Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
22.04.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-7324
Tsiviilasi
XX (X) kaebus kohtutäituri Kairi Kummi 30.04.2015 otsusele täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (sissenõudja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Helvia Räägel Puudutatud isik I
XXXXXXXXXXX)
(võlgnik)
HH
(isikukood
Puudutatud isik II
XXXXXXXXXXX)
(võlgnik)
VV
(isikukood
Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja v/adv Erik Lepikson Puudutatud isik III Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (kohtutäitur Kairi Kummi üldõigusjärglane) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Lubada Tallinna kohtutäituril Katrin Velletil (Vellet, isikukood XXXXXXXXXXX) astuda puudutatud isikuna menetlusse Tallinna kohtutäituri Kairi Kummi (Kumm, isikukood XXXXXXXXXXX)) üldõigusjärglasena.
2.Harju Maakohtu 14.10.2019 määrus jätta muutmata.
3.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja, XX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus
pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.14.05.2015 esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäituri Kairi Kummi 30.04.2015 otsusele täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856, paludes otsuse tühistada, kohustada kohtutäiturit lõpetama tegevusetus ning kohustada teda mitte hiljem kui 5 kalendripäeva jooksul kohtulahendi jõustumisest kuulutama välja sissenõudja kasuks hüpoteekidega koormatud kinnisasjade enampakkumine. Menetluskulud palus avaldaja jätta täituri kanda.
2.Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ning AA 07.03.2011 laenulepingu, mille järgi kohustus AA tagasi maksma laenu 330 000 eurot, ning 15.07.2011 notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu, millega koormati AA-le kuulunud kinnistud ühishüpoteegiga summas 330 000 eurot avaldaja kasuks laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. 06.12.2011 võõrandas AA ühishüpoteegiga koormatud kinnistud puudutatud isikutele I ja II. AA ega puudutatud isikud I ja II oma kohustusi avaldaja ees täitnud ei ole. Täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 menetleb kohtutäitur avaldaja (sissenõudjana) nõuet puudutatud isikute I ja II (võlgnike) vastu.
3.Avaldaja leiab, et kohtutäitur soovib vältida täitedokumendi täitmist. Avaldaja esindaja saatis kohtutäiturile 17.02.2015 e-kirja, märkides, et kuna võlgnikud ei ole 08.01.2015 täitmisteateid täitnud, palub sissenõudja kuulutada välja kinnisasja enampakkumise hiljemalt 25.02.2015. 20.02.2015 vastas kohtutäituri abi, et kuna täitur on puhkusel, plaanib ta täiteasjadega alustada 03.03.2015. 18.03.2015 saatis esindaja kohtutäiturile e-kirja, milles kirjutas, et vaatamata lubadustele ei ole täitur jätkuvalt midagi teinud. 19.03.2015 vastas abi, et esmaspäeval ei ole mõeldav enampakkumise väljakuulutamine, kuna esmalt tuleb leida atesteeritud hindaja. Esimene võimalus kohtutäituril koos hindajaga kinnistule minna on teisipäeval. Samal päeval vastas sissenõudja esindaja, et palub teha hindamine teisipäeval ja kuulutada enampakkumine välja järgmise nädala lõpuks, st 27.03.2015. 02.04.2015 edastas kohtutäituri abi võlgnike lepingulise esindaja e-kirja, millele oli lisatud 25.03.2015 teade ja leping. Kohtutäituri e-kirjas on tehtud selgeks, et enampakkumist ei toimu ja kohtutäitur nõuab, et sissenõudja nõustuks võlgnike soovitud kokkuleppega. Kuna kohtutäitur ei täida täitedokumenti tahtlikult, esitas sissenõudja kaebuse, mille kohtutäitur jättis 30.04.2015 otsusega rahuldamata ja kohustas võlgnikke taotlema kohtult määrust kohustada sissenõudjat andma tagatise, et takistada täitedokumendi sundtäitmist.
