XX avaldus lapse ühise hooldusõiguse täielikuks taastamiseks ning ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.05.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Vladimir Kolga (e-post esindajad XXX) Puudutatud isik I: AA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson (e-post XXX) Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post XXX) Eestkosteasutus Pärnu Linnavalitsus (registrikood 75000064, asukoht XXX, Suur-Sepa tn 16, 80098), esindaja Irma Vaher (e-post XXX) Eestkosteasutus Lääne-Harju Vallavalitsus (registrikood 77000200, asukoht XXX, Paldiski linn, Rae tn 38, 76806), esindaja lastekaitsespetsialist T.L (e-post XXX) Menetluse liik
Täpsustada Harju Maakohtu 04.05.2018 määrust osas, millega maakohus määras kindlaks lapse ja tema isa suhtluskorra ühe nädala kestvatel koolivaheaegadel (resolutsiooni punkt 4.2.) selliselt, et koolivaheaegadest, mis kestavad ühe nädala, so kevad-, sügis- ja suusavaheaeg, veedab laps esimese poole isaga ja teise poole emaga. Isa võtab lapse koolivaheajale vahetult eelneval laupäeval kell 10.00 lapse ema elukohast, laps on isa juures 4 ööpäeva ja isa annab lapse emale üle lapse ema elukohas kolmapäeval kell 18.00.
3.Täpsustada Harju Maakohtu 04.05.2018 määrust osas, millega maakohus määras kindlaks lapse ja tema isa suhtluskorra talvevaheajal (resolutsiooni punkt 4.3.) selliselt, et talvised koolivaheajad veedab laps vanematega kordamööda selliselt, et isa võtab lapse ühel aastal ema elukohast koolivaheajale vahetult eelneval laupäeval kell 10.00 ja annab lapse üle emale lapse ema elukohas 30.12 kell 18.00. Järgmisel aastal võtab isa lapse ema elukohast 30.12 kell 18.00 ja annab lapse emale lapse ema elukohas üle koolivaheaja eelviimasel päeval kell 18.00. Käesoleva aasta (2018) talvise koolivaheaja esimese poole kuni 30.12.2018 kella 18.00 veedab laps isaga ja teise poole emaga.
4.Täpsustada Harju Maakohtu 04.05.2018 määrust osas, millega maakohus määras kindlaks lapse ja tema isa suhtluskorra emadepäeval ja isadepäeval (resolutsiooni punkt 4.4.) selliselt, et vanem, kellega laps peab viibima suhtluskorra kohaselt, võtab lapse teise vanema elukohast kell 10.00 ja annab teisele vanemale üle tema elukohas kell 18.00.
5.Täpsustada Harju Maakohtu 04.05.2018 määrust osas, millega maakohus määras kindlaks lapse ja tema isa suhtluskorra suvisel koolivaheajal (resolutsiooni punkt 4.6.) selliselt, et suvisel koolivaheajal viibib laps kummagi vanema juures kahe nädalase perioodi sellise arvestusega, et laps viibib emaga viimased 5 päeva kooli minemise ettevalmistuste tegemiseks. Isa võtab lapse ema elukohast suvevaheaja algusele vahetult järgneval esimesel laupäeval kell 18.00 ja annab lapse üle emale lapse ema elukohas kahe nädala pärast laupäeval kell 18.00.
6.Täpsustada Harju Maakohtu 04.05.2018 määrust osas, millega maakohus määras kindlaks lapse ja tema isa suhtluskorra telefoni teel (resolutsiooni punkt 4.7.) selliselt, et lapse viibimisel emaga on isal õigus lapsega telefoni teel kontakteeruda ja suhelda kuni kella 21.00-ni.
7.Täpsustada Harju Maakohtu 04.05.2018 määrust osas, millega maakohus määras kindlaks lapse ja tema isa suhtluskorra seoses reisimisega väljaspoole Eesti Vabariiki (resolutsiooni punkt 4.8.) selliselt, et isal on õigus lapsega reisida väljaspoole Eesti Vabariiki kuni üheks nädalaks kalendriaasta jooksul ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi isaga. Isa peab reisiplaanidest lapse emale teada andma kaks (2) nädalat ette.
8.Jätta Harju Maakohtu 04.05.2018 määruse resolutsiooni punkt 4 muus osas muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
9.Lugeda Harju Maakohtu 04.05.2018 määruse punktis 4 määratud suhtluskorra kehtiva resolutsiooni terviklikuks sõnastuseks:
4.Määrata XX suhtlemiskord oma poja A-ga järgmiselt:
4.1.Iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel poeg viibib oma isaga, selliselt, et isa võtab lapse ema elukohast reedel kell 15.00 ja pühapäeval kell
2(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243 17.00 annab isa lapse üle emale kas Ämaris või Veskikülas (isa annab lapse emale eelnevalt ja üheselt teada).
4.2.Koolivaheaegadest, mis kestavad ühe nädala, so kevad-, sügis- ja suusavaheaeg, veedab laps esimese poole isaga ja teise poole emaga. Isa võtab lapse koolivaheajale vahetult eelneval laupäeval kell 10.00 lapse ema elukohast, laps on isa juures 4 ööpäeva ja isa annab lapse emale üle lapse ema elukohas kolmapäeval kell 18.00.
4.3.Talvised koolivaheajad veedab laps vanematega kordamööda selliselt, et isa võtab lapse ühel aastal ema elukohast koolivaheajale vahetult eelneval laupäeval kell 10.00 ja annab lapse üle emale lapse ema elukohas 30.12 kell
18.00.Järgmisel aastal võtab isa lapse ema elukohast 30.12 kell 18.00 ja annab lapse emale lapse ema elukohas üle koolivaheaja eelviimasel päeval kell 18.00. Käesoleva aasta (2018) talvise koolivaheaja esimese poole kuni 30.12.2018 kella 18.00 veedab laps isaga ja teise poole emaga.
