AK ja OM hagi KORTERIÜHISTU LAINE, EK, MK, JH, EK, EN ja AS vastu tunnistada hagejate õigust mitte tasuda KÜ poolt määratud kulu 40 eurot, kohustada kostjaid ümber lükkama ebaõiged andmed ja välja mõista kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamiseks 460 eurot kummagi hageja kasuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KORTERIÜHISTU LAINE apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4420 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: AK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX)
Hageja II: OM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX)
Hagejate lepinguline esindaja M Suhnjova Kostja I: KORTERIÜHISTU LAINE (registrikood 80127002, asukoht Sõle 45, Tallinn 10321) Kostja II: EK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
Jätta Harju Maakohtu 09.10.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud KORTERIÜHISTU LAINE kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.16.04.2014 esitasid AK ja OM (hagejad) Harju Maakohtule hagi KORTERIÜHISTU LAINE (kostja I), EK (kostja II), MK (kostja III), JH (kostja IV), EK (kostja V), EN (kostja VI) ja AS (kostja VII) vastu, milles palusid tunnistada hagejate õigust mitte tasuda kostja I poolt määratud kulu 40 eurot, kohustada kostjaid ümber lükkama ebaõiged andmed ja välja mõista kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamiseks 460 eurot kummagi hageja kasuks.
2.Hagiavalduse kohaselt oli ajavahemikul 27.02.2014 kuni 13.03.2014 elamu aadressil Sõle 45, Tallinnas kuues trepikojas infotahvlil avaldatud kostja I juhatuse 27.02.2014 protokoll, milles oli avaldatud mh järgmine tekst: „On inimesi – need on K (krt XX) ja M (krt XX), kellel nürimeelsuse, kadeduse ja vihkamise tunne kaalub üles kõik muud inimlikud väärtused. Korraldamata isiklik elu on jätnud oma märgi nendele naistele. Tigeduses õpetavad nad oma lapsi teisi vihkama. Nagu vanemad, nii ka lapsed. Noaga lõiguti kipsplaati välisukse põsel...seda võisid teha K ja M lapsed, pole välistatud, et ka vanemad ise“.
3.Kostjale I saadetud 07.03.2014 e-kirjas teatasid hagejad, et tegu on ebaõigete andmetega, vastavad tõendid puuduvad ja juhatuse otsus on rajatud oletustele ja eeldustele. Hagejad leidsid, et kostjad peavad solidaarselt lükkama ümber juhatuse 27.02.2014 protokollis mainitud ebaõiged andmed, riputades elamu aadressil Sõle 45, Tallinnas kuues trepikojas olevale infotahvlile kaheks nädalaks kostja juhatuse teate järgmises sõnastuses vene keeles: „Настоящим правление Квартирного товарищества Лайне исправляет неправильные сведения в отношении AK и OM и их детей, которые были разглашены в протоколе правления от 27.02.2014: Дети AK и OM и сами родители не резали ножом гипрочный откос на входной двери в 5-м подъезде в феврале 2014 года“. Tõlge: „Käesolevaga Korteriühistu Laine juhatus parandab ebaõiged andmed, mis oli avaldatud juhatuse 27.02.2014 protokollis AK, OM ja nende laste suhtes: AK ja OM lapsed ja lapsevanemad ise ei lõiganud noaga katki 5.nda trepikoja välisukse küprokpõski veebruaris 2014. aastal“.