4.Kohtutäituri 30.04.2015 otsus on õigusvastane. Kuivõrd puudutatud isikud I ja II ei ole täitedokumenti täitnud, tuleb viia läbi koormatud kinnisasjade müük täitemenetluses. Avaldaja nõue on rahaline nõue ning sissenõudja ja võlgnike vahel puudub kokkulepe, et kohustust saaks täita muul viisil kui sularahas, seega tuleb võlgnikel täita kohustused sularahas vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 91 lõikele 1, arvestades täitemenetluse erisusi. Praegusel juhul teavad võlgnikud, kes on võlausaldajaks (sissenõudjaks), ja kuidas saab oma rahalise kohustuse tema ees täita. Täitedokumendi täitmine ei sõltu sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, kuivõrd sissenõudjal kohustusi võlgnike ees ei ole. Seepärast ei esine vastuvõtuviitust. Samuti ei olnud võlgnikel õigust kasutada hoiustamist ehk nad peavad täitma oma rahalise kohustuse üldkorras tasumisega kohtutäituri ametialasele arvelduskontole või sularahas kohtutäituri büroos. Võlgnike ettepanek ei vasta hoiustamise tunnustele. Notari deposiit on arestitud AA (mitte võlgnike) intressi- ja viivise maksmise kohustuse rahuldamiseks, sellepärast on võlgnikud kohustatud täitma hüpoteegiga tagatud nõude enda, mitte deposiidi arvelt. Samuti ei soovi võlgnikud tasuda tingimusteta, vaid nõuavad, et sissenõudja loobuks omakorda tagatisest täitemenetlusvälise isiku AA vastu. Kui isik seob väidetava hoiustamise tingimusega, ei vasta see VÕS § 122 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele ega saa lugeda, et hoiustamisega on täidetud raha maksmise kohustus, nagu väitis vaidlustatavas otsuses kohtutäitur. Lisaks ei nähtu 06.12.2011 lepingust tagasivõtmatut hoiustamist sissenõudja kasuks. 06.12.2011 lepingu punktid 2.4-2.6 näevad ette sissenõudja nõude vaidlustamise. Lepinguga ei saa panna kohustusi lepinguvälisele isikule, st antud juhul sissenõudjale.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lõige 5 ei võimalda kohtutäituril otsuses, millega ta lahendab enda tegevusele esitatava kaebuse, anda sissenõudjale võimalust esitada avaldust, mille alusel saaks kohtutäitur peatada täitemenetluse. TMS §-d 44-46 ei anna kohtutäiturile võimalust lükata täitetoiming (enampakkumine) edasi selleks, et võimaldada võlgnikele esitada avaldus täitemenetluse peatamiseks. Seepärast on võlgnikele tähtaja andmine ebaseaduslik. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse läbiviimisel erapooletu. Puudutatud isikute I ja II seisukoht
6.Puudutatud isikud I ja II vaidlesid avaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kohtutäituri otsus mitte korraldada enampakkumist on tingitud asjaolust, et puudutatud isikud I ja II on avaldaja nõude rahuldamiseks vajaliku rahasumma kandnud notari deposiitkontole ning selle väljamaksmine avaldajale on viibinud üksnes avaldajast tulenevatest põhjustest. Avaldaja etteheited kohtutäiturile on alusetud.
7.06.12.2011 müügilepingu punkti 2.4 kohaselt leppisid kinnistute müüja AA ja ostjad (puudutatud isikud I ja II) kokku, et viimased tasuvad müügihinnast 1 077 766 eurot Swedbank AS-i ja avaldaja kõikide selliste nõuete rahuldamiseks, mille tagamiseks on kinnistutele seatud hüpoteegid. Puudutatud isikud I ja II tasusid kokkulepitud summa Tallinna notari Marika Pihlaku deposiitkontole. Avaldaja esitas 2012. a alguses täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks puudutatud isikute I ja II suhtes. Arvestades, et avaldaja nõue oli põhjendatud ning puudutatud isikud I ja II olid kandnud avaldaja nõude rahuldamiseks vajaliku rahasumma 330 000 eurot notari deposiitkontole, pöördusid puudutatud isikud I ja II avaldaja poole ettepanekuga lahendada vaidlus rahumeelselt kinnistute enampakkumiseta. 05.12.2014 ekirjavahetuses teatas avaldaja, et tema ühtegi nõusolekut hüpoteekide kustutamiseks
enne raha kättesaamist ei anna ja et deposiidis olev raha on arestitud hoopis AA vastu esitatud intressi- ja viivisenõude rahuldamiseks. Puudutatud isikute I ja II esindaja tegi 11.12.2014 ettepaneku hüpoteekide kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmiseks avaldaja poolt ning deposiidis oleva rahasumma väljamaksmiseks avaldaja kontole ning palus avaldajal anda teada, kas ja mis päevadel avaldajale sobib notarisse tulla. Avaldaja e-kirjale ei vastanud. Puudutatud isikud I ja II ning müüja pöördusid 25.03.2015 notari poole, et broneerida aeg hüpoteekide kustutamiseks ning nõusoleku andmiseks deposiidist oleva rahasumma väljamaksmiseks avaldaja kontole. Notar koostas avaldajale teate, milles puudutatud isikud I ja II ning müüja kutsuvad avaldajat 16.04.2015 notarisse hüpoteekide kustutamisavalduse tegemiseks ning avalduse tegemiseks notari deposiiti kantud 330 000 euro väljamaksmiseks avaldaja kontole. Ühtlasi paluti teates avaldajal teada anda, kui talle pakutud aeg ei sobi. Puudutatud isikud I ja II ning müüja viibisid 16.04.2015 notaris, kuid avaldaja ei ilmunud. Ühtlasi ei andnud ta teada, et talle pakutud aeg ei sobi.