4.4.Emadepäeval on laps emaga ja isadepäeval isaga. Vanem, kellega laps peab viibima suhtluskorra kohaselt, võtab lapse teise vanema elukohast kell 10.00 ja annab teisele vanemale üle tema elukohas kell 18.00.
4.5.Igal lapse sünnipäeval on võimalik vanemal, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt ei viibi, kohtuda lapsega tema õnnitlemiseks kuni 2 tunni ulatuses.
4.6.Suvisel koolivaheajal viibib laps kummagi vanema juures kahe nädalase perioodi sellise arvestusega, et laps viibib emaga viimased 5 päeva kooli minemise ettevalmistuste tegemiseks. Isa võtab lapse ema elukohast suvevaheaja algusele vahetult järgneval esimesel laupäeval kell 18.00 ja annab lapse üle emale lapse ema elukohas kahe nädala pärast laupäeval kell 18.00.
4.7.Lapse viibimisel emaga on isal õigus lapsega telefoni teel kontakteeruda ja suhelda kuni kella 21.00-ni.
4.8.Isal on õigus lapsega reisida väljaspoole Eesti Vabariiki kuni üheks nädalaks kalendriaasta jooksul ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi isaga. Isa peab reisiplaanidest lapse emale teada andma kaks (2) nädalat ette.
4.9.Määratud suhtlemiskorrast saavad vanemad kõrvale kalduda vastastikusel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, kuulub järgimisele ja täitmisele käesolev suhtlemiskord.
10.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
11.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avaldus ja menetluse käik
1.25.01.2017 esitas XX (avaldaja, lapse isa) Harju Maakohtule avalduse AA (laps) ühise hooldusõiguse täielikuks taastamiseks ning ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale.
2.Avalduse kohaselt on XX ja YY (lapse ema) kooselust XX.XX.XXXX sündinud poeg AA. 3(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243
3.15.06.2015 määrusega lõpetas Harju Maakohus vanemate ühise hooldusõiguse ja andis lapse emale üle hooldusõiguse lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise osas ning varahooldusõiguse. Sellega XX nõustus, kuna viibis vanglas ega saanud osaleda lapse hooldusõiguse teostamises.
4.22.11.2017 määras Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-17-4636 XX avalduse alusel kindlaks lapse isa ja lapse suhtlemiskorra järgmiselt: - perioodil 22.11 -22.12.2017 kohtub AA isaga igal paaris nädala kolmapäeva õhtul 3 tundi (kell 17.00-20.00) ja paaritu nädala laupäeval kell 12.00 kuni 18.00; - alates 23.12.2017 veedab AA isaga iga paaritu nädala nädalavahetuse alates reede õhtul kella 18.00-st kuni esmaspäeva hommikuni, mil AA kooli läheb ja XX ta sinna viib; - paaris aasta jõulud (24.12.-26.12) veedab AA isaga ja aastavahetuse (31.12.01.01.) emaga, paaritutel aastatel vastupidi; - kui jõulud või aastavahetus langeb nädalavahetusele, kehtib pühadeaegne, mitte iganädalane, suhtluskord; - emadepäeva veedab AA alati emaga ja isadepäeva isaga. - Lapsega suhtlemiseks läheb XX oma pojale tema koju järgi ja toob ta koju tagasi, kui vanemate vahel ei ole kokku lepitud teisiti või käesoleva kohtumäärusega ei ole reguleeritud teisiti.
5.Määratud korra kohaselt hakkasid lapse isa ja laps regulaarselt suhtlema. A viibis isa juures ajavahemikul 19.01.2018 – 22.01.2018. Lapse isa väitel keeldus A viimasel isaga koosolemise päeval oma ema juurde tagasi minemast. Ema oli kolinud Tallinnast Pärnusse uue elukaaslase juurde, kelle peres on 3 last. Poeg kurtis, et teised lapsed kiusavad. Ema kohalesaabumisel laps keeldus ema ja lastekaitsetöötajaga rääkimast. Laps väitis, et soovib elama asuda oma isa juurde. Seepärast soovib avaldaja hooldusõiguse taastamist ning seejärel temale ainuhooldusõiguse üleandmist.
6.Harju Maakohtus kuulas vanemad ja eestkosteasutused ära 31.01.2018 ning 23.03.2018. Lapse kuulas kohus ära 23.03.2018.
7.31.01.2018 ärakuulamisel avaldas lapse isa, et senine suhtluskord ei rahulda teda, mh põhjusel, et lapse elukoht on muutunud. 23.03.2018 ärakuulamisel määras kohus esitada ettepanekud suhtlemiskorra määramiseks. Eestkosteasutuse Pärnu Linnavalitsus seisukoht
8.Pärnu Linnavalitsuse hinnangul ei ole tõendatud, et lapse isa oma tegevusega ohustaks lapse heaolu. Samuti ei ole tõendatud, et isa ei ole hooldusõigust üldse teostanud, sh lapsega seotud oluliste asjade otsustamisel osalenud ega sooviks seda ka tulevikus teha. Pigem on kinnitust leidnud, et isa on soovinud läbi aja lapse elus osaleda ja hooldusõigust teostada, kuid tal ei ole seda võimaldatud ning eelkõige heauskselt emale üle antud ainuhooldusõiguse tõttu, mis paistab olevat ka käesoleva menetluse avalduse esitamise aluseks. Lastekaitsespetsialisti hinnangul on isas näha vajalikul määral ressurssi pühendada end poja kasvatamisele ka igapäevaselt. Lähtuvalt eeltoodust ei ole Pärnu linnale teada asjaolusid, mis viitaks sellele, et avalduses taotletud ühise hooldusõiguse taastamine oleks vastuolus lapse huvidega.
