Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2018, Rapla Tsiviilasja number 2-18-9368 Tsiviilasi E T hagi A T vastu elatise väljamõistmiseks ja A T vastuhagi E T vastu isaduse vaidlustamiseks Hagihind 2598,52 eurot Vastuhagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja E T, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxx x-xx, hageja seaduslik esindaja K V, hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, kostja A T, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx, xxxxxxx xx Kohtuistungi toimumise aeg 27.09.2018 Resolutsioon Välja mõista A T elatis pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kalendrikuus E T ülalpidamiseks alates 01.10.2018 kuni E T, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista A T elatis 2668,11 ajaperioodi eest 18.06.2017 kuni 30.09.2018 E T kasuks. Jätta E T hagi A T vastu elatise väljamõistmiseks 18-aastaseks saamisel põhi- või keskhariduse omandamise jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni 21-aastakses saamiseni rahuldamata. Lõpetada menetlus E T hagis A T vastu viivise, v.a menetluskuludelt väljamõistetava viivise osas, väljamõistmiseks. Jätta E T menetluskuludest 80 % A T kanda ja 20% E T enda kanda.
Välja mõista A T menetluskulud 768 eurot E T kasuks. Välja mõista A T viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras E T kasuks. A T kohustub tasuma elatise E T seadusliku esindaja K V arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Tunnistada kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatult täidetavaks 2 kuu elatise kogusumma suuruses. Jätta A T menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista A T riigilõiv 260 eurot riigituludesse. Kohustada A T tasuma 260 eurot 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, kontole ja viitenumbrile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfolehele. Viitenumbri lisamine summa maksmisel on kohustuslik. Makse selgituseks märkida menetluskulu tsiviilasjas nr 2-18-9368. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista: elatise tagasiulatuvalt summas 2495 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kalendrikuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni laps täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; enne hagi esitamist tekkinud viivise elatise maksete tasumisega viivitamise eest summas 103,52 eurot; viivise 8% aastas tasumata elatise summalt hagi esitamisele järgneva aja eest, tehes seda kohtuotsuse tegemise seisuga kindlas summas ja edasi protsendina väljamõistetud elatiselt; menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista need kostjalt hageja kasuks välja;
viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras; märkida kohtuotsuse resolutsioonis, et kostja kohustub tasuma elatise hageja seadusliku esindaja K V arvelduskontole; märkida kohtuotsuse resolutsioonis, et kohtulahend kuulub viivitamata täitmisele. Kostja seisukoht Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus määras arutada asja ilma kostja osavõtuta. Kohtukutse saadeti kostjale e-postiga aadressil kolmel korral, kuid kostja ei kinnitanud kordagi kohtukutse kätte saamist. 10.09.2018 saadeti kostjale neljandat korda kohtukutse e-posti teel teatega, et kutse loetakse talle 3 tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg-de 1 ja 2 kohaselt, kuna kostja on kohtule 30.06.2018 e-aadressilt saatnud vastuse hagile ja ka hiljem on kostja korduvalt nimetatud eaadressilt kohtuga kirjavahetust pidanud. Kostja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja palub rahuldada E T molekulaargeneetilise ekspertiisi läbiviimise taotlus. Juhul kui läbiviidud ekspertiisi tulemusega ei tuvastata E T põlvnemist A T, jätta E T hagiavaldus täielikult rahuldamata. Juhul kui ekspertiisi tulemus tuvastab E T põlvnemise A T, rahuldada E T hagiavaldus elatise väljamõistmisel osaliselt, vähendades igakuiselt tasuda tulevat elatist alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära 55 euroni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt soovib kostja sõlmida elatise maksmise osas kompromissi, mille kohaselt A T maksab E T elatist 55 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vastuhagi Vastuhageja nõue Vastuhageja esitab vastuhagi E T kostjast põlvnemise tuvastamises. Kostja soovib molekulaargeneetilise ekspertiisi läbiviimist kohtu kaudu. Varasemalt on kostja korduvalt pöördunud hageja seadusliku esindaja poole palvega tuvastada isadus, kuid hageja esindaja ei ole kostjat kuulda võtnud, pigem eiranud antud teema arutamist. Kostjal on alust kahelda, et hageja põlvneb kostjast. Vastukostja seisukoht Vastukostja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Sünnitunnistusest nr xx xxxxxxx xx.xx.xxxx nähtub, et E T sündis xx.xx.xxxx ning tema ema on K V ja isa on A T. Perekonnaseaduse § 91 lg 1 sätestab, et isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks
võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Perekonnaseaduse § 93 lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagist nähtub, et 2014.a võttis kostja ühendust hageja seadusliku esindajaga, kuna tal oli tarvis lapse sünnitunnistusest koopiat, et saada Soome Vabariigis töötades kasutada soodustusi. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud kostja poole palvega tühistada registris hageja isa kohta tehtud kanne. Kostja keeldus sellest. Kostja kirjalikust vastusest kohtule nähtub, et tõepoolest kostja ja hageja esindaja kooselu jooksul sündis laps E. Kostja tunnistas lapse enda tütreks, kuna sellel ajal armastas ja usaldas hageja esindajat. Sellel ajal olid kostja ja hageja esindaja suhted head. Kostja käis tööl ja toetas hagejat lapsega tegelemisel. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja väitis, et enne lapse E sündi oli kostja teadlik sellest, et sündiv laps võib olla aga võib ka mitte olla kostja bioloogiline laps. Kohus leiab, et kostja kirjalikus vastuses toodu kinnitab hageja seadusliku esindaja kohtuistungil öeldut, et kostja oli juba enne E T sündi teadlik sellest, et ta võib mitte olla E bioloogiline isa, kuid sellegipoolest tunnistas kostja lapse enda tütreks. Sünnitunnistusest nähtub, et E T sünd on registreeritud xx.xx.xxxx xxx xxxxxxxxxxxxxxx. Seega loeb kohus nimetatud kuupäeva päevaks, mil kostjale olid isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Isaduse vaidlustamise tähtaeg lõppes xx.xx.xxxx. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus leiab, et vastuhageja poolt isaduse vaidlustamise hagi esitamise tähtaeg on aegunud perekonnaseaduse § 93 lg 1 alusel. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse E isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2017.a 235 eurot ja 2018.a 250 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kostja nõustus tasuma elatist hagejale kuus 55 eurot. Eesti Töötukassa otsusest nr xxx/xx/xxxxxx 30.10.2017 nähtub, et kostjale määrati igakuiselt sotsiaaltoetust
11,8200 eurot kalendripäeva eest alates 26.09.2017 kuni 20.09.2018, kuna kostjal puudub töövõime. Otsusest nähtub, et töövõimetus on kostjale määratud kuni 20.09.2018. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et kostja on saanud 2018.a jaanuar-juuni töövõimetustoetust kokku 2206,14 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjal ei ole peale hageja teisi ülalpeetavaid, kostja ei oma kinnisvara, kostja omanduses on sõiduk Audi A6, ehitusaasta 1998. Käesolevaks ajaks on töövõimetuse kestus lõppenud ning kostja ei ole esitanud kohtule uut tõendit töövõimetuse kohta. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatise alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja poolt välja toodud asjaolud on piisavad selleks, et nentida tema tervisliku seisundi tõttu ebapiisava sissetuleku teenimist kui mõjuvat põhjust elatise alla miinimummäära välja mõistmiseks ajaperioodil 01.09.2017 kuni 20.09.2018. Seega perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud. Kostjalt elatise väljamõistmise hetkel kehtivad perekonnaseaduse §-d 101 lg 1, mis sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatise alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus juhindub elatise väljamõistmisel nimetatud seaduse sätetest. Hageja palub alates 01.10.2018 kostjalt välja mõista elatise hageja kasuks perekonnaseadusega kehtestatud miinimummäärus. Hageja ei nõustu elatise vähendamisega alla miinimummäära. Kohus peab kostjalt elatise perekonnaseaduse §s 101 lg 1 sätestatud määras hageja kasuks väljamõistmise põhjendatuks, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise perekonnaseaduse §-s 101 lg 1 sätestatud määras, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud perekonnaseaduse §-s 102 lg 2 sätestatud eelduste olemasolu elatise kostjalt välja mõistmiseks alla perekonnaseaduses § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise ajavahemiku 01.06.2017 kuni 17.06.2018 eest. Perekonnaseaduse § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas kohtule hagi 18.06.2018. Kohus leiab, et hageja nõue ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks tagasiulatuvalt on põhjendatud alates 18.06.2017. Kohus leiab, et hageja on eelpool tõendanud, et tema ülalpidamiseks kuus kulub rahalisi vahendeid perekonnaseaduse §-s 101 lg 1 sätestatud määras. Samuti arvestab kohus kostja tervisliku seisundiga perioodil 01.09.2017 kuni 20.09.2018. Kostja töövõimetuse ajal oli tema sissetulekuks kuus 367,69 eurot. Kohustus kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, seega ühe isiku
