Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.august 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-62089
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
25 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindajad: vandeadvokaat Tiia Nurm (e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Maksim Greinoman (e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo (e-post [email protected]) 17.juuni 2015
Kohtuistung Resolutsioon
Rahuldada hagi. Välja mõista XXX XXX kasuks 25 000 eurot. Menetluskulud jätta XXX kanda. Välja mõista XXX XXX kasuks tasutud riigilõivu katteks 900 eurot.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
Hageja nõue kostja vastu tuleneb 07.märtsil 2011.a. kirjalikult vormistatud laenulepingust, mille punkti 2.1. kohaselt kohustus hageja andma kostjale laenu ja kostja kohustus tagasi maksma laenu summas 330 000 eurot. Lepingu punkti 2.2. järgi toimus laenu väljastamine kahe tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Laenulepingu punkti 3.2. kohaselt kohustus kostja maksma hagejale laenu tagasi 9 kuu jooksul peale lepingu allakirjutamist, kuid mitte hiljem kui 07.detsember 2011.a. Lepingu punkti 4.1. kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenuandjale intressi arvestusega 1% kuus, vastavalt lisas toodud graafikule. Lepingu punkt 5.1. sätestas, et kui kostja ei tasu laenusummat ja intressi vastavalt lepingu lisas 1 sätestatud graafikule, maksab kostja viivist 0,3% päevas tähtajaks tasumata summalt. Ehkki laenuleping vormistati kirjalikult 07.märtsil 2011.a, oli hageja juba enne laenulepingu kirjalikku vormistamist väljastanud kostjale laenu, mida tõendavad laenusumma üleandmise aktid 08.märtsist 2010.a summas 100 000 eurot ja 15.detsembrist 2010.a summas 100 000 eurot, s.o kokku 200 000 eurot. Laenulepingu kirjaliku vormistamise järgselt väljastas hageja kostjale täiendavalt laenu summas 130 000 eurot, mille üleandmist tõendab laenusumma üleandmise akt 01.aprillist 2011.a. Kostja on laenu kätte saamist ka kinnitanud. 07.märtsi 2011.a kuupäeva kandvas lepingus leppisid pooled kokku laenu tagastamise tähtajas, intressis ja viivises. Kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud. Seega võlgneb kostja hagejale põhinõudena kokku 330 000 eurot. Vastavalt 15.juulil 2011.a sõlmitud "Ühishüpoteegi seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule" seadis kostja 07.märtsil 2011.a. sõlmitud lepingust tulenevate nõuete tagamiseks hageja kasuks ühishüpoteegi Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX Kalevi tee 9 ja registriosa nr 1977402 Kalevi tee 10 all registreeritud kinnistutele kokku summas 330 000 eurot. Lepingu punkti 2.2. kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud hageja kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 07.märtsil 2011.a sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest. Kostja kinnitab nimetatud lepingus võlga hageja ees. Kostja on laenu saamist täiendavalt kinnitanud ka 06.detsembril 2011.a. sõlmitud lepingus "Kinnistute müügileping, hüpoteegiga koormamise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused", millega kostja võõrandas hageja teadmata laenu tagatiseks olevad kinnistud XXX ja XXX. Nimetatud lepingu punkti 2.4. kohaselt tasub ostja ostuhinnast maksimaalselt 1 077 766 eurot Swedbank AS ja hageja kõikide selliste nõuete rahuldamiseks, mille tagamiseks on seatud lepingu punktides 1.2. ja 1.4. nimetatud hüpoteegid ning mille tasumisel annavad Swedbank AS ja XXX või isikud, kellele nimetatud isikud on oma nõuded loovutanud, nõusoleku hüpoteekide