1.Rahuldada XX hagi ning suurendada Pärnu Maakohtu 25.09.2017 kohtu-määruse (maksekäsk) nr 2-17-118885 alusel YY poolt XX ülalpi-damiseks makstava elatise suurust.
2.Välja mõista YY elatis oma alaealise lapse XX ülalpida-miseks 250,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu-palga alammäära kuus alates 08.01.2018 kuni x XX täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
3.YY peab otsuse punktis 2 välja mõistetud elatise maksma WW kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank. Selgitusse märkida „x elatis“.
Jätta rahuldamata YY hagi (vastuhagi) elatise vähendamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-18-346 jagada täies ulatuses YY kanda.
2.Hagejal menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
08.01.2018 esitas XX Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja hagi YY vastu elatise suurendamise nõudes (ts asi 2-18-346). 29.01.2018 esitas XX hagiavalduse täienduse. 13.02.2018 esitas YY kohtusse vastuse XX hagile koos vastuhagiga XX vastu elatise vähendamise nõudes (ts asi 2-18-2405). 09.03.2018 kirjas selgitas kohus YY tõendamiskoormist ning andis võimaluse ja tähtaja XX hagile vastväidete täiendamiseks ja tõendamiseks. 19.03.2018 esitas YY kohtule hagi vastuse ja vastuhagi täienduse. 23.03.2018 kohtumäärusega võttis kohus vastuhagi menetlusse ja ühendas vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga. Tsiviilasja numbriks luges kohus 2-18-346. 24.05.2018 kirjas selgitas kohus YY elatise vähendamise nõude eelduseks olevaid asjaolusid ja tema tõendamiskoormist ning andis võimaluse ja tähtaja vastuhagi asjaolude täinda-miseks ja tõendamiseks. 29.06.2018 esitas YY vastuhagi täiendused ja tõendid. Tsiviilasi nr 2-18-346 10.08.2018 kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte
nõusolekul kirjalikus menetluses. XX (põhihagis hageja) NÕUE JA ASJAOLUD XX nõuab lõpliku nõudena suurendada Pärnu Maakohtu 25.09.2017 tsiviilasjas 2-17-118885 tehtud kohtumääruse (maksekäsk) alusel YY poolt hagejale makstava elatise 235 eurot kuus suurendamist ning XX hageja kasuks elatise väljamõistmist perekon-naseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, mis hagi esitamise ajal on 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 08.01.2018. Hagi asjaolude kohaselt maksab XX tsiviilasjas nr 2-17-118885 tehtud kohtumääruse (maksekäsk) alusel oma lapsele elatist 235 eurot kuus. 2018 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töö-tasu alammäär 500 eurot, mis teeb elatise minimaalseks suuruseks 250 eurot kuus. Hageja ema on pöördunud suurema elatise saamiseks YY poole, kuid viimane ei olnud nõus ilma kohtulahendita suuremat elatist maksma. Elatise nõudmisel on arvestatud lapse ülalpidamise vajadusi (tl 1,11). Veel märkis hageja, et 2017 juulis tekkisid lapse ema ja isa vahel lahkhelid seoses lapsele makstava elatise suuruse ja tähtaegadega ning lapse ema kasutas võimalust elatis välja nõuda maksekäsu kiirmenetluses. Selles menetluses aga puudus võimalus siduda nõue Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Üldisest elukalliduse tõusust tulenevalt lapse ülalpidamiskulud kasvavad. Elatise muutmise aluseks saab olla ka ainuüksi see, et muutunud on miinimumelatise suuruse arvutamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär (tl 129-131). YY ei ole esitanud selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiks temalt väljanõutava elatise vähendamise alla miinimummäära. Lapse isa on ise oma e-kirjas kinnitanud, et „Maksan, aga seaduses ettenähtud korras ja alustel ...“. Nimetatud korra paneb paika Vabariigi Valitsuse määrus ja seda peab kohus arvestama, kui ei ole esitatud tõendeid miinimummäärast väiksema elatise määramiseks. Laps ei ole regulaarselt kahte nädalavahetust kuus isaga veetnud. Lapse isa andis 8.05.2018 e-kirjas teada, et arstile sõitmiseks ta enam lapse emale autot ei anna, lubas kulud hüvitada. Hageja viimane arsti külastus oli 15.08.2018. Selle kulude kokkuvõte on lapse isale saadetud, kuid tema pole siiani kulusid hüvitanud (tl 162-163).