9.Pärnu Linnavalitsus leiab, et avaldaja on võimeline hooldusõigust teostama lapse huvidest lähtuvalt ning toetab XX avalduse rahuldamist lapse AA suhtes ühise hooldusõiguse täielikuks taastamiseks. Pärnu Linnavalitsusel ei ole vastuväiteid, kui kohus otsustab isa avalduse rahuldada ainuhooldusõiguse saamiseks, kuid kindlasti on 4(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243 põhjendatud uue ja täidetava suhtlemiskorra määramine. Eestkosteasutuse Lääne – Harju Vallavalitsus seisukoht
10.Lääne – Harju Vallavalitsus on seisukohal, et XX avaldus lapse AA suhtes isikuhooldusõiguse taastamise nõudes lapse viibimiskoha, hariduse, tervise ning varaga seotud küsimustes on põhjendatud kuna selle aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. XX on valmis võtma vastutuse oma poja A igapäevaelu korraldamises ning soovib lapse hooldusõigust teostada võrdväärselt teise vanemaga. Puudutatud isikule I (laps) määratud esindaja seisukoht
11.Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et isa on võimeline lapse hooldusõigust teostama lapse huvidest lähtuvalt ning seetõttu toetab esindaja isa avalduse rahuldamist ühise hooldusõiguse täielikuks taastamiseks. Kindlasti on põhjendatud uue ja täidetava suhtlemiskorra määramine. Momendil mõistlikku suhtlemist vanemate vahel ei toimu, vanemad elavad välja oma emotsioone, esitatakse vastastikuseid süüdistusi ning ühisesse lapsesse puutuvas kokkuleppele saada ei suudeta. Pigem üritavad mõlemad vanemad ennast kehtestada, arvestamata seejuures lapse huve ja soove. Puudutatud isiku II (lapse ema) seisukoht
12.YY on lastekaitsespetsialistile avaldanud, et ei näe võimalust XX-le ka osalise hooldusõiguse taastamiseks, ainuhooldusõigus peab jääma temale. Ema väitis, et tagab A-le kohtumised isaga vaatamata sellele, et see võib-olla tema uuele elukaaslasele väga ei meeldi. Kohtule on YY avaldanud, et tegelikult võiks lapse isal olla hooldusõigus lapse terviseküsimustes, sest isa on lapse tervisega tegelenud. Samuti arvab ema, et koolivaheajal võiks laps olla võrdse aja mõlema vanemaga.
13.Lapse ema tegi ettepaneku senise suhtluskorra muutmiseks nii, et 2017 määrus jääks kehtima, lisada tuleks koolivaheaegu. Ema veedab lapsega kevadvaheaja ja isa sügisvaheaja. Suvevaheajal on laps nii isa kui ema juures 2 nädalat järjest. Isa võtab lapse kodust 23nda nädala esmaspäeval ja toob tagasi 25nda nädala esmaspäeval ja nii edasi kahe nädala kaupa kuni augusti keskpaigani. Augustikuu viimase nädala on laps kodus, et kooli alguseks valmistuda, kaasa arvatud nädalavahetus. Kellaajad nii järgi tulemisele kui tagasi toomisele võiks jääda samaks, 18.00, sest siis saab laps ka trennis käia. Kuna jõulud ja aastavahetus on kindlaks määratud kehtivas suhtluskorras, peab arvestama, et laps toodaks koju või tullakse järgi koju 27.12. Lapse haigestumise korral (välja arvatud kerge nohu ja köha), kui transport on võimalik, tuleb laps koheselt ema juurde tagasi tuua. Lapse haiguse korral, on ema vajadusel nõus koheselt lapsele järgi minema. Esimese astme kohtu määrus
14.Harju Maakohus rahuldas 04.05.2018 määrusega avaldaja avalduse osaliselt, taastas XX hooldusõiguse poja AA suhtes, välja arvatud lapse elukoha määramise osas. Kohus määras, et YY-l on poja AA elukoha määramise osas ainuhooldusõigus, ülejäänud osas on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus.
15.Kohus määras XX suhtlemiskorra oma poja A-ga järgmiselt: 4.1. Iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel poeg viibib oma isaga, selliselt, et isa võtab lapse ema elukohast reedel kell 15.00 ja pühapäeval kell 17.00 annab isa lapse üle emale kas Ämaris või Veskikülas (isa annab lapse emale eelnevalt ja üheselt teada).
4.2.Koolivaheaegadest esimese poole viibib laps isaga ja teise poole emaga.
5(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243
4.3.Jõulud (24.12 - 29.12) ja uusaasta (30.12 – 05.12) veedab laps vanematega vaheldumisi nii, et 2018.a jõulud veedab laps isaga ja uusaasta emaga. Järgmisel aastal toimub see vastupidi.
4.4.Emadepäeval on laps emaga ja isadepäeval isaga.
4.5.Igal lapse sünnipäeval on võimalik vanemal, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt ei viibi) kohtuda lapsega tema õnnitlemiseks kuni 2 tunni ulatuses.
4.6.Suvisel koolivaheajal viibib laps kummagi vanema juures kahe nädalase perioodi sellise arvestusega, et laps viibib emaga viimased 5 päeva kooli minemise ettevalmistuste tegemiseks.