kustutamiseks. Lepingu punktis 2.5. sisaldub kostja ja ostjate kokkulepe, mille kohaselt kohustuvad pooled igakülgselt kaasa aitama, et pooled ja hüpoteegipidajad sõlmiksid 30.jaanuaril 2012.a lepingu, mille kohaselt tasub ostja hüpoteegipidajate nõuded ning hüpoteegipidajad annavad nõusoleku hüpoteekide kustutamiseks. Juhul, kui nimetatud lepingut 30.jaanuaril 2012.a ei sõlmita, kohustuvad pooled igakülgselt kaasa aitama, et leping sõlmitakse esimesel võimalusel peale 30.jaanuari 2012.a. Peale nimetatud lepingu sõlmimist pöördus kostja esindaja Vjatšeslav Pavlov telefoni teel hageja poole ettepanekuga lepingu punktis 2.5. nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks. 15.jaanuari 2012.a e-kirjas informeeritakse hagejat tehingu orienteeruvast ajast. Nimetatud kokkulepet ei sõlmitud ja kostja kohustused hageja ees on täitmata. Kuivõrd kostja ei täitnud laenusumma tagasimaksmise kohustust, esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse oma põhinõude sundtäitmiseks. Samas ei täida kostja ka intressi ega viivise maksmise kohustust. Selles osas ei saa hageja oma nõuet sundtäita, sest see nõue ületab hüpoteegisummat 330 000 eurot. Kuivõrd kostja ei reageerinud lepingu täitmise ettepanekule, siis oli hageja sunnitud laenuintressi väljamõistmiseks pöörduma kohtusse. Harju Maakohtu 17.05.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-11339 jäeti rahuldamata kostja hagi hageja vastu laenulepingu tühistuse tuvastamiseks või alternatiivselt kohustuse puudumise tuvastamiseks ja rahuldati hageja vastuhagi ning kostjalt mõisteti välja lepingust tulenev intress 59 400 eurot. Kohtuotsus on jõustunud. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-12-13890 jäeti rahuldamata hüpoteegiga koormatud kinnisasja praeguste omanike hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohtuotsus on jõustunud, kuid täitmata. Kuivõrd kinnisasja müügist saadud
rahast ei pruugi piisata laenulepingu põhinõude rahuldamiseks ja põhinõue aegub 08.12.2014, esitab hageja käesoleva hagi. Hageja palub mõista XXX XXX kasuks välja tasumata põhivõlgnevusest 25 000 eurot ja menetluskulud jätta XXX kanda. Kostja seisukohad Kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostjal on olemas rahalised vahendid hageja võimaliku nõude täitmiseks ja kostja on pakkunud hagejale võimaliku kohustuse täitmist tingimusel, et hageja annab nõusoleku kustutada tema kasuks kolmandatele isikutele XXX ja XXX kuuluvatele kinnistutele (reg.nr XXX ja XXX) seatud ühishüpoteek summas 330 000 eurot. Kostja ja kolmandate isikute (XXXja XXX) vahelise kokkuleppe kohaselt on hagejale tasumiseks deponeeritud 330 000 eurot (s.o summa, mida hageja hagiavalduse kohaselt loodab saada hüpoteegi arvelt), millises summas võlgnevuse tasumine on garanteeritud kostja palvel XXX ja XXX poolt kinnistute müügilepingu sõlmimisel hoiustatud summa (1 077 766 eurot) arvelt. Samuti on kostja ning XXXja XXXkorduvalt pakkunud hagejale viidatud summa ülekandmist tema pangaarvele tingimusel, et viimane esitab avalduse eelviidatud kinnistutele tema kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks. Seega on kostja avaldanud soovi rahuldada hageja nõue, kuid üksnes selliselt, et kinnistusraamatust oleks võimalik kustutada eelmainitud hüpoteek. Hageja ei ole aga kostja poolt pakutud ettepanekuga nõustunud, s.o ei ole nimetatud viisil kohustuse täitmisega nõustunud ja keeldunud hüpoteekide kustutamiseks nõusolekut andmast. Kostjale on hageja käitumine mõistetamatu. Kokkuleppe sõlmimisest keeldumisele ei ole kostja hinnangul võimalik leida mõistlikku