4.27.02.2014 otsuse alusel esitas kostja I hagejatele 11.03.2014 arved, milles nõutakse kummalgilt hagejalt välisukse põskede taastamise lisatööde eest 40 eurot. Hagejad leidsid, et ei pea seda summat tasuma. Juhatuse otsus ei oma õiguslikku tähendust ega ole hagejatele õiguslikult siduv. Kostja I ei ole tõendanud kahju suurust ega seda, et hagejate lapsed või hagejad on lõiganud noaga katki 5.nda trepikoja välisukse
küprokpõski veebruaris 2014. Kostja I juhatus tegi otsuse ühistu nimel esindusõiguseta, seega on 27.02.2014 otsus tühine ega tekita hagejatele kohustusi (TsÜS § 84 lg 1). Kostja I vastav otsus on vastuolus ka kostja I põhikirja p-s 3.2. pp 6 viimases lauses sätestatuga, mille kohaselt maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omaduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Kostja jagas taastamisega seotud kulu 80 eurot ära vaid hagejate vahel. 10.04.2014 juhatuse koosoleku protokoll ei sisalda korraldust jätta hagejatelt 80 eurot nõudmata. Hagejatele ei ole esitatud parandatud arveid. 19.07.2014 üldkoosolekul võttis kostja I vastu otsuse jaotada 5. trepikoja uksepõse taastamise kulud kõikide korteriomanike vahel. Hagejate arvates on tegu selle haginõude õigeksvõtuga ja kostjad on tunnistanud hagejate õigust mitte tasuda 80 eurot. Kostjate vastuväited
5.Kostja I hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja I leidis, et hagejad oleks pidanud vaidlustama 27.02.2014 otsust vastavalt kostja I põhikirja p-le 6.2.8. Hagi on esitatud juhatuse otsuse vastu, mis ei ole veel vastu võetud. Hagejad võivad pöörduda kohtu poole alles siis, kui nad ei ole nõus üldkoosoleku otsusega. Samuti märkis kostja I, et ei ole esitatud kahju nõude kulutuste nimekirja. Hagejad ei ole materiaalset kahju kannatanud. Kostja I taunis hagejate käitumist, ei lugenud 27.02.2014 protokolli solvavaks ega pidanud vajalikuks teadete tahvlile vabanduse paigutamist. Sellise nõudmisega võivad hagejad pöörduda üldkoosoleku poole.
6.Kostjad EK, MK, JH, EK, EN ja AS leidsid, et hagejad on kostjate ringi laiendamisel eksinud. Kostjad EK, MK, JH, EK, EN ja AS on kostja I juhatuse liikmed ning ei ole isiklikult hagejate suhtes valeandmeid edastanud. Eraisikutena ei kanna juhatuse liikmed juhatuse tegevuse eest vastutust. Maakohtu otsus
7.09.10.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi nõudes tunnistada hagejate õigust mitte tasuda KÜ poolt määratud kulu 40 eurot, kohustada korteriühistut ümber lükkama ebaõiged andmed ja välja mõista korteriühistult kahju hüvitamiseks 460 eurot kummagi hageja kasuks. Kohus jättis rahuldamata hagi kostjate EK, MK, JH, EK, EN ja AS vastu. Kohus kohustas kostjat I ümber lükkama juhatuse 27.02.2014 protokolliga avaldatud ebaõiged andmed riputades elamu aadressil Sõle 45, Tallinnas kuues trepikojas infotahvlile kaheks nädalaks KÜ Laine teade järgmises sõnastuses vene keeles: „Настоящим правление Квартирного товарищества Лайне исправляет неправильные сведения в отношении AK и OM и их детей, которые были разглашены в протоколе правления от 27.02.2014: Дети AK и OM и сами родители не резали ножом гипрочный откос на входной двери в 5-м подъезде в феврале 2014 года“. Samuti määras kohus kostjalt I kummagi hageja kasuks välja mõista hagejatele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisena 460 eurot. Kohus luges tuvastatuks, et hagejad ei võlgne kostjale I 11.03.2014 arvete alusel välisukse põskede taastamise lisatööde eest 40 eurot (kokku 80 eurot). Maakohus jättis kõik hagejate menetluskulud kostja I kanda ning kostjate EK, MK, JH, EK, EN ja AS menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejate esitatud nõuete osas saavad kostjateks olla EK, MK, JH, EK, EN ja AS, kas 2014. aasta veebruaris lõhkusid hagejad või nende lapsed Tallinnas Sõle 45 asuva maja viienda trepikoja välisukse küprokpõsed, kas kostjatel on kohustus ümber lükata maja infotahvlitel 27.02.2014 kuni 13.03.2014 asunud teates sisalduvad andmed, kas hagejatel on tekkinud mittevaraline kahju ja kas hagejatel on
kohustus tasuda hagejatele esitatud 11.03.2014 arvete alusel välisukse põskede taastamise lisatööde eest 40 eurot.
9.Kohus leidis, et EK, MK, JH, EK, EN ja AS ei saa olla käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete osas kostjateks. Kohus märkis, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg-st 1 ja § 27 lg-st 1, korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg-st 2 ning Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-62-14 leitust saab teha järelduse, et juhatuse liikme kohustusi täites esindavad juhatuse liikmed (füüsilised isikud) korteriühistut, mitte iseendid. Osundatust tulenevalt jättis kohus hagejate nõuded kostjate EK, MK, JH, EK, EN ja AS suhtes rahuldamata.