YY VASTUVÄITED HAGILE
YY vaidles XX hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. XX märkis, et lapse ema on elatist nõudes käitunud pahauskselt. Tema on tasunud lapse emale elatist omal algatusel ja regulaarselt, vastavalt seaduses sätestatud korrale ja ulatuses. Juba enne maksekäsku avaldas ta soovi makseid ka edaspidi teostada. Sellest hoolimata alustas lapse ema tema suhtes maksekäsu kiirmenetluse. YY väitel täidab ta lapse ülalpidamiskohustust ka vahetult. Samuti annab ta vastavalt kokkuleppele lapse ema käsutusse oma auto lapsega Tartus hambaravil käimiseks. Kui ta ühel korral autot laenata ei saanud, tasus ta lapse ja lapse ema bussisõidu kulud (tl 17-18). YY märkis ka seda, et hageja pole püüdnud või suutnud ümber lükata tema esitatud tõendeid, sh tõendeid lapsele reaalselt tehtavate kulutuste kohta (tl 179-180).
YY VASTUHAGI NÕUE JA ASJAOLUD
YY esitas vastuhagi X XX vastu nõudega vähendada tema poolt XX Pärnu Maakohtu 25.09.2017 kohtumääruse (maksekäsk) 2-17-118885 alusel makstavat elatist (235 eurot kuus). Lõpliku nõudena palub YY vähendada XX makstavat elatist selliselt, et määrata uueks igakuise ülalpidamiskohustuse suuruseks 180 eurot kuus (tl 17-19,28-31,180). YY vastuhagi kohaselt enne lapse emast lahkuminekut kattis tema kõik X seotud kulutused. Seetõttu teab ta, et lapse ülalpidamiseks ei kulu igakuiselt 500 eurot. Tema osaleb lapse kasvatamises vahetult, katab lapsega seotud kulutusi, laps viibib osa ajast tema juures ja on tema vahetul ülalpidamisel. 17.02.2018 saatis lapse ema talle e-kirja, kus tõi muu hulgas välja oma sissetulekute ja väljaminekute arvutuskäigu. Sellest oli näha, et lapsega vahetult seotud kulud on kokku 262 eurot (arvestamata lapse ema eluasemelaenu). Kuna vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, on tema ülalpidamiskohustus XX ees 131 eurot kuus. YY väitel soovib ta aga panustada lapse ülalpidamisse rohkem, st 180 eurot kuus (tl 17-19, 28-31). YY palus lugeda lapse vajadused osaliselt kaetuks lapse emale laekuva peretoetusega 55 eurot kuus, samuti arvestada et ajal, mil laps viibib tema juures, on väljaminekud lapsele (lapse söök, väljasõidud, meelelahutus, ootamatult katkitehtud riietele asenduse ostmine, lapse haigestu-mise korral ravi jpm) tema kanda. Laps võib suvel tema juures viibida ka näiteks kuu aega järjest, mistõttu peaks seda elatisraha määramisel ka arvestama. Veel märkis YY, et lapse ema 17.02.2018 saadetud e-kirjas märgitud kuludest kommunaalmaksete keskmine ei ole mitte 190 eurot, vaid 152,21 eurot kuus (tl 144-146). Tsiviilasi nr 2-18-346 YY leidis, et maksekäsuga temalt väljamõistetud elatise vähendamise uueks asjaoluks TsMS § 459 lg 1 mõttes on 17.02.2018 (st pärast maksekäsu jõustumist) lapse ema e-kirjast teata-vaks saanud asjaolud lapse reaalsete kulude suuruse kohta. Samuti on selgunud peale maksekäsu määruse jõustumist, et lapse ema ei kasuta elatisraha sihtotstarbeliselt ja nõuab lapse heaoluga manipuleerides temalt veel raha juurdegi. Nimelt nõudis lapse ema temalt lapsele laagri tuusiku 2 (7)
rahast (86,80 eurot) poole tasumist, millest hageja tasus kogu summa (tl 151-153). YY viitas Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt ei ole kohtul kostja taotlusel ja juhul kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad, välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega (tl 180).