8.Avaldaja tegevus on pahatahtlik ning suunatud oma õiguste kuritarvitamisele. Avaldaja, olles teadlik, et notari deposiiti on tema kasuks kantud rahasumma, mis rahuldaks tema nõude täies ulatuses, on algatanud täitemenetluse ning nõuab kinnistute realiseerimist enampakkumise korras, keeldudes täitmist vastu võtmast. Avaldaja on vastuvõtuviivituses. Puudutatud isikud I ja II on teinud kõik endast oleneva, et anda nõusolek deposiidis oleva rahasumma väljamaksmiseks sissenõudjale eeldusel, et sissenõudja annab oma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on sarnases asjas nr 2-13-33574 tehtud lahendis leidnud, et rahasumma hoiustamisega notari deposiiti saab lugeda võlgniku kohustuse täidetuks. Ühtlasi märkis kohus, et hüpoteegi kustutamine on mõistlik eeldus deposiidist rahasumma kättesaamisel ning seda on võimalik teha raha saamisega samaaegselt. Lisaks leidis kohus, et raha hoiustamine deposiidis on käsitletav kohustuse täitmisena notari vahendusel. Sarnaselt viidatud kaasusele on puudutatud isikud I ja II praegusel juhul kohustuse avaldaja ees täitnud, hoiustades avaldaja nõudele vastava rahasumma notari deposiidis, mistõttu puudub alus täitemenetluse jätkamiseks ning esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks.
9.Avaldaja väide, mille kohaselt tal puudub huvi ja kohustus anda nõusolek hüpoteegi kustutamiseks enne raha laekumist, on ebamõistlik ka vastuolu tõttu TMS-iga. Ka olukorras, kus toimuks kinnistute enampakkumine, kaotaks avaldaja oma hüpoteegi enne raha laekumist.
10.Puudutatud isikud I ja II ei nõustu avaldajaga, et notari deposiitkontol olev rahasumma on arestitud muude avaldaja nõuete katteks, mistõttu ei saa selle arvelt teha väljamakseid. Kohus on tsiviilasjas nr 2-13-56804 arestinud AA vastu suunatud hagi tagamiseks vara, mis ei kuulu AA-le, vaid avaldajale. Siiski ei muuda kõnealune määrus deposiidis oleva rahasumma omandit. Deposiidis oleva raha suhtes said kokkuleppele jõuda üksnes müügilepingu pooled, kes leppisid kokku deposiidi tasumises ning deposiidi eesmärgis, milleks on tagada hüpoteegipidajate, sh avaldaja, hüpoteekide aluseks olevate nõuete rahuldamine. Seega puudus poolte vahel kokkulepe deposiidis oleva rahasumma üleandmiseks AA-le ning deposiidis olev rahasumma ei ole kunagi AA omandisse läinud. Lisaks ei takista kõnealune arest avaldajal deposiidis oleva rahasumma vastuvõtmist, kuivõrd avaldajal on TsMS § 378 lõikest 6 tulenevalt õigus anda nõusolek arestitud rahasumma väljamaksmiseks.