10.Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas märkis kohus, et kohtul tuleb tuvastada, kas tõendamist on leidnud fakt, et 2014. aasta veebruaris lõikasid hagejad või nende lapsed noaga kipsplaati 5. trepikoja välisukse põsel. Seejuures tugines maakohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-tele 1, 2 ja 4. Kohus märkis, et kostja I ei ole tõendanud, et hagejad või nende lapsed lõhkusid 5. trepikoja välisukse põse. Asjas ei oma tähtsust, et kostja juhatuse liikmete andmetel puuduvad korteriühistul andmed selle kohta, et hagejad või nende lapsed vaidlusalust tegu 2014. veebruaris toime ei pannud. Kostja I tegu hagejate ja nende laste suhtes ebaõigete andmete avaldamisel on õigusvastane, kuna kostja ei ole tõendanud, et avaldatud asjaolud vastavad tõele. Ebaõige on seisukoht, et kuues trepikojas infotahvlil andmete avaldamist ei saa lugeda kolmandatele isikutele andmete avaldamiseks. Kohus leidis, et VÕS § 1047 ei sätesta kolmandate isikute hulka, kellele ebaõiged andmed peavad olema esitatud, et saaks nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kolmandate isikute arv, kes kahe nädala jooksul võisid lugeda kuue trepikoja infotahvlilt ebaõigeid andmeid, on piisavalt suur (majaelanikud ja kõik sel perioodil maja trepikojas viibinud isikud), et lugeda seda infot (ebaõigeid andmeid) avaldatuks kolmandatele isikutele. Kohus leidis, et kolmandatele isikutele avaldamiseks ei saaks käesoleval juhul info avaldamist lugeda sel juhul, kui juhatus oleks protokolli edastanud vaid hagejatele. Kohus rahuldas hagejate nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kohustas kostjat I ümberlükkama juhatuse 27.02.2014 protokolliga avaldatud ebaõiged andmed, riputades elumaja aadressil Sõle 45, Tallinnas kuues trepikodade infotahvlitele kaheks nädalaks KÜ Laine teade veene keeles, mille tõlge eesti keeles on järgmine: Käesolevaga KÜ Laine juhatus parandab ebaõiged andmed, mis oli avaldatud juhatuse 27.02.2014 protokolliga AK, OM ja nende laste suhtes: AK ja OM lapsed ja lapsevanemad ise ei lõiganud noaga 5.nda trepikoja välisukse põsel kipsplaati veebruaris 2014.aastal.
11.Hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas tugines kohus VÕS § 1046 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-09 p-le 14 ning leidis, et käesoleval juhul kõigile majaelanikele ja majas ajavahemikul 27.02.2014 kuni 13.03.2014 viibinud isikutele (s.t avalikkusele) on kostja I juhatus teinud teatavaks hagejate ja nende laste au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu. Hagejate vastusega (I kd lk 9) ja kostjate vastuses märgituga (II kd lk 85) luges kohus tõendatuks, et korteriühistu juhatus sai umbes nädal pärast protokolli infotahvlitele ülespanemist teada, et hagejad ei nõustu 40 euro tasumisega ning palusid lõpetada inimväärikust alandavad teod.
12.Kostja I juhatuse liikmed on väitnud, et täitsid juhatuse 27.02.2014 protokolli kuue trepikoja infotahvlitele ülespanemisega juhatuse kohustust protokolli kõigile korteriühistu liikmetele teatavaks tegemisel. Kohus leidis, et mistahes õiguste kasutamisele seab piirid põhiseaduse (PS) § 19 lg 2, sätestades, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse §-st 45 esimesest lausest tulenevat väljendusvabaduse õigust piirab PS § 17 au ja hea nime teotamise keeluga. Au ja hea nime kaitsena huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. Kohus leidis, et
hagejate au teotamist ei saa lugeda õigustatuks, sest see on õigusvastane. Vaidlusalune protokoll ei edasta osundatud ulatuses informatsiooni, vaid lihtsalt solvab ja alandab hagejaid.