4.7.Lapse viibimisel emaga on isal õigus pojaga suhelda telefoni teel kuni kella 22.00ni.
4.8.Isal on õigus lapsega reisida väljaspoole Eesti Vabariiki üheks nädalaks, sellest peab ta teada andma lapse emale.
4.9.Määratud suhtlemiskorrast saavad vanemad kõrvale kalduda vastastikusel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, kuulub järgimisele ja täitmisele käesolev suhtlemiskord.
16.Määruse põhjenduste kohaselt teeb kohus PKS § 123 lg 1 kohaselt kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. LasteKS § 5 lg 3 alusel tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid ja lg 4 alusel on igal lapsel õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid.
17.Isa ja A suhtlemiskord oli kindlaks määratud 22.11.2017 Harju Maakohtu määrusega. Nimetatud suhtlemiskord ei saa toimida seoses lapse elukoha muutumisega Tallinnast Pärnusse. Kõik menetlusosalised on taotlenud uue suhtlemiskorra määramist.
18.PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
19.Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvestab kohus järgnevate asjaoludega. Nimelt läheb lapsele järele see vanem, kes viib lapse oma juurde. Seega ema juurest võtab lapse isa ja isa juurest kojusõidu organiseerib lapse ema. Lapse jõudmisel vajalikku vanusesse, mil vanemad usaldavad lapse reisimist ühistranspordiga (Tallinn-PärnuTallinn ekspressbuss) on võimalikud ka vanemate kokkulepped lapse vastuvõtmiseks Tallinna või Pärnu bussijaamas. Määruskaebus
20.Lapse ema esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osaliselt, so suhtluskorra puudutavas osas.
21.Lapse ema palub täpsustada ja täiendada maakohtu määruse resolutsiooni punkte
4.1.4.8.järgnevalt: 1) punkti 4.1. arvestusega, et isa võtab reedel lapse kl 18 ja toob lapse koju tagasi pühapäeval kl 17; 2) punkti 4.2. selliselt, et kevadisel, sügisesel ja suusavaheajal (kestavad reeglina 1 nädal) võtab XX lapse koolivaheaja esimesel päeval (laupäev) kl 10 hommikul, laps on isa juures 4 ööpäeva ja XX toob lapse tagasi nädala keskel kolmapäeva õhtul kl 18ks; 3) punkti 4.3. selliselt, et talvised koolivaheajal veedab laps vanemate juures
6(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243 kordamööda selliselt, et XX võtab lapse ühel aastal koolivaheaja esimesel päeval (reeglina laupäev) kl 10 ja laps veedab jõulud isaga, isa toob lapse koju 30.12. kl 18ks. Järgmisel aastal võtab XX lapse Pärnu kodust 30.12 kl 18 ja toob lapse sinna tagasi koolivaheaja eelviimase päeva õhtul kl 18-ks. Käesoleva aasta (2018) talvise koolivaheaja esimese poole (Jõulud) kuni 30.12.2018 kl 18-ni veedab A emaga ja teise poole (Uue aasta alates 30.12 kl 18 kuni 05.01. kl 18-ni isaga, järgmisel aastal vastupidi jne; 4) punkti 4.4. märkida kellaajad, millal laps üle antakse arvestusega, et nii emadekui isadepäev on kooliveerandi sisene pühapäev. Vanem võtab lapse kl 10 hommikul ja toob tagasi kl 18-ks; 5) punkti 4.5. järgmiselt: A veedab sünnipäeva oma kodus ja peab sünnipäeva isa juures lähimal nädalavahetusel. Isa võib lapsega tema sünnipäeval kohtuda 2 tundi ennelõunasel ajal kl 11-13; 6) punkti 4.6 kellaaegadega selliselt, et isa võtab suvevaheajal lapse Pärnu kodust laupäeval kl 18 ja toob lapse sinna tagasi kahe nädala pärast laupäeval kl 18; 7) punkti 4.7. järgmiselt: XX helistab lapsele 3 korda nädalas õhtul kl 19.30 ja kl 20.30 vahel; 8) punkti 4.8. järgmiselt: XX võib lapsega reisida väljaspoole Eesti Vabariiki üheks nädalaks ajal, mil laps on suhtlemiskorra alusel isaga ning peab teavitama reisiplaanidest lapse ema vähemalt 1 kuu ette.
22.Määruskaebuse kohaselt on vanematel omavahel pikaajalised erimeelsused ja konfliktid, mistõttu on vaja suhtlemiskord reguleerida võimalikult täpselt.
23.Lapse emal puuduvad mootorsõiduki load, mistõttu palub kaebaja arvestada lapse isa võimalustega ja objektiivse reaalusega, et kaebuse esitajal ei ole võimalik last isa juurde ja sealt koju tagasi transportida.
24.Punktis 4.1. suhtluskorda tuleb üleandmise kellaaja osas täpsustada, kuna laps käib reedeti peale kooli kell 17-18 trennis. Lapsele meeldib trennis ja ta peaks saama võimaluse temale meelepärase spordialaga tegeleda.
25.Punkte 4.2., 4.3.,4.4. ja 4.6. tuleks täpsustada selliselt, et oleksid märgitud lapse üleandmise päevad ja kellaajad koolivaheaegadel, lapse üleandmise kellaajad Jõuludel ja Uusaastal ning sama emade- ja isadepäeval.
26.Punkt 4.5. tuleb täielikult ära muuta.