ülalpidamiseks kuus jagus vahendeid 183,85 eurot (367,69:2(A T ja E T)). Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks ajaperioodi eest 18.06.-31.08.2017 603,11 eurot (2017 juunikuu eest 133,11 eurot(235:30=7,83 eurot; 7,83 eurot x 17 päeva=133,11); 2017.a juuli- ja augustikuu eest 470 eurot (2x235). Kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks ajaperioodi eest 01.09. kuni 31.12.2017 470 eurot, s.o 117,50 eurot kuus, kuna kostja sissetulek kuus seoses tervisliku seisundiga oli 367,69 eurot. Kui maha arvestada 367,69 eurost 117,50 eurot, siis jääb kostja enda ülalpidamiseks 250,19 eurot, mis on kaks korda suurem summa kostja lapse ülalpidamiseks jäävast summast. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks ajaperioodi eest 01.01.2018 kuni 30.09.2018 elatis 1125 eurot (125 eurot x 9), s.o 125 eurot kuus, kuna kostja sissetulek kuus seoses tervisliku seisundiga oli 367,69 eurot. Kui maha arvestada 367,69 eurost 125 eurot, siis jääb kostja enda ülalpidamiseks 242,69 eurot, mis on mõned eurod vähem kui kahekordne summa, võrreldes kostja lapse ülalpidamiseks jääva summaga. Kohus ei arvesta lapsetoetusega kostjalt elatise väljamõistmisel. Kostja osa lapsele elatise maksmisel on olnud kaootiline ja minimaalne või puudub üldse. See summa on olnud hagejale ülioluline perioodidel, kui lapse isa last toetanud ei ole. Antud asjas ei ole põhjendatud arvestada lapsetoetust elatise hulka. Kohtuistungil hageja nõustus kostjalt elatise välja mõistmisega 50% ulatuses kehtivast miinimummäärast ajaperioodil, mil kostja oli töövõimetu. Samuti loobus hageja viivise väljamõistmisest. Kohus lõpetab menetluse hageja hagis kostja vastu viivise väljamõistmiseks TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, s.o kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab hagist loobumise vastu, kuna hagist loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi. Elatis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuni hageja täisealisuseni. Perekonnaseaduse § 97 p 2 alusel on elatist õigustatud nõudma hageja täisealiseks saanuna. Seega ei kuulu rahuldamisele hageja nõue kostja vastu elatise väljamõistmiseks 18-aastaseks saamisel põhi- või keskhariduse omandamise jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni 21-aastakses saamiseni Hageja palub elatise kostjalt välja mõista perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Perekonnaseaduse § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub siduda elatise suurenemine edaspidi vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõusuga. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja seaduslik. Edaspidi sellisel viisil elatise suurendamine võimaldab hagejal kohtusse pöördumata saada kostjalt seadusega kehtestatud määras ülalpidamist. Hageja palub pöörata kohtuotsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud otsus tunnistada viivitamata täidetavaks 2 kuu elatise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja menetluskuludest 80% tuleb jätta kostja kanda ja 20 % tema enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista lepingulise esinduse kulud summas 960 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 8 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Tsiviilasi on mahukas. Seega jääb kostja kanda hageja lepingulise esinduse kulud summas 768 eurot, s.o 960 eurost 80%. Kostja on esitanud vastuhagi põlvnemise tuvastamiseks ja tasunud riigilõivu 40 eurot. Tegelikult ei esitanud kostja vastuhagi põlvnemise tuvastamiseks, vaid isaduse vaidlustamiseks. Põlvnemine on hageja suhtes tuvastatud, seega ei saa tema suhtes põlvnemise tuvastamise hagi esitada. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Seega tulnuks kostjal tasuda riigilõiv 300 eurot, tasutud on 40 eurot. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista vähem tasutud riigilõiv 260 eurot riigituludesse.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.