13.Kohtu hinnangul ei ole isiku suhtes väljendite „nürimeelne“, „kade“, „vihkav“ ja „laste tigeduses vihkama õpetamine“ avaldamine lubav ja õigustatud. Viidatud väljendite kasutamine teise isiku iseloomustamisel on inimväärikust alandav – tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega. Kohus leidis Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-09 p-le 16 tuginedes, et 27.02.2014 protokollis hagejate iseloomustus on inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kohtu hinnangul ei ole keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludele tuginedes võimalik õigustada: need hinnangud ei järeldu avaldatud andmetest, vaid on koostatud ja avaldatud au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Seega oli selgelt ebakohast väärtushinnangut sisaldava protokolli avaldamine õigusvastane.
14.Kohus leidis, et kostja I vastutab hagejatele kahju tekkimise eest, kuna kostja ei ole tõendanud süü puudumist (VÕS § 1050 lg 1). Tuginedes VÕS § 134 lg-le 2 leidis kohus, et vaidlusaluse protokolli avaldamine õigustab hagejatele hüvitamise määramist rahalise kompensatsioonina. Kohus leidis, et isikuõiguste rikkumise ulatust ja selle intensiivsust arvestades on kummalegi hagejale mittevaralise kahju hüvitamisena 460 eurot õiglane ja vastab kohtupraktikas väljakujunenud mittevaralise kahju suurusele.
15.Seoses hagejate nõudega tuvastada, et neil puudub kohustus tasuda välisukse põskede taastamise lisatööde eest 40 eurot märkis kohus, et kuna kostja I ei ole tõendanud, et hagejad või nende lapsed oleks lõhkunud 2014. aasta alguses viienda trepikoja ukse põse, siis tuleb lugeda tuvastatuks, et hagejatel puudub kohustus viidatud arvetel korteriühistule 40 euro tasumiseks. Samuti leidis kohus, et asjas ei oma tähendust vaidlusaluste parandustööde maksumus (I kd lk 89). Apellatsioonkaebus
16.05.11.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja I muuta Harju Maakohtu 09.10.2014 teate teksti, asendades selle järgmise sõnastusega: „Käesolevaga KÜ Laine juhatus parandab ebaõiged andmed, mis olid avaldatud juhatuse 27.02.2014 protokolliga AK, OM ja nende laste suhtes: KÜ Laine ei leidnud tõendeid, et AK ja OM lapsed või lapsevanemad ise ei lõiganud noaga 5-nda trepikoja välisukse põsel kipsplaati veebruaris 2014. aastal”. Samuti palub kostja I tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kummagi hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 460 eurot ja mõista hagejatelt kostja I kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud.
17.Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas leiab kostja I, et kostja I ei ole avalikustatud protokollis tõsikindlalt väitnud, et tegijateks olid hagejate lapsed või nad ise. Tegemist on ainult arvamusega ning ebakorrektse sõnastusega. Kostja I ei nõustu maakohtu teate tekstiga ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamisel, kuna ei saa seda väita. Sellise kategoorilise väite saaks esitada juhul, kui oleks tuvastatud süüdlased, mida antud juhul ei ole õnnestunud. Olles 5-nda trepikoja elanikud, omasid nad kõigiga võrdset võimalust seda tegu toime panna ning väita, et nad seda ei teinud, ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt taotleb kostja I avaldatava teksti, mis peaks lükkama ümber ebaõiged andmed, muutmist. Kostja I taotleb, et avaldatavast tekstist nähtuks just see, et hagejate süü ei ole tõendatud. Lisaks selgitab kostja I, et omas hagejate või nende laste kahtlustamiseks põhjendatud alust tulenevalt hagejate eelnevast käitumisest korteriühistu koosolekutel. Hagejate käitumine oli arutusel kostja I üldkoosolekul, mis toimus 20.02.2013 (lisa 4).