XX VASTUVÄITED VASTUHAGILE
XX (laps) hinnangul on vastuhagi põhjendamata, alusetu ja tõendamata, mistõttu ta hagi õigeks ei võta. XX ei nõustu väitega, et YY (lapse isa) peab teda vahetult üleval ja et ta viibib isa juures olulise osa ajast. Laps elab ema juures ja õpib xxxxx xxxxxxxxxxxxx. YY elab alates detsembrist 2017 Tallinnas. Alles märtsis 2018 on kokku lepitud, et laps viibib isa juures kaks nädalavahetust kuus, kuid see ei ole aluseks elatisraha vähendamisele. Isa juures viibitud lühikese aja jooksul (ca 25 h üle nädala) ei vähene lapse kulud koolitusele, huvitegevusele, hügieenitarvetele, riietusele, jalanõudele jms. Oluliselt ei vähene ka lapse osa eluasemekuludest. Mõnevõrra vähenevad ehk kulutused igapäevasele toidule, aga kuna laps on isaga nädalavahetuseti tihti xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx, kus elavad lapse vanavanemad, ei saa isa poolt toidule tehtud kulutusi lugeda üksnes tema enda väljaminekuks. Elatise vähendamisel ei saa põhju-seks olla ka asjaolu, et iga kuu annab YY lapse ema kasutusse oma auto, et laps saaks käia Tartus hambaravil. Lapse isa oli nõus, et tema poolt on transpordivahend ning lapse ema võttis endale kohustuse saada töölt vabaks. Lapse ema teeb ka omapoolseid kulutusi (tasub iga kord visiidi-tasu 5 eurot ning ootamatute väljaminekute eest kui Tartus on vaja teha söögipaus). Pealegi nimetatud arsti külastus kestab orienteeruvalt vaid aasta. Lapse kulude hulka tuleb arvestada lisaks eluruumi kasutuskuludele ka tasu eluruumi eest sõltumata sellest, kas eluruumi üüritakse, liisitakse või on see omandatud laenu eest (tl 129-131). Maksekäsuga välja mõistetud elatis vähendamise hagi aluseks on lapse vajaduste ja vanema varalise seisundi muutumine. Selliseid aluseid ei ole YY esitanud. Lapse emale teadaolevalt on kostjal kinnisvara xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx ning hiljuti soetas ta korteri xxxxxxxxx. Üldist elukalliduse tõusu silmas pidades lapse ülalpidamiskulud kasvavad. Elatise alla miinimummäära vähendamisel ei saa arvestada riikliku peretoetusega (tl 164).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.
2.TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Lahendis 3-2-1-61-16 on Riigikohus selgitanud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, mh kui kostja vara või sissetulek väheneb oluliselt või hageja nt abiellub, leiab töö või tema varaline seis paraneb. 08.01.2018 esitatud hagis nõuab XX oma isalt YY Pärnu Maakohtu 25.09.2017 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-17-118885 (jõustunud 12.10.2017) hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurendamist ning YY lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist miinimummääras. YY palub jätta hagi rahuldamata. Vastuhagis nõuab YY temalt tsiviilasjas nr 2-17-118885 laps XX ülalpidamiseks väljamõistetud elatise 235 eurot vähendamist 180 euroni kuus. XX hinnangul puuduvad alused vastuhagi rahuldamiseks.