11.Täiendavas seisukohas märkisid puudutatud isikud I ja II, et Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-15-8579 tuvastanud, et puudutatud isikud on oma kohustused avaldaja ees täitnud ning teinud seda hiljemalt 02.04.2015 ehk päeval, mil kohtutäitur keeldus läbi viimast kinnistute müüki enampakkumisel. Eeltoodust tulenevalt oli õiguspärane kohtutäituri otsus keelduda oma 02.04.2015 kirjas enampakkumise läbiviimisest, märkides, et puudutatud isikud I ja II on juba oma kohustused täitnud. Puudutatud isiku III seisukoht
12.Puudutatud isik III vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäituri büroole esitati 14.03.2012 täitmisele Tallinna notari Kaata Kartau 15.07.2011 notariaalne dokument nr 2622 ja Tallinna notari Maarika Pihlaku 06.12.2011 notariaalne dokument nr 2832. 15.07.2011 notariaalse lepinguga avaldasid AA ja avaldaja, et soovivad kanda kinnistusregistri registriosade nr 2158602, 1977402 IV jakku ühishüpoteegi avaldaja kasuks hüpoteegisummaga 330 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. 06.12.2011 notariaalse lepinguga müüs AA nimetatud kinnistud võlgnikele, kes tehingu täitmise tagamise raames täitsid ühishüpoteegist tuleneva kohustuse hüpoteegisumma ulatuses raha hoiustamisega notari ametialasel deposiitarvel. 14.03.2012 täitmisavalduse esitamisel väitis avaldaja, et kinnisasjade endine omanik ega võlgnikud ei informeerinud teda 06.12.2011 toimuvast müügist ega ühishüpoteegisumma 330 000 euro hoiustamise plaanist seniks, kuni sissenõudja esitab koos kinnisasjade omanikega ühishüpoteegi kustutamise avalduse. Info puudumise tõttu esitas ta täitmisavaldused uute omanike vastu.
13.Samaaegselt soovis sissenõudja topelt tagada AA-ga sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude sissenõudmist nii hagi tagamise kui uute hagide esitamise näol, mis ühelt poolt olid juba niigi tagatud ülalnimetatud ühishüpoteegiga. Tsiviilasjades nr 2-13-56804 ja 2-12-11339 hagi tagamise määruste ja kohtuotsuste alusel on kohtutäiturid arestinud notari M. Pihlaku deposiitarvele hoiustatud raha ulatuses, mis hoiustati sinna 06.12.2011 müügilepingu nr 2832 tarbeks, kus AA müüs ühishüpoteegiga koormatud kinnistud ning ostjad soovisid tehingu täitmise tagamise tarbeks täita ühishüpoteegist tuleneva kohustuse hüpoteegisumma ulatuses. Notari deposiitarve arestimise viis kohtutäitur läbi eeskätt selleks, et juhul, kui Swedbank AS-i nõue AA vastu peaks olema väiksem või AA osaliselt hüvitab Swedbank AS-ile hüpoteegiga tagatud nõude, siis ülejäänud raha ei kantaks AA-le, vaid akti alusel uute tsiviilasjade (nr 2-12-11339, 213-50804, 2-14-62089) katteks, mis on eraldiseisvad täitedokumendid.
14.AA-lt erinevate tsiviilasjade raames väljamõistetud summasid ei ole nimetatud täitedokumentide alusel võimalik pöörata vaidlusalustele kinnistutele sundmüügi teel. Käimasolevate täitemenetluste puhul tundub kohtutäiturile, et sissenõudja soov on panna puudutatud isikuid I ja II täitma AA nõudeid, mis tekkisid pärast 06.12.2011. Kohtutäituri hinnangul on nõue täidetud notari ametialase deposiitarve vahendusel, mida sissenõudja ei soovi vastu võtta. Kohtutäitur ei saa täita nõuet, mis on poolte kokkuleppe ja ühe täitedokumendi kohaselt täidetud notari deposiitarve vahendusel. Samuti ei anna kehtiv TMS kohtutäiturile võimalust täitedokumendi osas kohtult selgituse küsimiseks.
15.Sissenõudja soovib luua olukorda, kus kohtutäituri tegevuse peale kaebuste esitamisega survestatakse täiturit, et ta viiks läbi kinnistute ebaseadusliku arestimise ja sundmüügi mitteaktsessoorse ühishüpoteegi alusel. Selle tulemusena kohtutäitur hoiustaks enampakkumise teel saadud tulemist oma ametialasel arveldusarvel maksimaalselt 330 000 eurot ning kustutaks kinnistusraamatust sissenõudja kasuks seatud ühishüpoteegi.