põhjendust. Kostja leiab, et hageja tegevus on lisaks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja arvamusel nõustuks mõistlik isik antud situatsioonis kostja ettepanekuga võlgnevuse tasumiseks. Kui isik saab oma nõudele rahuldust ja tal puuduvad seejärel vastaspoole suhtes mistahes pretensioonid ja/või nõuded, on põhjendatud eeldada, et ta nõustub loobuma nõuet taganud tagatistest. Hageja aga vastavat kokkulepet sõlmida ei soovi, andmata selles osas ka täpsemaid selgitusi. Samas on kostja endiselt seisukohal, et kostjaga sõlmitud laenuleping on kehtetu, sest on sõlmitud ähvarduse mõjul. Ähvardus on olnud niivõrd tõsine ja reaalne, et kostjal ei jäänud muud valikut, kui nõustuda lepingute allkirjastamisega. Kostja kinnitab ka jätkuvalt, et ei ole laenulepingu alusel kostja hagejalt mingeid rahasummasid saanud. Sularaha üleandmist kinnitavad aktid on võltsitud. Laenuleping on rahatu. Kostja ei nõustu hageja väitega, et ta on hagiavalduses viidatud notariaalsetes lepingutes laenukohustuse olemasolu kinnitanud. Lepingutes on üksnes viidatud hageja võimalikule nõudele, koos viitega selle nõude vaidlustamisele. Hageja ei ole tõendanud, millise sisuga kokkulepet kostja esindaja V. Pavlov temaga telefoni ja elektronkirja teel suheldes sõlmida soovis, mistõttu ei ole viidatud elektronkiri kohaseks tõendiks kinnitamaks hageja nõude olemasolu.
Kostja palub jätta XXX hagi XXX vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi
tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja nõuab kostjalt 07. märtsi 2011.a. laenulepingu alusel antud laenu põhisummast, mis moodustab 330 000 eurot, 25 000 euro tagastamist. Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas 07. märtsi 2011.a. sõlmitud laenuleping on kehtiv. VÕS (võlaõigusseadus) § 396 lg 1 alusel kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 396 lg 2 järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Kohtuistungil loobus kostja vastuväitest, et vaidlusalune laenuleping on sõlmitud ähvarduse mõjul. Seega nimetatud vastuväitele kohus hinnangut ei anna. Tuvastatud on, et tsiviilasjas nr 212-11339 menetles kohus kostja hagi hageja vastu sama pooltevahelise 07. märtsi 2011.a. laenulepingu tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kohustuste puudumise tuvastamiseks. Tsiviilasjas nr 2-12-11339 nõudis hageja kostjalt laenulepingust tuleneva intressi väljamõistmist. Harju Maakohtu 17.mai 2013.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-11339 jäeti kostja poolt esitatud hagi lepingu tühisuse tuvastamiseks ja alternatiivne nõue laenulepingust tuleneva kohustuse puudumise tuvastamiseks rahuldamata. Kohus rahuldas hageja poolt esitatud vastuhagi ja mõistis kostjalt välja intressi summas 59 400 eurot hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 21.novembri 2013.a otsusega jäeti Harju Maakohtu 17.mai 2013.a otsus muutmata ning Tallinna Ringkonnakohtu ja Harju Maakohtu otsused jõustusid 26.märtsil 2014.a, kui Riigikohus ei võtnud kostja poolt esitatud kassatsioonkaebust menetlusse. Seega on jõustunud kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-12-11339 tuvastatud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on kehtiv ja kostjal on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohustus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 alusel on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna tsiviilasjas nr 2-12-11339 on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et poolte vahel 07. märtsi 2011.a. sõlmitud laenuleping on kehtiv, siis nõustub kohus hageja väitega