Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavaks- 05. oktoober 2018, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-18-13562

Tsiviilasi

L T hagi T T vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja L T (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx), hageja seaduslik esindaja K-K F (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post). Kostja T T (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xx xx-x, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, hagiavaldusel märgitud elukoht xxxxxxxxx xxx xx, xxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Välja mõista T T alates 01.08.2018 elatis L T ülalpidamiseks igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud kuupalga alammäärast, kuni tütre, L T, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Menetluskulud jätta T T kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. T T võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista lapsele L T elatis pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 03.10.2018. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse L T isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2018 250 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast igas kuus alates 01.08.2018. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.