18.Hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas möönab kostja I, et elamu aadressil Sõle 45, Tallinn kuues trepikojas infotahvlil kostja I juhatuse 27.02.2014 protokollis avaldatu puhul on tegemist halvustava väärtushinnanguga, mis tehti avalikuks majaelanikele ja nende potentsiaalsetele külalistele, seega umbes 270-le inimesele. Riigikohtu lahendi 3-2-1-18-13 p-s 28 sedastatule viidates leiab kostja I, et maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et halvustavad väärtushinnangud avaldati vaid majaelanikele ja nende külalistele ehk ligikaudu 270 inimesele. Tekkinud moraalset kahju ei saa võrrelda olukorraga, kus ebasobivad väärtushinnangud avaldatakse meedias, trükikirjanduses või televisioonis või internetiväljaannetes, kus nendega võib tutvuda kümneid tuhandeid inimesi. Kostja I ei vaidle, et tegemist on avaldamisega kolmandatele isikutele, kuid nende isikute ringi suurus mõjutab otseselt moraalse kahju suurust. Arvestama peab ka seda, et kostja I eesmärgiks oli majaelanike informeerimine juhatuse otsustest, milleks kohustab kostja I põhikirja p 6.18.
19.Kostja I leiab vastupidiselt maakohtule, et asjaoludeks, mis omavad tähtsust mittevaralise kahju hüvitise määratlemisel, on antud juhul piiratud isikute ring, kellele halvustavad väärtushinnangud teatavaks said ehk kellel oli võimalus teadetetahvlil nendega tutvuda. Maakohus ei ole arvestanud, et korteriühistu põhikirjaliseks tegevuseks on elamu Sõle 45 majandamine, ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine ning kostjal I ei ole eraldi rahalisi vahendeid moraalse kahju hüvitise tasumiseks, mistõttu asetaks kostja I kahjunõude alusel tasutavad summad jaotatud kohustustena ühistu liikmetele, sealhulgas hagejatele.
20.Seoses kohtu poolt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisega viitab kostja I sellele, et puudub kohtupraktika, mis sisaldaks juhtumeid, kus moraalse kahju hüvitamise kohustus asetatakse korteriühistule. Tegemist on erandliku olukorraga, kus korteriühistu (ja selle juhatuse) ning korteriühistu liikmete vahel on pidev konfliktioht. Olukord, kus juurdub praktika, et ühistu liikmed võivad iga konflikti eskaleerumisel pöörduda mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks korteriühistu vastu, on ohtlik praktika. Samuti märgib kostja I, et maakohus ei ole otsuses andnud hinnangut hagejate seisukohale hüvitise suuruse osas, vaid nõustub hagejate poolt taotletud kahju suurusega. Hagejad ei ole viidanud kohtupraktikale. Kostja I hagejate seisukohaga ei nõustu, kuna esiteks on hagejad teinud ise kõik oma reputatsiooni ja maine kahjustamiseks ning avaliku arvamuse mõjutamiseks. KÜ Laine 45 omab 90 liiget ning üldkoosolekul 20.02.2013 (lisa 4) on arutatud hagejate tegevust üldkoosolekutel ning otsustatud piirata nende koosolekuruumi sisenemist, mis viitab otseselt, seda koos protokollis sisalduva kirjeldusega, hagejate negatiivsele reputatsioonile ja mainele, mis tulenes nende enda tegevusest. Hagejate õiguste piiramise poolt hääletas 46 kohalolnud 60 ühistu liikmest või volitatud esindajast. Seega oli hagejate reputatsioon teiste ühistuliikmete hulgas juba eelnevalt negatiivne. Kostja I on seisukohal, et 27.02.2014 protokollis avaldatud ebakohased väärtushinnangud ei põhjustanud hagejatele täiendavat kahju mainele ja avalikule arvamusele nende kohta.
21.Sellele, et hagejad ei saanud tegelikult mittevaralist kahju, viitab hagejate käitumine, kus ei vaidlustatud 19.07.2014 toimunud üldkoosolekul otsustatut, kui arutati nende käitumist ning otsustatu kohtukulude jaotamise üle. Hagejad ei ole pöördunud üldkoosoleku poole nõudmisega nende ees vabandada, vaid kohe mittevaralise kahju nõudega kohtu poole. Hagejad ei ole püüdnud olukorda kohtuväliselt lahendada. Kostja I viitab kaebuses Tallinna Ringkonnakohtu põhjendusele otsuses nr 2-2/635/05, kus jäeti ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisel nõue moraalse kahju väljamõistmiseks rahuldamata. Kostja I on seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud oma maine langust ning arvestanud enda tegevust korteriühistus, selle koosolekutel.
