Tartu Maakohtu registriosakonna sundlõpetamise otsustamiseks
avaldus
XXXOÜ
Puudutatud isik XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, epost XXX) Puudutatud isiku seadusjärgne esindaja juhatuse liige XXX Kirjalik menetlus hagita asjas kohtu algatusel
4.Määrus saata puudutatud isikule ja Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post [email protected]). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud
1.18.06.2015 edastas Tartu Maakohtu registriosakond Harju Maakohtule XXXOÜ dokumendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 136 nõuetele (edaspidi lühendatult ka kui avaldus).
2.Avalduse kohaselt on registripidaja 07.06.2010, 22.11.2011 ja 23.10.2013 teatanud XXXOÜ juhatusele netovara mittevastavusest ÄS § 136 nõuetele.
3.Registriosakonna 17.11.2014 määrusega teatati äriühingu juhatusele veelkord osaühingu netorvara mittevastavusest ÄS §-le 136 ning anti tähtaeg 16.05.2015 esitada registripidajale oma otsus tarvitusele võetud abinõudest vastavalt ÄS § 176. XXXOÜ nimetatud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldanud.
4.Harju Maakohtu 25.06.2015 määrusega võeti Tartu Maakohtu registriosakonna avaldus menetlusse ja paluti XXXOÜ-l esitada oma seisukoht 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et XXXOÜ-l on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks ning teavitada, keda soovib äriühing likvideerijaks.
5.Määrus on XXXOÜ-le kätte toimetatud 09.07.2015. Äriühing ei ole käesoleva ajani sundlõpetamise aluseks olevat puudust kõrvaldanud.
6.Tartu Maakohtu registriosakond on 24.08.2015 kinnitanud Harju Maakohtule, et ettevõte ei ole registripidajale jätkuvalt esitanud dokumente, millest ilmneks, et äriühing on tarvitusele võtnud ÄS § 176 ettenähtud abinõud. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sellele lisatud tõenditega, analüüsinud äriühingu poolt selle asutamisest 2009 kuni käesoleva ajani registripidajale esitatud majandusaasta aruandeid, on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ja registrist kustutada ilma likvideerimismenetluseta. -
Vastavalt ÄS § 136 peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot.
-
ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.
-
ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.
8.Registriosakonna andmetel on äriühingul netovara vähem ÄS § 136 nimetatud osakapitali kohustuslik suurus. Registriosakond on nimetatud puudusele äriühingu tähelepanu korduvalt
juhtinud, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid peale tsiviilasja materjalide saamist.
9.Kõik äriühingu poolt registripidajale esitatud aastaaruanded alates asutamisest 2009 aastal, fikseerivad, et ettevõtte omakapital on negatiivne. Ilmselgelt ei ole äriühingut asutatud sooviga tegeleda ettevõtlusega, sest juba 2009 aastal on omakapital negatiivne – 33 713 (ja kahjum – 73 713), kuigi 2009 majandusaasta aruande tegevusaruandes märgitakse, et 2009 aastal pole tegevust toimunud: „kuna ettevõte alustas tegevust alles 2009 detsembris, siis 2009 aastal tegevust ei toimunud.“ XXXOÜ majandusaasta aruannete kohaselt ka 2010 aastal tegevust ei toimunud. Samuti ei toimunud tegevust 2012, 2013 ja 2014. Ettevõttel pole kunagi palgalisi töötajaid olnud.
10.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna äriühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele ja seaduses sätestatud abinõusid äriühingu poolt tarvitusele võetud ei ole, siis kuulub äriühing sundlõpetamisele.
11.ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
selle
likvideerimine
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 2 kohaselt korraldavad juriidilise isiku likvideerimise likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused.
13.TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.
14.Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub ning teisi isikuid, keda likvideerijaks määrata, ei ole kohtule teada, siis ei ole võimalik likvideerijat määrata. Ettevõte pole tegutsenud alates selle asutamisest 2009 aastal ning kogu selle aja jooksul ei ole tema suhtes pankrotimenetlust algatatud, kuigi ettevõtte bilanss on püsinud muutumatuna juba aastaid. Kohus on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist.
15.Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
16.TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud XXXOÜ kanda.
17.ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.