3.Tõendatud on, et Pärnu Maakohtu 25.09.2017 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-17118885 on YY välja mõistetud elatis XX ülalpidamiseks 235 eurot kuus Tsiviilasi nr 2-18-346 (tl 3-4). Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt töötasu alammäär alates 01.01.2017 on 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51) ning Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 3 (7)
01.jaanuarist 2018 töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot kuus (RT I, 23.12.2017, 49). Maksekäsu kiirmenetluses ei olnud võimalik siduda elatise nõuet Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgaga. Seega alates 01.01.2018 on YY poolt oma alaealise lapse ülalpidamiseks makstav elatis olnud väiksem kui seaduses sätestatud elatise minimaalmäär. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 selgitanud, et “kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused”. Samas on Riigikohus märkinud, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätes-tatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Kuna tõendatud on, et tsiviilasjas nr 2-17-118885 tehtud kohtumääruse (maksekäsu) alusel lapsele makstav elatis on väiksem PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast, on hageja õigustatud nõudma maksekäsu järgse elatise suurendamist.
3.1.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et XX on YY alaealine laps. Vaidlust pole ka selles, et hageja vanemad elavad eraldi ning et laps XX elab ema juures. Nimetatud asjaolud on ka tõendatud. Eeltoodu tähendab, et YY alaealise lapse XX vanemana on kohustatud andma oma lapsele elatist. Samas on alaealine laps omakorda õigustatud saama oma vanemalt (isalt) ülalpidamist.
3.2.XX on palunud suurendada YY tsiviilasjas nr 2-17-118885 tema ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist ja mõista YY tema ülalpidamiseks välja elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus alates 08.01.2018, so alates hagi esitamisest. Kuna XX on nõudnud elatise suurendamist miinimummäärani, st elatise väljamõistmist miinimumsummas, ei pea ta oma vajadusi põhjendama ega ka tõendama (Riigikohtu lahend 3-2-1124-15).
3.3.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vaidlust ei ole, et hagiavalduse esitamise aja seisuga (08.01.2018) ei olnud YY maksnud lapse ema pangakontole lapse ülalpidamiseks elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. YY sisulised vastuväited elatise suurendamisele on analoogsed tema vastuhagis esitatud põhjendustega – hageja emalt saadetud andmetest nähtuvalt on lapsele tehtavad reaalsed kulutused miinimumist väiksemad; et tema isana täidab lapse ülalpidamiskohustust ka vahetult, kandes lapse kulusid ajal, mil laps viibib tema juures, samuti võimaldab kasutada oma autot lapsega arsti juures käimiseks või tasub lapse ja lapse ema bussisõidu kulud; lapse ülalpidamiskulud tuleb osaliselt lugeda kaetuks lapse emale makstava lapsetoetusega 55 eurot. Kohtu hinnangul ei põhista kostja vastuväited tsiviilasjas nr 2-17-118885 hageja kasuks välja mõistetud elatise suurendamata jätmist ega ka elatise miinimummääras välja mõistmata jätmist.
3.4.Vastavalt PKS § 102 lg-le 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, Tsiviilasi nr 2-18-346 peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on mitmel korral juhtinud tähelepanu asjaolule, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (lahendid 3-2-1-174-16, 32-1-35-17). Kohtu hinnangul on seega võimalik kohustatud isikut ülalpidamiskohustusest vabastada ulatuses, milles tal pole jõukohane elatist maksta. 4 (7)
Käesolevas asjas puudub vaidlus, et YY on maksnud hagejale temalt tsiviilasjas nr 2-17-118885 välja mõistetud elatist 235 eurot kuus. YY e-kirjast hageja emale (tl 22) nähtub, et YY on nõus maksma elatist „seaduses ettenähtud korras ja alustel edasi 235 eur kuus“. YY väitel (tl 29) on ta maksnud XX elatist summas 235 eurot. Nimetud summas elatise maksmine nähtub ka YY kontoväljavõttest (tl 20). Käesolevas menetluses nõutav elatis 250 eurot kuus on vaid 15 euro võrra suurem YY poolt seni makstud elatisest. Kogu menetluse kestel ei ole YY väitnud, et ta ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt maksta lapsele minimaalmääras elatist ja/või et tal pole võimalik suuremat sissetulekut teenida. Eeltoodud asjaolud kogumis annavad kohtule põhjendatud aluse arvata, et YY majan-duslik seisund võimaldab tal oma alaealisele lapsele miinimummääras elatist maksta, st et miinimummääras elatise maksmine on YY jõukohane. Vastupidist ei ole YY väitnud ega ka tõendanud.