Samas aga tekiks olukord, kus notari deposiidis olevat raha ei saa notar välja kanda ega tagastada võlgnikele, sest seda takistavad nii hagi tagamise korras tehtud toimingud kui erinevate kohtutäiturite poolt täiendavalt saadetud rahalise nõude arestimise aktid, millega on tagatud AA isiklike nõuete täitmine. Kokkuvõttes tekib olukord, kus ostjad ehk võlgnikud ostsid kinnistud hinnaga 1 350 000 eurot, kuid peavad kinnistute eest tasuma kokku 1 680 000 eurot (s.o 1 350 000 + 330 000) ning 330 000 euro tagasisaamiseks peaksid nad pöörduma kohtusse hagiga AA vastu. Ülaltoodu ja võlgnike esindaja 30.03.2015 e-kirja manuste alusel leidis kohtutäitur, et sissenõudja poolt täitmisele esitatud ühishüpoteegiga koormatud nõue on tehingu täitmise tagamise raames täidetud hüpoteegisumma ulatuses raha hoiustamisega notari ametialase deposiitarve vahendusel, millest tulenevalt kuulub täitemenetlus lõpetamisele TMS § 48 lõike 1 punktis 2 sätestatud korras. Täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Kohtutäitur andis 30.04.2015 otsuse punktis 2 solidaarvõlgnikele võimaluse soovi korral pöörduda ühe kuu jooksul kohtusse TsMS § 473 alusel, mis analoogiat kohaldades on võrreldav VÕS § 98 sättega, mis seisneb laenulepingust tulenevate kohustuste täitmises notari vahendusel või hoopis TsMS §-s 368 sätestatud tuvastushagiga, mille raames saaks kohus hinnata, kas Tallinna notar M. Pihlaku ametialasele deposiitarvele ühishüpoteegist tuleneva kohustuse täitmise tagamise tarbeks hoiustatud hüpoteegisumma 330 000 eurot näol on täitmisele esitatud nõue täidetud või mitte. TsMS § 368 lõike 2 kohaselt tõlgendab kõiki täitedokumente kohus. Selgituse küsimise õigust ega kohustust ei ole kohtutäituril, vaid pooltel endil, kui tegemist on ebaselge sisuga täitedokumendiga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3110 leidnud, et kohtult ei saa üldsõnaliselt küsida arvamust, kuidas tuleb otsust täita, vaid hageja peab esitama oma arusaama või alternatiivsed tõlgendused täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur nägi, et arvestades täiteasjade nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 esinevaid asjaolusid oleks saanud kohus TsMS § 473 või § 368 või VÕS § 98 alusel võtta seisukoha, kas täitedokumendist tulenev nõue on rahuldatud või mitte. Eeltoodust lähtuvalt oli TsMS § 473 alternatiivne võimalus täitedokumendi täitmise tõlgendamise küsimuse esitamiseks, kuid võlgnikud ei pidanud seda vajalikuks teha. Maakohtu määrus
16.14.10.2019 määrusega jättis Harju Maakohus avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et määrab kulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2.
17.Avaldaja esitas kohtutäiturile 06.04.2015 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 30.04.2015 tegi kohtutäitur täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 otsuse, mis edastati avaldajale 04.05.2015. Avaldaja esitas 14.05.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Kairi Kummi 30.04.2015 otsusele täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856. Kohus leidis, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule.
18.Kohus selgitas, et kontrollib vaid kohtutäituri 30.04.2015 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
19.Avaldaja on esitanud kohtutäituri otsusele vastuväited, et kohtutäitur on vääralt asunud seisukohale, et võlgnikud on täitedokumendi hoiustamisega täitnud ning et kohtutäitur on ebaseaduslikult andnud võlgnikele tähtaja avalduse esitamiseks täitemenetluse peatamiseks lükates täitetoimingu edasi. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel erapooletu.
20.Kohtule arusaadavalt on menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas kohtutäitur on õigusvastaselt keeldunud puudutatud isikutele I ja II kuuluvate kinnisasjade asukohaga Kalevi tee 9 ja Kalevi tee 10, Tamme küla, Viimsi vald, Harju maakond müümisest täitemenetluses. Nimetatud kinnisasjadele on kantud ühishüpoteek summas 330 000 eurot avaldaja kasuks. Puudutatud isikud I ja II on 06.12.2011 müügilepingu punkti 2.4 kohaselt tasunud notari deposiitkontole 1 077 766 eurot Swedbank AS-i ja avaldaja kasuks hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks. Kohtule arusaadavalt leiab avaldaja, et notari deposiitkontol hoiustatud raha kuulub täitemenetlusevälisele kolmandale isikule ning et nimetatud summat ei saa puudutatud isikud I ja II kasutada hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mistõttu tuleb avaldaja nõue puudutatud isikute I ja II vastu rahuldada täitemenetluses hüpoteekidega koormatud kinnisasjade enampakkumisel müümisega ning kohtutäituril puudub alus keelduda enampakkumise läbiviimisest.
