Hagi õigeksvõtul põhinev otsus (osaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. oktoober 2018, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-8377
Tsiviilasi
O R hagi J R vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Hageja O R (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp (e-post [email protected]) Kostja J R (isikukood xxx), lepinguline esindaja O Väina (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
01.10.2018
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kuivõrd poolte vahel vaidlust abielu lahutamise üle ei ole, rahuldab kohus hagi abielu lahutuse nõude osas ning jätkab menetlust ühisvara jagamise osas. Kohus märgib pooltele, et abielu oleksid võinud pooled vaidluse puudumise korral lahutada ka Perekonnaseisuametis. Vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejale tagasi anda abielueelne perekonnanimi „B“. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda ja kostja on palunud menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus leiab, et TsMS § 164 lg 1 sõnastus ja mõte on selge ning ei esine mingit alust asuda kehtivat seadusesätet teisiti tõlgendama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud seoses abielu lahutusega nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd antud juhul jäävad abielulahutusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, ei ole kohtu hinnangul alust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.