27.Punkt 4.7. osas on kaebaja seisukohal, et igapäevased helistamised kl 22-ni ei ole mõistlikud. A läheb magama kl 21. Enne uneaega tegeleb laps tavaliste ettevalmistusega – käib pesus, paneb oma koolikoti kokku, jutustab kodustega jne. Mõistlik on, kui XX helistab lapsele 3 korda nädalas õhtul kl 19.30 ja kl 20.30 vahel.
28.Punkti 4.8. osas palub kaebaja märkida, et Erik O.Q ei või planeerida reisi ajale, mil laps on ema juures, vaid peab reisi planeerima ajale, mil laps on suhtlemiskorra järgi isaga. XX võib lapsega reisida väljaspoole Eesti Vabariiki üheks nädalaks ajal mil laps on suhtlemiskorra alusel isaga ning peab teavitama reisiplaanidest lapse ema vähemalt 1 kuu ette, et ema saaks oma elu korraldades ja plaane tehes lapse ja isa reisiga arvestada. Menetluse edasine käik
29.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas menetlusosalistele arvamuse saamiseks.
30.Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Sõiduki olemasolu ei ole oluline, lapse emale oli Pärnusse kolimine ette teada. Lapse ema perel on mootorsõiduk 7(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243 olemas. Laps on korduvalt rääkinud, et talle ei meeldi praegune trenn (võitlus) ning ta sooviks käia jalgpalli trennis. Isa soovib osaleda lapse spordielus, viia lapse treeningule ja sealt enda juurde koju. Telefonisuhtlus kolm kord nädalas on isa ja lapse suhtlemisõigust piirav. Lapse isa ei ole nõus ema ettepanekuga seonduvalt lapse sünnipäevaga, vanemal ei ole õigust keelata lapsega suhtlust teisele vanemale mõistlikul ajal ja viisil. Emade- ja isadepäeva osas tehtud ettepanekuga isa ei nõustu, kuna lapse ja isa elukohtade vahe on ca 100 km, mille läbimiseks kulub 1,3 tundi, mistõttu ei jää piisavalt aega lapsega suhtlemiseks. Reisiplaanidest ette teatamiseks on piisav kahe nädalane tähtaeg.
31.Eestkosteasutus Pärnu Linnavalitsus jäi varasemalt esitatud seisukoha juurde, ei pidanud määruskaebust põhjendatuks ning leidis, et maakohtu määrus on mõistlik ega pole lapse huvidega vastuolus. Lapse isa saab pojale järele minnes arvestada lapse huviharidusega ning hinnata, kas viibib sel ajal pojaga. Kohus on määranud, et lapsele läheb järgi see vanem, kes viib lapse enda juurde. Mõlemad vanemad peavad panustama lahusoleva vanema ja lapse suhtlemise tagamisse ning pannes ühele vanemale suuremaid kohustusi ei ole õige. Telefonisuhtluse piiramine pole põhjendatud, poja ja isa vahel on tugev kiindumussuhe ja suur lähedus.
32.Eestkosteasutus Lääne-Harju Vallavalitsuse arvates ei ole määruskaebus põhjendatud, kuna arvestab ühe vanema huve. Laps soovib isaga suhelda kellaajaliste piiranguteta. Mõistlik ei ole reguleerida lapse ja vanema vahelist suhtlemist kellaajaliselt ja nädalapäevadega lapse kooli- ja suvevaheajal, emade- ja isadepäeval, lapse sünnipäeval ega määrata ajalist piirangut telefonisuhtlusele.
33.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tõi vastuses välja, et lepitajal ei õnnestunud vanemate suhtumist muuta ning lepitusteenus on lõpetatud, igasugune vanemate vaheline suhtlus komplitseeritud. Lapse ema määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole piirata lahusoleva vanema ja lapse suhtlust telefoni vahendusel, va juhul kui on tõendatud asjaolu, et lahusolev vanem seda õigust kuritarvitab. Mõistlik on, kui lapse emaga veedab laps sünnipäeva oma kodus ja laps peab sünnipäeva isa juures sünnipäevale lähimal nädalavahetusel. Arvestades vanemate komplitseeritud suhteid võiks emade- ja isadepäeval määruses märkida kellaajad, millal laps üle antakse. Lapse huve ei kahjusta see, kui lapse isa teavitab võimalikust välisreisist ema vähemalt 1 kuu ette. Lapse esindaja nõustus eestkosteasutuse seisukohaga, et mõlemad vanemad peaksid panustama lahusoleva vanema ja lapse suhtlemise tagamisse ning panna ühele vanemale suuremaid kohustusi kui teisele, pole õige.
34.Harju Maakohus tegi 10.05.2018 vigade parandamise määruse, millega parandas maakohtu 04.05.2018 määruse resolutsiooni punktis 4.3. ilmse ebatäpsuse ja määras lugeda punkt õigeks järgnevas sõnastuses: Jõulud (24.12 - 29.12) ja uusaasta (30.12 – 05.01) veedab laps vanematega vaheldumisi nii, et 2018.a jõulud veedab laps isaga ja uusaasta emaga. Järgmisel aastal toimub see vastupidi.
35.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
36.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667, et lapse ema määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus täiendab vaidlustatud maakohtu määruse 8(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243 resolutsiooni punkte 4.2.-4.4., 4.6.-4.8. ja määruse põhjendusi vastavalt käesolevas määruses toodule. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4 tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 5 ja 6 neid ei korda. Arvestades määruskaebuse piire on maakohtu määrus jõustunud resolutsiooni punktide 1-3 osas. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
37.PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lahendi esmajoones lapse huvidest lähtuvalt, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
38.Kohtul tuleb määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. Lapse huvides on üldjuhul selline suhtlemise kord, mis on lapsele arusaadav ja reeglipärane. Õige ei ole arusaam, et kohus peab vanema ja lapse suhtlemise korra määrama paindlikult, sh jätma vanematele võimaluse kohtulahendi alusel ise kokku leppida, millal täpselt kokkusaamised toimuvad. (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-11, p 21 ja 22).