selle kohta, et kostja ei saa käesolevas tsiviilasjas tugineda enam väitele, et laenuleping ei ole kehtiv või et tal puuduvad laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees. Kohtul ei ole alust hinnata poolte väiteid ja vastuväiteid laenulepingu rahatuse kohta. Nimetatut on kohus hinnanud tsiviilasjas nr 2-12-11339 tehtud otsuses, millega jättis XXX hagi XXX vastu laenulepingust tulenevate kohustuste puudumise tuvastamiseks rahuldamata, sest kohtu hinnangul olid XXX väited laenulepingu rahatuse kohta paljasõnalised ja vastuolus esitatud tõenditega. Seega on kostja vastuväited laenulepingu rahatuse kohta ümber lükatud tsiviilasjas nr 2-12-11339 jõustunud kohtuotsusega, kus kohus jättis XXX hagi XXX vastu laenulepingust tulenevate kohustuste puudumise tuvastamiseks rahuldamata. Tuvastatud on, et poolte allkirjastatud 07.märtsil 2011.a. laenulepingu punkti 2.1. kohaselt kohustus hageja andma kostjale laenu ja kostja kohustus tagasi maksma laenu summas 330 000 eurot. Hageja on selgitanud, et kirjalikult vormistatud laenulepingu alusel 07.märtsil 2011.a oli hageja eelnevalt väljastanud kostjale laenu, mida tõendavad laenusumma üleandmise aktid 08.märtsist 2010.a summas 100 000 eurot ja 15.detsembrist 2010.a summas 100 000 eurot. Laenulepingu kirjaliku vormistamise järgselt väljastas hageja kostjale täiendavalt laenu summas 130 000 eurot, mille üleandmist tõendab laenusumma üleandmise akt 01.aprillist 2011.a. 07.märtsi 2011.a kuupäeva kandvas lepingus leppisid pooled kokku laenu tagastamise tähtajas, intressis ja viivises. Lepingu punkti 2.2. järgi toimus laenu väljastamine kahe tööpäeva jooksul arvates
lepingu sõlmimisest. Laenulepingu punkti 3.2. kohaselt kohustus kostja maksma hagejale laenu tagasi 9 kuu jooksul peale lepingu allakirjutamist, kuid mitte hiljem kui 07.detsember 2011.a. Kostja on seisukohal, et laenuraha üleandmise aktid ei tõenda, et raha on kostjale üle antud. Kostja on esitanud kohtule ekspertiisiakti, mis tehti Harju Maakohtus menetletud tsiviilasjas nr 2-1213890 XXXja XXX hagis hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades 048/012/855 ja 048/2012/856, milles samuti vaieldi sama laenulepingu kehtetuse ja rahatuse üle. Antud asjas leidis ekspert, et kõik kolm hageja nõude aluseks olevat sularaha üleandmise akti, mis kannavad kuupäevi 08. märts 2010. a, 15. detsember 2010 ja 01. aprill 2011. a, on allkirjastatud üheaegselt. Kostja leiab, et kuivõrd aktidel on erinevad kuupäevad, siis vähemalt kaks neist on võltsitud, suure tõenäosusega aga kõik kolm. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et ekspert leidis, et kõik aktid võivad olla allkirjastatud samal kuupäeval, ei tähenda seda, et aktid on võltsitud. Kohus on seisukohal, et asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas aktid on alla kirjutatud aktidel märgitud kuupäevadel või mitte, mistõttu puudub vajadus hinnata, mis kuupäeval on aktid allkirjastatud. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et raha üleandmise aktidele on alla kirjutanud kostja, siis on kohus seisukohal, et raha üleandmise aktidel on kostja oma allkirjaga kinnitanud hagejalt raha saamist. Seega ekspertiisiaktis toodud eksperdi järeldusest, et raha üleandmise aktid võivad olla allkirjastatud ühel ja samal päeval ei saa teha järeldust selle kohta, et raha üleandmise aktides ei kinnitanud kostja, et ta ei ole hagejalt aktides märgitud päevadel raha saanud. Samale seisukohale on asunud kohus ka tsiviilasjas nr 2-12-13890 25.04.2014 otsuses. Vastavalt 15.juulil 2011.a sõlmitud "Ühishüpoteegi seadmise lepingule ja