Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 25.11.2015 esitasid XXXX ja XXXX maakohtusse hagi XXXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 026/2015/2308 ja 026/2015/2309. Kostja 05.10.2015 avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-1416318 alusel algatas kohtutäitur Mati Roodes 13.11.2015 täiteasja nr 026/2015/2308 XXXX suhtes ja täiteasja nr 026/2015/2309 XXXX suhtes. Nõude sisu 1100 eurot (solidaarselt menetluskulud). Hagejad said täitmisteated kätte 24.11.2015. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2015 määrusega mõisteti hagejatelt solidaarselt välja XXXX,XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX menetluskuluna 1100 eurot. Hagejad leiavad, et täitemenetlus on lubamatu, sest kohtutäitur algatas täitemenetluse jõustumata kohtulahendi täitmiseks ja hagejad on oma kohustuse täitnud. Hagejad on täitnud 28.08.2015 määruse ja tasunud 27.02.2015 määruse kohaselt 100 eurot 29.04.2015 XXXX (solidaarvõlausaldaja) arvele ja 14.10.2015 veel 1000 eurot XXXX arvele. Hagejad peavad kostja selgitusi „salajase tasumise“ kohta asjakohatuks. Hagejad küsisid XXXX aprillis 2015 tema pangakonto numbrit. 29.04.2015 XXXX tasutud 100 eurot andis XXXX andis enda sõnul kostjale üle sularahas ja 14.10.2015 hagejatelt laekunud 1000 eurot kandis XXXX16.11.2015 KÜ XXXX arvele. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagejate õigusi rikkunud ning hagejad on põhjendamatult pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja esitas avalduse 05.11.2015 koos teiste KÜ XXXX juhatuse liikmetega, mh XXXX. Kohtutäituri juures paluti, et täidetakse blanketavaldus, mille täitis kostja, märkides raha saajaks KÜ XXXX arvelduskonto nr. Kohtuotsuse jõustumist peab kontrollima kohtutäitur, kes võtab avalduse menetlusse. Kostja esitas kõik andmed, mis on vajalikud täitmismenetluse alustamiseks ning millised vaatas üle kohtutäitur, kes ei esitanud ühtegi märkust. Täitmisteade on koostatud kuupäevaga 13.11.2015. Täitmisteadetes on märgitud, et kui võlgnik on nõude täitnud enne sissenõudja poolt 05.10.2015 täitmisavalduse esitamist, siis ei pea nad täitekulusid tasuma. Hagejad on täitnud määruse ühele solidaarvõlausaldajast, kuid ei informeerinud sellest solidaarvõlausaldajaid. Ka oli hagejatel õigus, võimalus ja kohustus teavitada kohtutäiturit, et nad on kohustuse täitnud, millega ei oleks pooltele tekkinud lisakulusid. XXXX, kellele otsus täideti, avastas selle alles 16.11.2015 ning tegi kohe ülekande KÜ XXXX. Koheselt peale seda

on kostja koos teiste juhatuse liikmetega esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja ei teadnud kuni 16.11.2015, et hagejad olid oma kohustuse täitnud. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiga ja kostja vastustega ning poolte menetluses esitatud seisukohtadega, samuti, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagejad on esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgse hagi XXXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 026/2015/2308 ja 026/2015/2309. Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised olulised asjaolud:

mitte korteriühistule XXXX. Samal põhjusel, et saa esitada avaldust täitemenetluse lõpetamiseks korteriühistu XXXX, sest viimane ei ole antud täitemenetluste osaline. Asjakohatu on kostja etteheide selles, et hagejad oleksid pidanud teavitama kohtutäiturit, et nad on kohustuse täitnud. Maakohtu hinnangul on kostja oma tegevusega andnud aluse käesoleva hagi esitamiseks. Asjas on tuvastatud, et kostja esitas kohtutäiturile täitmiseks jõustumata kohtulahendi ja sellega on kostja käitunud vastuolus TMS. Kostja kohustuseks on anda täitmisele jõustunud lahend ja vajadusel tulnuks kostjal lahendi jõustamist kontrollida kohtust. Samuti ei ole kostja võimaldanud enne täituri poole pöördumist hagejatel kohtumäärust vabatahtlikult täita. Alles täitmisest keeldumisel oli kostjal võimalik minna täituri juurde kohtumääruse täitmiseks. Kostja on kohtutäituri poole pöördunud ennatlikult. Käesoleval juhul oli hagejate võimalus oma õigusi täitemenetluses