4.PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. YY ei ole väitnud ja seda ei nähu ka asja materjalidest, et ta on töövõimetu või et tal on lisaks XX veel laps, kes XX miinimumelatise väljamõistmisel osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui XX.
4.1.YY on oma vastuväidetes tuginenud peamiselt asjaolule, et lapse ema 17.02.2018 saadetud ekirjast nähtuvalt on lapsele reaalselt tehtavad reaalsed kulutused miinimumist väiksemad, so 262 eurot (arvestamata lapse ema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, st eluaseme-laenu). Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-69-13 leidis YY, et lahus elav vanem ei pea elatist makstes kinni maksma lapsega kooselava vanema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulusid, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid. Kohus on seisukohal, et YY ei ole Riigikohtu eelmärgitud lahendit tervikuna õigesti mõistnud. Nimelt on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-69-13 p-s 17 selgitanud, et „lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust“ ning p-s 18 märkinud et „... peavad vanemad vastavalt oma varalisele seisundile (eelduslikult võrdsetes osades) osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel“. Sama lahendi p-s 19 märgib Riigikohus et „....lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Selles osas on olukord sarnane korteri üürimisega, kui lapsega kooselaval vanemal ei ole üüri maksmiseks piisavalt raha“. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, mille väärtuse saab määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (p-d 20, 21). Samas märgib Riigikohus eelviidatud otsuse p-s 22 et „ ... igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kolleegiumi hinnangul katab miinimummääras elatis eelduslikult ka lapse eluaseme miinimumkulud“. Tsiviilasi nr 2-18-346 Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et XX nõuab elatist miinimummääras, ei tule tal ema eluruumis elamise kasutuseelise väärtust tõendada ega kohtul seda ka tuvastada. Kohtu hinnangul ei tõenda YY esitatud lapse emalt väidetavalt 17.02.2018 saadud sissetulekute/väljaminekute arvutuskäik (tl 37), et lapse vajadused on miinimumist väiksemad. Nimelt ei sisalda see arvestus lapse kõiki eluks vajalikke kulutusi, sealhulgas tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99). YY on hageja vajaduste arvestamisel jätnud tähelepanuta/ arvestamata lapse ema märkuse, et sissetulekute/väljaminekute arvutuskäik ei sisalda paljusid lapsele vajalikke kulutusi (hügieenitarvetele, sh apteegikosmeetikale, nõudepesuvahenditele, pesu-pulbrile, ravimitele, vitamiinidele, kooliga väljasõitudele, sünnipäevadele, riietele, jalatsitele jne). Kohtu hinnangul on need sissetulekute/väljaminekute arvutuskäigus arvestamata ja rahaliselt määratlemata kulutused lapsele igati vajalikud ja põhjendatud. Riigikohus on korduvalt (nt lahend 3-2-1-174-16 p 13) märkinud, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool 5 (7)
Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et XX ülalpidamiskulud ühes kuus on vähemalt 500 eurot. Seega ei saa lapse vajadused ning nende katmise kulu olla aluseks (mõjuvaks põhjuseks) kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmata jätmiseks.
4.2.YY tugineb oma vastuväites ka asjaolule, et ta annab kokkuleppe alusel lapse emaga igakuiselt hageja ema kasutusse oma auto, et laps saaks käia Tartus hambaravil ning kui ta ühel korral autot laenata ei saanud, tasus ta lapse ja lapse ema bussisõidu kulud. Asja materjalidest ei nähtu ja seda pole väitnud ka YY, et temal ja lapse emal oli kokkulepe selles, et YY maksab lapse arstilkäimise kulude maksumuse võrra vähem elatist. Sellise kokkuleppe puudumisel ei saa kohus lugeda YY poolt eelmärgitud kulude tegemist mõjuvaks põhjuseks, mis õigustab miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmist. Samas on kohtu hinnangul aga igati kiiduväärne, et YY on panustanud oma lapse heaoluks ja huvides rohkem, kui seadusest tulenev minimaalne ülalpidamiskohustus seda ette näeb.