21.Kohus märkis, et tsiviilajas nr 2-15-8579 puudutatud isikute I ja II hagis avaldaja vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku saamiseks on kohus tuvastanud, et puudutatud isikud I ja II täitsid AA hüpoteegiga tagatud kohustuse avaldaja ees hiljemalt 02.04.2015. Seega kohustas kohus tsiviilasjas nr 2-15-8579 avaldajat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 1977402 neljandasse jakku ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnitusregistri registriosa nr 2158602 neljandasse jakku avaldaja kasuks kantud hüpoteegikande kustutamiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-8579 tehtud lahend on jõustunud 06.03.2019. Eeltoodust tulenevalt on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et puudutatud isikud I ja II on täitnud täitemenetluste nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 aluseks oleva nõude avaldaja ees hiljemalt 02.04.2015 ning TsMS § 457 lõike 1 alusel on nimetatud asjaolu avaldajale ja puudutatud isikutele I ja II kohustuslik ka käesolevas menetluses. Täitemenetluse lõpetamise alused on loetletud TMS §-s 48. Kohus nõustus kohtutäituriga, et antud juhul on võimalik täitemenetlus kirjaliku dokumendi esitamisel TMS § 48 lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpetada, kuivõrd puudutatud isikud I ja II on rahuldanud avaldaja hüpoteegiga tagatud nõude raha hoiustamisega notari deposiitkontol. Olukorras, kus on tuvastatud, et avaldaja hüpoteegiga tagatud nõue rahuldati hiljemalt 02.04.2015, on kohtutäitur 30.04.2015 otsuses õigesti leidnud, et esineb võimalus täitemenetluse lõpetamiseks, kuivõrd avaldaja poolt täitmisele esitatud nõue on puudutatud isikute I ja II poolt täidetud hüpoteegisumma ulatuses raha hoiustamisega notari ametialase deposiitarve vahendusel. Seega puudus kohtutäituril alus täitemenetluses enampakkumise läbiviimiseks.
22.Kohtule arusaadavalt leiab avaldaja täiendavalt, et kohtutäitur on 02.04.2015 e-kirjas teatanud, et enampakkumist ei toimu ning nõudnud, et sissenõudja nõustuks võlgnike soovitud kokkuleppega. Kuivõrd kohtutäitur ei olnud pikema aja jooksul enampakkumist korraldanud, esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse. Kohus märkis, et kohtutäituri 02.04.2015 e-kirjast ei nähtu, et kohtutäitur oleks nõudnud, et sissenõudja nõustuks võlgnike soovitud kokkuleppega. E-kirjas on kohtutäitur üksnes palunud sissenõudjal esitada seisukoht puudutatud isikute I ja II teate ja lepingu osas ning
teatada, kas sissenõudja ilmub 16.04.2015 notaribüroosse, et saada kätte deposiitarvel hoiustatud summa ning seega täitemenetlus lõpetada. Samuti ei nähtu kohtutäituri e-kirjast, et kohtutäitur oleks keeldunud täitetoimingu läbiviimisest.
23.Täiendavalt märkis kohus, et avaldaja on väitnud, et kohtutäitur ei ole täitemenetluse läbiviimisel erapooletu, kuivõrd on andnud puudutatud isikutele I ja II võimaluse esitada avaldus, mille alusel saaks kohtutäitur peatada täitemenetluse. Kohus viitas TMS § 8 lõikele 1. Antud juhul on kohtutäitur 30.04.2015 otsuses üksnes selgitanud puudutatud isikutele I ja II nende õigusi, sh õigust esitada kohtule TsMS § 473 alusel avaldus viivitamatu täitmise vältimiseks. Kohtutäitur peab täitemenetluses kaitsma nii sissenõudja kui võlgnike õigustatud huve. Kohus nõustus avaldajaga, et võlgnikele tähtaja määramine kohtusse avalduse esitamiseks ei ole täitetoimingu edasilükkamise alus. Seejuures märkis kohus, et kohtutäituri poolt puudutatud isikutele I ja II tähtaja määramise näol ei ole tegemist sellise asjaoluga, millest tulenevalt tuleks avaldaja avaldus rahuldada, kuivõrd avaldaja nõue oli puudutatud isikute I ja II poolt täidetud hiljemalt 02.04.2015, s.o enne kohtutäituri poolt puudutatud isikutele I ja II tähtaja määramist.
