Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
14. september 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-8402
Tsiviilasi
N. O. hagi D. F. vastu isaduse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja N. O., isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxx xxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja D. F., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, seaduslik esindaja O. F.
Rahuldada N. O. hagi D. F. vastu. Tuvastada, et D. F. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb N. O.st (O., isikukood xxxxxxxxxxx).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista D. F.lt menetluskulud, s.o tasumata riigilõiv 40 (nelikümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks. Nimetatud summa tuleb kohustatud isikul tasuda 15 (viieteistkümne) päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest ühekordse maksega käesoleva otsuse lisaks oleval makseinfolehel märgitud rekvisiitidele. Makse selgitusse tuleb märkida menetlusosalise nimi ning tsiviilasja number, lisades sõnad „tasumata riigilõiv“. Nimetatud makse tähtpäevaks tegemata jätmisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jõustunud otsus saata Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistusele N. O. kandmiseks rahvastikuregistrisse D. F. isana (perekonnaseisutoimingute seaduse § 13 lg-d 1 – 3). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja
Edasikaebamise kord
Tsiviilasi nr 2-18-8402 järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Sisulised asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 31.05.2018 esitas N. O. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse D. F. vastu isaduse tuvastamiseks. 03.07.2018 määrusega võttis kohus esitatud avalduse menetlusse ning vabastas hageja riigilõivu tasumisest. Kostja seaduslik esindaja on esitanud kohtule avalduse hagi õigeksvõtu kohta. Materiaalõiguslikuks aluseks isaduse tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PKS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kostja seaduslik esindaja, ema O. F., on võtnud hagi õigeks, selgitades, et hageja on D. F. isa ja selles pole kunagi vaidlust olnudki. Lapse ema pakkus enne lapse sündi isaduse tuvastamist, kuid hageja ei olnud sellega nõus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega puudub kohtul alus kahelda kostja seadusliku esindaja õigeksvõtus ja hagejat mitte D. F. isaks pidada. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 11 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on saanud Pärnu Maakohtu 03.07.2018 määruse alusel menetluskulude kandmiseks menetlusabi ning kohus on hageja vabastanud 40 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna hageja vabastati riigilõivu tasumisest, siis eeltoodu alusel paneb kohus käesolevaga kostjale kohustuse riigile hüvitada tasumata riigilõiv summas 40 eurot. TsMS § 179 lg 5 alusel ja tulenevalt ülalmärgitust annab kohus kostjale tähtaja tasuda nimetatud summa 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest ühekordse maksena. Kui kostja pandud kohustust 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-18-8402 tähtpäevaks ei täida, tuleb tal vastavalt TsMS § 179 lg 9 sätetele tasuda ka viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.