4.3.Vaidlust ei ole selles, et laps on viibinud osa ajast (ca 25 h üle nädala) isaga, sh isa vanemate juures. Xxxxx xxxxxxxxxxxx lastekaitsespetsialisti juures on YY 23.05.2018 avaldanud soovi olla lapsega 4 päeva kuus (tl 174). YY poolt märgitud lapsele tehtavad kulutused ja nende suurus ajal, mil laps viibib isa juures, on üldsõnaline, asjaoludega sisustamata ning tõendamata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-08 selgitanud, et kohtul on võimalik juhul, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, arvestada, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Vanemate varalise seisundi võrdsuse korral ei ole õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest. Kohus on seisukohal, et hageja viibimist ca 25 h üle nädala või 4 päeva kuus kostja juures ei saa pidada märkimisväärseks (oluliseks) ajaks ning sel ajal kostja poolt hagejale tehtavaid kulutusi märkimisväärseteks (arvestades isa juures viibimise lühikest aega) võrreldes lapse ülalpidamiskuludega ühes kuus. Pealegi on lapse emal peale XX ka teine alaealine laps (XX.XX.XXXX sündinud QQ, tl 6). Seega võib lapse isa panus lapse ülalpidamisse olla lapse emast suurem. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et lapse isa poolt lapsele tehtavad kulutused ajal, mil laps viibib tema juures, ei ole hinnatav mõjuva põhjusena, mis õigustab miinimumist väiksema elatise väljamõistmist.
4.4.Kohtu hinnagul ei saa ka lapse emale makstavat peretoetust 55 eurot kuus lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse lapse isalt elatise väljamõistmiseka miinimummäärast väiksemas ulatuses. Riigikohus on korduvalt (lahendid nr 3-2-1-35-17, 2-16-11905) märkinud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad). Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et muid asjaolusid/mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei esine. Kohus ei saa vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et hageja emal on õigus saada lapsetoetust. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et asjaolusid, mis annaks alust vähendada YY hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõista temalt välja elatis seaduses sätestatud minimaalmäärast väiksemas ulatuses, ei esine. Tsiviilasi nr 2-18-346
5.XX palus YY mõista enda ülalpidamiseks välja elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 08.01.2018. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 juhtinud tähelepanu, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutu kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks. Asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja XX on õigustatud soovima elatise väljamõistmist tema poolt taotletud viisil, st muutuva suurusena. Puuduvad asjaolud, mis välistavad elatise väljamõistmise muutuva suurusena sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus XX hagi YY Pärnu Maakohtu 25.09.2017 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-17-118885 XX ülalpi-damiseks välja mõistetud elatise suurendamiseks 6 (7)
ning mõistab YY oma alaealise lapse XX ülalpidamiseks välja elatise 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 08.01.2018 kuni x X täisealiseks saamiseni 22.07.2025.
6.Kuna käesoleva otsusega rahuldas kohus täielikult XX hagi YY vastu, on ainuüksi seetõttu välistatud YY vastuhagi rahuldamine elatise vähendamiseks. Samas on kohus käesolevas otsuses andnud ka sisulise hinnangu YY vastuhagi asjaoludele ja põhjendustele, mis kattuvad tema vastuväidetega põhihagile (XX hai elatise suurendamiseks). Eeltoodut kogumis arvestades jätab kohus YY vastuhagi rahuldamata.
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus rahuldas täielikult XX hagi ning jättis YY vastuhagi rahuldamata, jagab kohus poolte menetluskulud täies ulatuses YY kanda. XX menetluskulud puuduvad.