24.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuivõrd puudutatud isikud I ja II on rahuldanud avaldaja nõude, puudub kohtul alus kohustada kohtutäiturit kuulutama välja sissenõudja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasjade enampakkumine. Seega jättis kohus kaebuse rahuldamata.
25.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vastanud.
26.Tuginedes TsMS § 172 lõikele 1 ja asjaolule, et kaebus jäi rahuldamata, jättis kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda. Lisaks märkis kohus, et käesolevas asjas menetluskulusid asja lõpetavas määruses kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lõigetele 2 ja 4 alusel pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Määruskaebus
27.29.10.2019 määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
28.Maakohus leidis ekslikult, et avaldaja nõue on täidetud. Täitemenetluse saab lõpetada üksnes kohtutäitur, mitte kohus. Kuivõrd kohtutäitur sellist otsust teinud ei ole, ei saanud kohus ka täitemenetluse lõpetamise hüpoteetilist õiguspärasust hinnata. Kohtutäitur peab jätkama täitedokumendi täitmist, kuna see on täitmata.
29.Õige ei ole järeldus, nagu oleks raha hoiustamisega notari deposiitkontol avaldaja nõue täidetud. Ei vaidlustatud kohtutäituri otsuse tegemise ajal ega praeguse ajani ei ole avaldajale raha reaalselt välja makstud, millist väidet kohus kahtluse alla seadnud ei ole. Kui kohtutäitur ega võlgnikud ei suuda või ei soovi tagada notarideposiidist raha väljamaksmist, siis lähtudes TMS §-st 105 ja Riigikohtu seisukohast lahendis nr 2-17-8492 (punkt 21) ei ole täitedokument täidetud. Vale on seisukoht nagu tuvastanuks kohus otsusega asjas nr 2-15-8579, et avaldajal puudus õigus nõuda kinnisasja enampakkumist. Viidatud asjas ei ole kohus tuvastanud, et täitedokument on täidetud hiljemalt 02.04.2015. Jõustunud lahendist on kohustuslik üksnes resolutsioon, lahendi
põhjendustes esitatud seisukohad ei loonud pooltele õigusi ega kohustusi ega ole TsMS § 457 lõike 1 mõttes kohustuslikud.
30.Kohtu põhjendused kohtutäituri erapooletuse osas on vastuolulised. Kui kohus ise tuvastas, et kohtutäitur on õigusliku aluseta viivitanud täitetoiminguga, tekib mõistlikul kõrvalseisjal õigustatud kahtlus, et kohtutäitur lähtub vaid võlgniku huvidest. Kui täitedokument oleks reaalselt täidetud, oleks kohtutäituril olnud õigus ja kohustus täitemenetlused viivitamatult lõpetada. Seda kohtutäitur ei teinud, sest teadis, et selleks puudub alus.
31.Avaldaja ei nõustu, et kohtutäitur ei ole väljunud selgitamiskohustuse piiridest. Selgitamiskohustuse täitmist ei saa võrdsustada õigusabi andmisega võlgnikele. Kohtutäitur on selgitanud võlgnikele TsMS § 473 kohaldamise eelduseid ja suunanud võlgnikke vastavat hagi esitama, andes selleks ka tähtaja. Selgitused olid ka valed. Seetõttu kohtutäituri selgitused võlgnikele, kuidas nendel oleks võimalik täiendavalt venitada täitemenetlust, ei saa olla õiguspärased ega kooskõlas puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisega.
32.Kohtutäitur on rikkunud kohustust teha täitetoimingud võimalikult kiiresti. Kuna täitedokument on reaalselt täitmata, tuleb jätkata täitemenetlust ja määrata enampakkumine. Vastustajate seisukoht ja menetluse edasine käik
33.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
34.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
35.15.01.2020 esitas avaldaja kohtule taotluse kohtutäituri Kairi Kummi asendamiseks kohtutäituri Katrin Velletiga seoses K. Kummi ametist vabastamisega ja täiteasjade üleminekuga K. Velletile. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 14.10.2019 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
37.Esmalt võtab kolleegium seisukoha avaldaja taotluse osas kohtutäituri asendamiseks. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 15 lõike 1 esimene lause sätestab, et kui kohtutäitur ametist vabastatakse või tagandatakse (edaspidi lahkuv kohtutäitur) või sureb, lähevad tema ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused, sh täitemenetluses makstud ettemaksud ning ametialase arvelduskonto käsutamise õigus, üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur). TsMS § 209 lõikest 1 tuleneb, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Avaldaja on
kohtule teatanud, et kohtutäitur K. Kumm on justiitsministri 22.11.2019 käskkirjaga nr 192-k alates 07.01.2020 ametist vabastatud. Toimikud on üle antud kohtutäitur K. Velleti menetlusse. Ringkonnakohus leiab, et KTS § 15 lõikest 1 tulenevalt on kohtutäituri K. Kummi õigusjärglaseks kohtutäitur K. Vellet, kellele on üle läinud kohtutäitur K. Kummi ametitoimingutega seotud õigused ja kohustused. Seetõttu esineb TsMS § 209 lõike 1 mõistes üldõigusjärglus, mis annab aluse kohtutäituril K. Velletil menetlusse astuda.
