapsed lõhkusid 5. trepikoja välisukse põse. Asjas ei oma tähtsust, et kostja juhatuse liikmete andmetel puuduvad korteriühistul andmed selle kohta, et hagejad või nende lapsed vaidlusalust tegu 2014. veebruaris toime ei pannud. Kostja KÜ XXX tegu hagejate ja nende laste suhtes ebaõigete andmete avaldamisel on õigusvastane, kuna kostja ei ole tõendanud, et avaldatud asjaolud vastavad tõele. Ebaõige on seisukoht, et kuues trepikojas infotahvlil andmete avaldamist ei saa lugeda kolmandatele isikutele andmete avaldamiseks. Kohus leiab, et VÕS § 1047 ei sätesta kolmandate isikute hulka, kellele ebaõiged andmed peavad olema esitatud, et saaks nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kolmandate isikute arv, kes kahe nädala jooksul võisid lugeda kuue trepikoja infotahvlilt ebaõigeid andmeid, on piisavalt suur (majaelanikud ja kõik sel perioodil maja trepikojas viibinud isikud), et lugeda seda infot (ebaõigeid andmeid) avaldatuks kolmandatele isikutele. Kohus leiab, et kolmandatele isikutele avaldamiseks ei saaks käesoleval juhul info avaldamist lugeda sel juhul, kui juhatus oleks protokolli edastanud vaid hagejatele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et KÜ XXX juhatuse 27.02.2014 protokoll oli trepikoja infotahvlitel üleval ajavahemikul 27.02.2014 kuni 13.03.2014 (I kd lk 58, II kd lk 92). Seega tuleb hagejate nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldada ning kostjat KÜ XXX kohustada ümberlükkama juhatuse 27.02.2014 protokolliga avaldatud ebaõiged andmed riputades elumaja aadressil XXX, Tallinnas kuues trepikodade infotahvlitele kaheks nädalaks KÜ XXX teade veene keeles järgmises sõnastuses: Настоящим правление Квартирного товарищества Лайне исправляет неправильные сведения в отношении XXXи XXXи их детей, которые были разглашены в протоколе

правления от 27.02.2014: Дети XXX XXX сами родители не резали ножом гипрочный откос на входной двери в 5-м подъезде в феврале 2014 года. Tõlge: Käesolevaga KÜ XXX juhatus parandab ebaõiged andmed, mis oli avaldatud juhatuse 27.02.2014 protokolliga XXX, XXX ja nende laste suhtes: XXX ja XXX lapsed ja lapsevanemad ise ei lõiganud noaga 5.nda trepikoja välisukse põsel kipsplaati veebruaris 2014.aastal. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue Hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhineb sellel, et 27.02.2014 elamu aadressil XXX, Tallinnas kuues trepikojas infotahvlil avaldati KÜ XXX juhatuse 27.02.2014 protokoll (I kd lk 56), milles muuhulgas märgiti järgmist: on inimesi – need on XXX (krt 66) ja XXX (krt 63), kellel nürimeelsuse, kadeduse ja vihkamise tunne kaalub üles kõik muud inimlikud väärtused. Korraldamata isiklik elu on jätnud oma märgi nendele naistele. Tigeduses õpetavad nad oma lapsi teisi vihkama. Nagu vanemad, nii ka lapsed. Hagejad nõuavad mittevaralise kahju hüvitamisena kumbki 460 eurot. Hagejad leiavad (I kd lk 40), et juhatuse 27.02.2014 protokolliga on avaldatud avalikkusele hagejate ja hagejate laste au teotavad ebakohased väärtushinnangud ning on rikutud hagejate eraelu puutumatust. Hagejad selgitasid 10.09.2014 istungil (II kd lk 91 pöördel), et väärtushinnangutena olid infotahvlil protokollis välja toodud nürimeelsus, kadedus, vihkamistunne, korraldamata isiklik elu ja asjaolu, et hagejad õpetavad oma lapsi teisi vihkama. Elamus on 90 korterit ja u 270 elanikku, kes said 2 nädala jooksul tahvlile riputatud infot lugeda. Hagejad on elamuelanikele tuttavad isikud, kuna hagejad oli kuni 2007 KÜ juhatuse liikmed. Poolte vahel puudub vaidluse selles, et hagejad on olnud KÜ XXX juhatuse liikmed (I kd lk 43-44).

VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-43-09 punktis 14 leidnud, et au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Kohus leiab, et käesoleval juhul kõigile majaelanikele ja majas ajavahemikul 27.02.2014 kuni 13.03.2014 viibinud isikutele (s.t avalikkusele) on KÜ XXX juhatus teinud teatavaks hagejate ja nende laste au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu.