39.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vajab lapse ja isa vaheline suhtluskord vaidlustatud osas täpsustamist, kuna lapse vanemate vahelised suhted on konfliktsed ja komplitseeritud. Märgitud põhjusel on kaebust osaliselt toetanud ka lapse esindaja. Ringkonnakohtu seisukoht isa ja lapse suhtluskorra täpsustamise osas on järgmine. 40. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse ema palub täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti p 4.1. nii, et lapse isa võtab lapse ema elukohast iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel reedeti kell 18 ja toob lapse tema koju tagasi pühapäeval kell 17.
41.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta hilisemaks kellaaega, millal isa reedeti lapse ema elukohast võtab, kuna lapse isa on avaldanud valmisolekut osaleda lapse spordielus ning toimetada ise laps reedeti treeningutele. Kohus arvestab kellaaja muutmata jätmisel täiendavalt ka võimalusega, et lapse soovid ja isiklikud eelistused treeningute osas võivad ajas muutuda, mistõttu ei ole välistatud, et reedesed trennid asenduvad treeningutega mõnel muul nädalapäeval.
42.Muutmata jääb ka samas punktis määratud lapse üleandmise kord isalt emale. Lapse ja isa suhtluskorra üldregulatsiooni määramisel on maakohus lähtunud vanemate võrdsete õiguste ja kohustuste põhimõttest (PKS § 116 lg 1), mis on ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud.
43.Maakohtu määruse kohaselt tuleks lapse emal lapsele järgi minna reeglina kaks korda kalendrikuus, v.a. koolivaheajad. Ringkonnakohus möönab, et sõiduki juhilubade puudumine võib olla lapse emale takistuseks, kuid leiab, et see ei anna alust määrust muuta, kuna eestkosteasutuselt laekunud info kohaselt on lapse ema lapsele isa elukohta järele minekuks korduvalt võimalusi leidnud. Samuti võtab kohus arvesse, et lapse isale on emaga võrreldes oluliselt koormavam lapse transportimine nädalavahetuse jooksul ema elukohast oma elukohta ja tagasi, kuna ajahulk lapsega koos veetmiseks on kehtestatud suhtluskorra kohaselt üsna piiratud. Edaspidi, kui laps jõuab vanusesse, mis võimaldab iseseisvat ühistranspordiga reisimist, saavad vanemad kokkuleppel lapse vastu võtta vastavalt kas Pärnu või Tallinna bussijaamas. 9(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243
44.Määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles lapse ema soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punktide 4.2., 4.3., 4.4. ja 4.6. täpsustamist seoses lapse üleandmise kellaaegadega ning viisil, et isa toob lapse tagasi ema elukohta.
45.Lapse ema on välja pakkunud, et nn ühenädalastel koolivaheaegadel ja talvisel koolivaheajal võtab isa lapse kell 10.00 ja annab emale üle kell 18.00 (p. 4.2. ja 4.3.), analoogsetel kellaaegadel võtab vanem lapse emadepäeval ja isadepäeval (p 4.4.) ning suvevaheajal võtab isa lapse kell 18.00 ja toob tagasi kell 18.00 (p 4.6.). Lapse isa ei ole lapse üleandmise kellaaegade osas alternatiivi välja pakkunud.
46.Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema poolt kõik välja pakutud kellaajad reeglipärased, mõistlikud, lapse koolikohustuse ja väljakujunenud päevarežiimiga (uneaeg 21.00) arvestavad ning lapsele selgelt arusaavad, mistõttu tuleb määruse resolutsiooni punkte 4.2, 4.3, 4.4. ja 4.6. vastavalt täpsustada.
47.Lapse ema ettepaneku kohaselt peaks isa tooma lapse tagasi ema elukohta kõigil koolivaheaegadel ning isadepäeval.
48.Ringkonnakohus leiab, et isale ei saa lapse ema elukohta tagasi transportimist koolivaheaegadel pidada koormavaks, arvestades, et nendel perioodidel veedab laps isaga tavapärasest pikemaid ajavahemikke. Kuna isadepäeval koos veedetava aja hulk on piiratud tundidega (8 h), on lapse huvides, et isa võtab lapse ja annab lapse emale üle ema elukohas. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkte 4.2.,
4.3.ja 4.6. täpsustada sellega, et isa annab emale lapse üle ema elukohas ning punkti
4.4.sellega, et vanem, kellega laps peab viibima suhtluskorra kohaselt, võtab lapse teise vanema elukohast ja annab teisele vanemale üle tema elukohas.
49.Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele osas, milles lapse ema soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punktide 4.2., 4.3., ja 4.6. täpsustamist seoses lapse üleandmise päevaga.
50.Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 4.2., et koolivaheaegadest esimese poole viibib laps isaga ja teise poole emaga.
51.Lapse ema kaebuse kohaselt tuleks maakohtu määrust täpsustada sellega, et isa võtab lapse kevadisel, sügisesel ja suusavaheajal (kestavad reeglina üks nädal), koolivaheaja esimesel päeval (laupäev), laps on isa juures neli ööpäeva ning isa toob lapse koju tagasi kolmapäeval.