Need asjaolud on jätnud arvestamata ka maakohus, eksides TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatu vastu. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
24.Kolleegium arvestab maakohtu otsuse õiguspärasuse kontrollimisel TsMS § 651 lg 1 järgi seda, et hagejad ei ole kohtuotsust vaidlustanud ning et kostja on kohtuotsuse vaidlustanud üksnes resolutsiooni punkti nr 3 sõnastuse ja punktide 4 ja 5 järgi ühistult väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise osas.
25.Erinevalt kaebajast on kolleegium seisukohal, et maakohus on kohaldanud vaidluse lahendamisel VÕS §-e 1046 ja 1047 õigesti. Tegemist on VÕS § 1047 lg 4 rakendusalaga, milles nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ning kus tuleb tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejate või nende laste tegevuse kohta trepikoja seinal avaldatud venekeelne teade, mille kohaselt: „Настоящим правление Квартирного товарищества Лайне исправляет неправильные сведения в отношении AK и OM и их детей, которые были разглашены в протоколе правления от 27.02.2014: Дети AK и OM и сами родители не резали ножом гипрочный откос на входной двери в 5-м подъезде в феврале 2014 года“, sisaldab ebaõigeid faktiväiteid. Kostja poolt avaldatud laused viitavad hagejate või nende laste tegevusele, mille aset leidmine on põhimõtteliselt kontrollitav, kuid ei ole kostja poolt tõendamist leidnud. Riigikohus on oma otsustes nr 3-2-1-161-05 ja 3-2-1-5-07 selgitanud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hagejate kohta. Seda silmas pidades ei nõustu kolleegium kostja seisukohaga, et maakohtu otsuse resolutsioon on sõnastatud liiga kategooriliselt ja seetõttu võiks selles ette nähtud sisuga ümberlükkava teate lugeja saada tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse. Kuna kostja ei ole maakohtu menetluses suutnud tõendada, et seina lõhkujateks olid hagejate lapsed või hagejad ise, on maakohus õigesti leidnud, et ka teade, mis viitab seina nende poolt lõhkumise võimalusele, on oma sisult ebaõige ja hagejaid põhjendamatult negatiivselt stigmatiseeriv. Kostja poolt kaebuses pakutud ümberlükkava teate tekst, mille sisu kohaselt ei ole ühistul õnnestunud tuvastada, et hagejate lapsed ega hagejad ei lõiganud uksepalesid katki, negatiivset märgistust hagejate õiguste jaluleseadmiseks vajalikus ulatuses kolleegiumi hinnangul ei kõrvaldaks. Kohtuotsuse praegusel kujul täitmisel saab lugeja õige ettekujutuse tegelikkusest, mille kohaselt ei ole hagejate lapsed ega hagejad ise olnud need isikud, keda oleks kostjal olemasoleva teabe järgi mingilgi viisil alust uksepalede lõhkumisega seostada. Lisaks tuleb silmas pidada, et VÕS 1047 lg-s 4 sätestatud eriõiguskaitsevahend teenib avalikkuse tõest teavitamise kõrval ka kannatanule suunatud eesmärki – tagada isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Õigus olla üldsuse ees kujutatud tõeselt on osa isiku vabast eneseteostusest (PS § 19), mille funktsiooniks on kaitsta isiku integriteeti, st kitsamat isikusfääri ja selle säilimise põhitingimusi.
26.Kolleegium jagab maakohtu seisukohti ka kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramise osas. Kolleegium arvates on kohus hüvitise suuruse üle otsustamisel põhjendatult arvestanud hagejate isiklike õiguste riive rikkumise iseloomu ja raskust. Kuna kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramine VÕS § 127 lg 6 järgi on TsMS § 233 lg 1 kohaselt sõltuv ka kohtu diskretsioonist, saaks ringkonnakohus hüvitise suurust muuta vaid juhul, kui maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud. Apellatsioonkaebuses esitatud kaalutlused selliseks väiteks kolleegiumi hinnangul alust ei anna. Erinevalt kostjast on kolleegium seisukohal, et kaebuses viidatud Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-83-10 p-s 15, otsuse nr 3-21-85-08 p-s 14 ning otsuse nr 3-2-1-81-05 p-s 17 antud juhised, mille järgi tuleb kohtul mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, pigem toetavad kõnealuse juhtumi konteksti arvestades hüvitise suuruse muutmata jätmist.
27.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu, ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.