asjaõiguslepingule" seadis kostja 07.märtsil 2011.a. sõlmitud lepingust tulenevate nõuete tagamiseks hageja kasuks ühishüpoteegi Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX XXX ja registriosa nr XXX XXX all registreeritud kinnistutele kokku summas 330 000 eurot. Kostja laenukohustusele on viidatud ka 06.detsembril 2011.a. sõlmitud lepingus "Kinnistute müügileping, hüpoteegiga koormamise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused", millega kostja võõrandas laenu tagatiseks olevad kinnistud XXX ja XXX . Nimetatud lepingu punkti 2.4. kohaselt tasub ostja ostuhinnast maksimaalselt 1 077 766 eurot Swedbank AS ja hageja kõikide selliste nõuete rahuldamiseks, mille tagamiseks on seatud lepingu punktides 1.2. ja 1.4. nimetatud hüpoteegid ning mille tasumisel annavad Swedbank AS ja XXX või isikud, kellele nimetatud isikud on oma nõuded loovutanud, nõusoleku hüpoteekide kustutamiseks. Nii 15. juuli 2011.a. kui ka 06. detsembri 2011.a. lepingute sõlmimise asjaolusid on kohus tsiviilasjas nr 2-12-11339 kogumis teiste tõenditega hinnanud, et tuvastada kostja kohustus 07. märtsi 2011.a. laenulepingu alusel. Kohus leidis, et kostjale on laenulepingu alusel raha üle antud, järeldades, et XXX hagi laenulepingust tulenevate kohustuste puudumise tuvastamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Seega on ümber lükatud kostja väide, et tema ei ole 15. juuli 2011.a. ega 06. detsembri 2011.a. lepingute sõlmimisel kinnitanud pooltevahelise laenusuhte olemasolu. Kostja on esitanud ka vastuväited, mis seonduvad raha deponeerimisega kolmandate isikute poolt summas 330 000 eurot hageja kasuks ja esitanud sellekohased tõendid. Kostja nõuab hagejalt nõuet tagava ühishüpoteegi kustutamist, millest hageja on keeldunud. Kostja leiab, et hageja on vastuvõtuviivituses. Tuvastatud on, et kostjal on vaidlusalusest laenulepingust tulenevalt kohustus tasuda lisaks põhivõlgnevusele ka intressi ja viivist. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-12-11339 mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 59 400 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu hagi 07.märtsi 2011.a sõlmitud laensulepingust tuleneva viivise summas 250 000 eurot väljamõistmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015.a kohtuotsusega jäeti muutmata Harju Maakohtu otsus, millega hageja poolt esitatud hagi rahuldati. Otsus ei ole ei ole küll jõustunud, kuid nimetatust ei saa teha järeldust kostjal vastava kohustuse puudumise kohta, sest laenulepingus on pooled kokku leppinud nii intressi kui ka viivise tasumise kohustuses. Seega on hageja nõue
kostja vastu oluliselt suurem kui põhinõue 330 000 eurot, millises summas on seatud ühishüpoteek. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Seega ei ole kostja rahuldanud hageja laenulepingust tulenevat nõuet, vaid pakub põhivõlgnevuse tasumist tingimusel, et hageja loobuks nõuet tagavast hüpoteegist. Kohus on seisukohal, et nimetatud käitumine ei vasta VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttele. Seega leiab kohus, et kostja ei ole tegelikkuses pakkunud hagejale kohast täitmist, mistõttu ei ole hageja sattunud ka VÕS § 119 lg 1 mõttes vastuvõtuviivitusse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue on tõendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse katteks 25 000 eurot.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on palunud menetluskuludena kostjalt välja mõista tsiviilasjas tasutud riigilõivu summas 900 eurot. Hagi rahuldamise tõttu tuleb antud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.