38.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuivõrd puudutatud isikute I ja II poolt tuleb lugeda avaldaja nõue täidetuks hiljemalt 02.04.2015, puudus kohtutäituril alus täitemenetluses enampakkumise läbiviimiseks. 18.12.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-8579, milles kohus menetles puudutatud isikute I ja II hagi avaldaja vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku saamiseks, on Tallinna Ringkonnakohus tõenditele tuginevalt leidnud, et hagejad hoiustasid mh 330 000 eurot notari kontol kostja kasuks ja loobusid tagasivõtmise õigusest 09.02.2012 ning kostjat teavitati hoiustatu tagasivõtmise õigusest loobumisest hiljemalt 02.04.2015. Ringkonnakohus luges eelnenud õiguslikule käsitlusele tuginedes hiljemalt 02.04.2015 müüja hüpoteegiga tagatud kohustuse täidetuks. Kuigi on õige kaebuse märkus, et nimetatud asjaolu ei ole kohus tuvastanud otsuse resolutsioonis, on kohtuotsuse õigusjõudu tuvastades lisaks resolutsioonile oluline analüüsida, millistele faktilistele asjaoludele otsus tuginedes ja millist õigusvaidlust kohus lahendas. TsMS § 457 lõike 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Viidatud asjas tuginesid puudutatud isikud I ja II asjaolule, et on hüpoteegiga tagatud nõude täitnud ja kohtud nõustusid sellega ning kohustasid käesolevas asjas avaldajat andma tahteavaldus ühishüpteekide kustutamiseks. Jõustunud kohtuotsus saab olla tsiviilasjas dokumentaalseks tõendiks vastavalt TsMS § 272 lõikele 2 (nt Riigikohtu lahend nr 32-1-29-16, punkt 20), mida kohus hindab kogumis muude asjas kogutud tõenditega TsMS § 232 lõike 1 alusel.
39.Asjaolu, et avaldajale ei ole kuni praeguse ajani reaalselt notari deposiitkontol hoiustatud raha välja makstud, ei ole praeguses, kohtutäituri otsuse peale kaebamise menetluses asjakohane. Eelnevalt viidatud ringkonnakohtu lahendis tsiviilasjas nr 2-15-8579 on kohus leidnud, et raha kättesaamine notari kontolt on sõltuvuses avaldaja enda tegevusest. Seega ei saa avaldaja esitada selles osas etteheiteid kohtutäiturile.
40.Seoses täitemenetluse lõpetamist puudutavate kaebuse väidega märgib kolleegium, et nüüdseks on kohtutäitur täitemenetlused täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 lõpetanud (kohtutäituri 12.11.2019 otsused, millised on avaldaja kaebusega vaidlustanud, tsiviilasi nr 2-20-580). Kuivõrd täitemenetluse lõpetamise õiguspärasus ei ole käesoleva asja esemeks, jätab kolleegium vastavad kaebuse väited tähelepanuta.
41.Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et avaldaja nõue oli puudutatud isikute I ja II poolt täidetud hiljemalt 02.04.2015, mistõttu puudus avaldajal alates nimetatud hetkest õigus nõuda puudutatud isikutelt I ja II võlgnevuse tasumist ning kohtutäiturilt mistahes täitetoimingute läbiviimist puudutatud isikute I ja II suhtes, ei oma tähendust avaldaja väited kohtutäituri tegevuse kohta (s.o võimalik erapoolikus ja selgitamiskohustuse rikkumine) peale nimetatud kuupäeva.
42.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust (ega küsinud ka menetlusosalistelt menetluskulude nimekirju), ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega tuleb vastavalt TsMS § 174 lõikele 4 ja § 177 lõikele 2 määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohtul mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist, andes eelnevalt menetlusosalistele võimaluse menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.