52.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg 7 kehtestab koolivaheajad valdkonna eest vastutav minister. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
53.Haridus- ja teadusministri 07.12.2017 määrusega nr 33 algavad näiteks 2018/2019 ja 2019/2020 õppeaastateks kehtestatud nn ühenädalased koolivaheajad ametlikult esmaspäeviti (I vaheaeg 22.10.2018-28.10.2018, III vaheaeg 25.02.2019-03.03.2019, IV vaheaeg 22.04.2019-28.04.2019). Tsiviilasjas ei ole esitatud infot, et Paikuse kool, kus laps käib (I kd, tlk 105) oleks 2018/2019 õppeaastaks kehtestanud eelnimetatust erinevad koolivaheajad.
54.Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus määruskaebusest aru nõnda, et lapse ema ettepaneku kohaselt saaks isa lapsega nn ühenädalastel koolivaheaegadel veeta isegi rohkem aega võrreldes sellega, mida maakohus määras. 10(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243
55.Ringkonnakohus leiab, arvestades lapse ja isa lähedast suhet, et lapse ema ettepanek on lapse huvides. Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.2. tuleb täpsustada selliselt, et koolivaheaegadest, mis kestavad ühe nädala, so kevad-, sügis- ja suusavaheaeg, veedab laps esimese poole isaga ja teise poole emaga. Isa võtab lapse koolivaheajale vahetult eelneval laupäeval lapse ema elukohast, laps on isa juures neli ööpäeva ja isa annab lapse emale üle lapse ema elukohas kolmapäeval.
56.Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 4.3. et jõulud (24.12 29.12) ja uusaasta (30.12 – 05.01) veedab laps vanematega vaheldumisi nii, et 2018.a jõulud veedab laps isaga ja uusaasta emaga. Järgmisel aastal toimub see vastupidi.
57.Lapse ema kaebuse kohaselt tuleks maakohtu määrust täpsustada sellega, et talvised koolivaheajad veedab laps vanematega kordamööda selliselt, et isa võtab lapse ühel aastal ema elukohast koolivaheaja esimesel päeval (reeglina laupäev) ja toob lapse koju tagasi 30.12. Järgmisel aastal võtab isa lapse ema elukohast 30.12 ja toob lapse tagasi koju koolivaheaja eelviimasel päeval.
58.Analoogselt eelpool viidatud koolivaheaegadega, ei alga ka 2018/2019 ja 2019/2020 õppeaastateks kehtestatud talvised koolivaheajad ministri määruse kohaselt laupäeviti, vaid esmaspäeviti. Tsiviilasjas ei ole esitatud infot, et Paikuse kool oleks 2018/2019 õppeaasta talvevaheaja kehtestanud nimetatust erinevalt.
59.Ka selles osas saab ringkonnakohus määruskaebusest aru nõnda, et ema soov on laps isale üle anda enne koolivaheaja ametlikku algust. Kuivõrd ettepanek on ringkonnakohtu arvates lapse huvides, tuleb eeltoodust tulenevalt maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.3. täpsustada selliselt, et talvised koolivaheajad veedab laps vanematega kordamööda selliselt, et isa võtab lapse ühel aastal ema elukohast koolivaheajale vahetult eelneval laupäeval ja annab lapse üle emale lapse ema elukohas 30.12. Järgmise aastal võtab isa lapse ema elukohast 30.12 ja annab lapse emale lapse ema elukohas üle koolivaheaja eelviimasel päeval.
60.Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 4.6., et suvisel koolivaheajal viibib laps kummagi vanema juures kahe nädalase perioodi sellise arvestusega, et laps viibib emaga viimased viis päeva kooli mineku ettevalmistuse tegemiseks.
61.Lapse ema kaebuse kohaselt tuleks maakohtu määrust täpsustada sellega, et isa võtab lapse suvevaheajal lapse kodust laupäeval ning toob tagasi kahe nädala pärast laupäeval.
62.Eelviidatud Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt algab 2018/2019 õppeaastateks kehtestatud suvevaheaeg 12.06.2019, mis on kolmapäev. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et lapse huvides on selge suhtluskorra määramine, isa ei ole oma vastuses täpsustanud, milline päev võiks suvisel koolivaheajal olla lapse üleandmise päevaks, tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.6. täpsustada nõnda, et isa võtab lapse ema elukohast suvevaheaja algusele vahetult järgneval esimesel laupäeval ja annab lapse üle tema emale lapse ema elukohas kahe nädala pärast laupäeval.
63.Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse ema palub täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.3. seoses 2018 aasta jõulude ja 2018/2019 aastavahetusega.
64.Maakohtu määruse kohaselt veedab laps 2018 jõulud isaga ja uusaasta emaga. Lapse ema ei ole määruskaebuses põhjendanud, miks oleks vajalik maakohtu määrust muuta ja määrata, et laps veedab käesoleva aasta jõulud hoopis emaga ning aastavahetuse isaga. Kuivõrd ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu mõistlikku põhjendust, miks tuleks 11(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243 maakohtu määrust selles osas muuta, jääb kehtima maakohtu poolt määratud suhtluskord.
65.Määruskaebus jääb rahuldamata ka osas, milles lapse ema palub täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 4.5.
66.Lapse ema ei ole määruskaebuses põhjendanud, miks tuleks maakohtu poolt määratud regulatsioon seoses lapse sünnipäevaga täielikult ära muuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lapse ema poolt soovitud muudatus kooskõlas lapse huvidega. Kuigi maakohtu määruses puuduvad põhjendused, järeldub regulatsiooni mõttest see, et maakohus on lähtunud vanemate võrdsuse põhimõttest. Määruse kohaselt veedaks laps, sõltuvalt kalendriaastast ning sellest, kelle juures ta vastavalt suhtluskorrale viibib, oma sünnipäeva päeva (20.02) nii ema kui isaga. Ringkonnakohtu hinnangul vastab see lapse huvidele, on mõistlik ja õiglane. Eelnevat arvestades oleks põhjendamatu sünnipäeva päevade veetmise osas eelistada vaid lapse ema huve.