Hagejate vastusega (I kd lk 9) ja kostjate vastuses märgituga (II kd lk 85) loeb kohus tõendatuks, et korteriühistu juhatus sai umbes nädal pärast protokolli infotahvlitele ülespanemist teada, et hagejad ei nõustu 40 euro tasumisega ning palusid lõpetada inimväärikust alandavad teod. Kostja KÜ XXX juhatuse liikmed on väitnud, et täitsid juhatuse 27.02.2014 protokolli kuue trepikoja infotahvlitele ülespanemisega juhatuse kohustust protokolli kõigile korteriühistu liikmetele teatavaks tegemisel. Kohus leiab, et mistahes õiguste kasutamisele seab piirid põhiseaduse (PS) § 19 lõige 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse §-st 45 esimesest lausest tulenevat väljendusvabaduse õigust piirab PS § 17 au ja hea nime teotamise keeluga. Au ja hea nime kaitsena huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. Kohus leiab, et hagejate au teotamist ei saa lugeda õigustatuks, sest see on õigusvastane. Vaidlusalune protokoll ei edasta osundatud ulatuses informatsiooni, vaid lihtsalt solvab ja alandab hagejaid. Kohtu hinnangul ei ole isiku suhtes väljendite „nürimeelne“, „kade“, „vihkav“ ja „laste tigeduses vihkama õpetamine“ avaldamine lubav ja õigustatud. Viidatud väljendite kasutamine teise isiku iseloomustamisel on inimväärikust alandav – tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-43-09 punktis 16 leidnud, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kohus leiab, et 27.02.2014 protokollis hagejate iseloomustus on inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kohtu hinnangul ei ole keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes võimalik õigustada: need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Seega oli selgelt ebakohast väärtushinnangut sisaldava protokolli avaldamine õigusvastane. Kohus leiab, et kostja KÜ XXX vastutab hagejatele kahju tekkimise eest, kuna kostja ei ole tõendanud süü puudumist (VÕS § 1050 lg 1). VÕS § 134 lõige 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohus leiab tuginedes VÕS § 134 lõikele 2, et vaidlusaluse protokolli avaldamine õigustab hagejatele hüvitamise määramist rahalise kompensatsioonina. KÜ-lt XXX tuleb välja mõista XXX kasuks ja XXX kasuks viimastele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisena kummalegi 460 eurot. Kohus leiab, et isikuõiguste rikkumise ulatust ja selle intensiivsust arvestades on viidatud summa õiglane ja vastab kohtupraktikas väljakujunenud mittevaralise kahju suurusele.

11.03.2014 arvete alusel välisukse põskede taastamise lisatööde eest 40 euro nõue Hagejad palusid tuvastada, et neil puudub kohustus tasuda välisukse põskede taastamise lisatööde eest 40 eurot. Hagejate nõue põhines KÜ XXX poolt 11.03.2014 esitatud arvetel. Viidatud arvetel on märgitud muud kulud (protokoll 27.02.2014). Kostja KÜ XXX ei vaielnud vastu, et nimetatud 40 euro tasumise kohustus tulenes otseselt 27.02.2014 protokollis märgitust, s.t asjaolust, et korteriühistu juhatus leidis, et hagejad peavad hüvitama viienda trepikoja välisukse põse taastamistööde eest. Sama asjaolu tuleneb ka protokolli tekstist (I kd lk 56). Kostjad XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX märgivad vastuses (II kd lk 85), et korteriühistu enam ammu ei nõua hagejatelt kokku 80 eurot. Nimetatut kinnitab ka juhatuse 10.04.2014 protokoll (I kd lk 88). Seega on kostja nõustunud, et tal puudub alus hagejatelt 40 euro nõudmiseks. Kohus leiab, et KÜ XXX ei ole tõendanud, et hagejad või nende lapsed oleks lõhkunud 2014. aasta alguses viienda trepikoja ukse põse, siis tuleb lugeda tuvastatuks, et hagejatel puudub kohustus viidatud arvetel korteriühistule 40 euro tasumiseks. Kohus leiab, et asjas ei oma tähendust vaidlusaluste parandustööde maksumus (I kd lk 89). Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi KÜ XXX suhtes ning jättis rahuldamata XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes, siis tuleb kõik XXX ja XXX menetluskulud jätta KÜ XXX kanda ja kõik XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX menetluskulud solidaarselt XXX ja XXX kanda. Kohus ei kohalda käesoleval juhul TsMS § 163 lõiget 2, kuna 10.09.2014 toimunud kohtuistungil ei jõudnud pooled kokkuleppele mittevaralise nõude rahuldamisena kompensatsioonis või kokkuleppeliselt selle asendamises infotahvli teates hagejate ja nende laste ees vabandamises. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.