kaitsta sellega, et esitada kohtule TMS § 221 lg 1 järgne hagi, mida nad ka tegid. TMS § 221 lg 1 ls 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohtu hinnangul on kostja käitumine olnud menetluses pahatahtlik. Kostja oleks saanud käesolevat kohtumenetlust vältida, sest kohus selgitas juba 04.12.2015 e-kirjas kostja esindajale asja kiirema lahendamise võimalust (t.lk 29). Selle asemel, et esitada kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus, on kostja esitanud käesoleva tsiviilasja menetluses põhjendamatuid kaebuseid ja taotlusi, suurendades menetluskulusid veelgi. Eluliselt usutav ei ole kostja väide selles, et ta ei teadnud kuni 16.11.2015, et hagejad on oma kohustuse täitnud. Täitedokumendist tulenevalt mõisteti hagejatelt välja menetluskulud solidaarselt XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX. Hagejad täitsid kohustuse XXXX kui solidaarvõlausaldajale. Eluliselt on ebausutav, et toimus salajane tasumine. Selleks, et makse teostada, on vajalik teada isiku arvelduskonto numbrit ja isik, kellele kohustus täideti, pidi edastama oma kontonumbri hagejatele. Seda, et XXXX teatas hagejatele aprillis 2015 oma pangakonto numbri, kinnitavad hagejad oma 09.12.2015 menetlusdokumendis (t.lk 38). Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust ka asjaolu, et XXXX on hagejate poolt tasutud 1100 eurot kandnud edasi korteriühistu XXXX arvele. Hagejad on oma solidaarkohustuse täitnud ühele solidaarvõlausaldajale, mis tähendab, et hagejad on oma kohustuse täitnud ja täitemenetlus hagejate suhtes on lubamatu. Kohus ei anna käesoleva hagi lahendamisel hinnangut kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 järgse kaebuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hagejate menetluskuluks on hagilt ja hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 250 eurot, mis tuleb kostjal hagejatele hüvitada. Et hagejatel oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejatele tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Hagejatele on menetluses osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 100 eurot tund (t.lk 41), millele lisandub kostja kolmanda isiku kaasamise taotlusele vastamisega seotud menetluskulu 1,66 tunni eest (t.lk 89). Hagejate esindajal on kulunud dokumentidega tutvumisele ja kliendikonsultatsiooniks 1 tund, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 3 tundi ja kolmanda isiku kaasamise taotlusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks 1,66 tundi. Taotluste kohaselt on hagejate õigusabikulude suurus 566 eurot. Kohus kontrollis osutatud õigusabi põhjendatust ja vajalikkust ja leiab, et hagejatele osutatud õigusabi on olnud vajalik ja sellele ei ole kulunud ülemääraselt aega. Kostja on menetluskulude mittenõustumise põhjendamisel viidanud kohtutäituri tegevusele ja hagejate pahatahtlikkusele, mis ei ole aga menetluskulude hindamise alus. Kohus hindab menetluskulude väljamõistmisel seda, kas osutatud õigusabi on olnud vajalik ja põhjendatud ning sellele kulunud aeg kooskõlas tehtud toimingutega. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohtumenetluses esindamine võis maksimaalselt aega võtta 1,44 tundi. Kohus leiab, et hagejate esindaja on olnud oma töös efektiivne, tehes vajalikud toimingud ära minimaalse ajakuluga. Ka on hagejate esindaja õigusabi tunnihind 100 eurot mõistlik. Toodust tulenevalt tuleb kostjal hagejatele hüvitada menetluskulud summas 816 eurot. Hagejad on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hagejate taotluse. Kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks Kohus jätab rahuldamata kostja poolt hilinemisega esitatud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus annab hinnangu käesolevale tsiviilasjale kohtuotsuses. Hagi tagamisest Harju Maakohus 26.11.2015 määrusega rahuldas XXXXja XXXXtaotluse hagi tagamiseks ja peatas täitemenetluse kohtutäituri Mati Roodese täiteasjas nr 026/2015/2308 ja nr 026/2015/2309 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus kõnesoleva määruse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.