67.Ka ei pea kohus lapse huvidega kooskõlas olevaks määrata, et laps peab oma sünnipäeva päeva veetma kodus. Vastavalt lapse soovile ning vanemate võimalustele võib lapse sünnipäeva tähistamine kõne alla tulla ka väljaspool kodu, mistõttu oleks niisuguse piirangu seadmine lapse suhtes ebamõistlik. Samuti ei pea kohus võimalikuks kohustada lapse isa korraldama lapsele teist sünnipäeva pidu.
68.Lapse ema poolt väljapakutud kellaajad isa ja lapse kohtumiseks lapse sünnipäevadel (11.00-13.00) ei arvesta lapse huvidega, kuna aastatel, mil lapse sünnipäeva päev (20.02) langeb koolipäevale (näiteks aastal 2019 on see kolmapäev, aastal 2020 neljapäev), on laps sellel kella ajal seotud õppetööga. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus selles osas kellaaegade suhtes täpsustamata. Vanemad peavad igakordselt vastavalt asjaoludele jõudma kokkuleppele, millisel ajal ja millises kohas saab see vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale ei viibi, last soovi korral tema sünnipäeval kuni 2 tunni ulatuses isiklikult õnnitleda.
69.Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele osas, milles lapse ema soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.7. täpsustada.
70.Lapse ema on oma ettepanekut, miks peaks lapse isa õigust lapsega telefoni teel suhtlemiseks piirama kolmele korrale nädalas põhjendanud sellega, et igapäevased helistamised ei tundu mõistlikud. Ringkonnakohtule jääb see seisukoht arusaamatuks, arvestades, kui palju saab lapse ema ise lapsega suhelda.
71.Võttes arvesse vanema seadusest tulenevat õigust ja kohustust suhelda oma lapsega ja lapse õigust suhelda isiklikult mõlema vanemaga (PKS § 143 lg 1), samuti seda, et lapse ema ei ole kohtu ette toonud suhtlemise piirangut õigustavaid asjaolusid, jääb maakohtu määrus selles osas muutmata. Lapse isal on õigus igapäevaselt lapsega telefoni teel suhelda, kui laps ei viibi suhtluskorra kohaselt temaga.
72.Ringkonnakohus nõustub lapse emaga siiski selles, et suhtlemisel tuleb arvestada lapse päevarežiimiga. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse, et laps läheb magama kell 21.00, tuleb maakohtu määrust muuta ning määrata, et lapse viibimisel emaga on isal õigus lapsega telefoni teel kontakteeruda ja suhelda kuni kella 21.00-ni.
73.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et see ei välista ega piira lapse enda õigust isaga suhtlemiseks ning soovi ja/või vajaduse korral isaga telefoni teel kontakteerumiseks ka hilisemal ajal, mida tuleb vanematel lapsele selgitada. Viimast peab ringkonnakohus oluliseks eelkõige seoses tsiviilasjas esitatud tõenditega selle kohta, et laps on isale helistanud ajal, mil oleks pidanud juba magama, kuid on teda häirinud filmivaatamise tõttu hüsteerias ning pole saanud kodus viibinud täiskasvanult lohutust (I kd, tlk 145146). 12(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243
74.Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele osas, milles lapse ema soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.8. täpsustamist.
75.Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik, et lapse isa teatab lapse emale ette, millal soovib isa kasutada oma õigust lapsega reisimiseks väljaspoole Eesti Vabariiki. Lapse ema ja lapse esindaja arvates on selleks mõistlik üks kuu. Arvestades, et lapse ema ei ole põhjendanud, miks tuleks reisist ette teatada tingimata kuu aega varem ning lapse isa on piisavaks etteteatamise ajaks pidanud kahte nädalat, täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust sellega, et lapse isal tuleb reisiplaanidest lapse emale ette teada anda kaks nädalat.
76.Võttes arvesse suhtluskorda, oleks ema ettepaneku kohaselt lapse isal reaalselt lapsega reisimiseks võimalik ajavahemik ainult mõnel nendest suvevaheaja nädalatest, mil laps viibib isaga. Ringkonnakohtu hinnangul on selline ettepanek lapse huvidega vastuolus. Juhindudes lapse huvidest, tuleb maakohtu määrust täpsustada ja täiendada sellega, et isal on õigus lapsega ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi isaga, reisida väljaspoole Eesti Vabariiki kuni üheks nädalaks kalendriaasta jooksul. See annab lapsele võimaluse isaga reisimiseks kas ühe nädala vältel kalendriaasta jooksul või väiksemate perioodide kaupa kalendriaasta jooksul arvestusega, et kokku tuleb nädal, st seitse kalendripäeva.
77.Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et käesolev määrus ei ole täitedokumendiks, kuna vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on seaduses sätestatud erikord, mille kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku lepitusmenetlust.
78.Seega, kui vanem suhtluskorra määrust rikub, saab teine vanem pöörduda lepitusmenetluse algatamise avaldusega kohtu poole (TsMS § 563).
79.Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt näiteks Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-95-14, p 20 ja nr 3-2-1-4-13, p 61).
80.Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et vanematel on alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta (PKS § 143 lg 21 esimene lause). Juhul, kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda. Üksnes kohus on pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab lapse huvidele (PKS § 123 lg 2). Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
81.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane.
82.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
13(14)
Tsiviilasi nr 2-18-1243 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik kohtunik kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.