Tartu Maakohus
Kohtunik
Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
25. august 2015. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja nr
2-15-6747
Tsiviilasi
Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Kristi Kuusik vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu linn, 51006, Tartumaa). Hageja esindaja: Alar [email protected]
Kondratjev;
e-post
Kostja: Kristi Kuusik (isikukood 47211292744, elukoht
Kuupäev 10.07.2015 10.08.2015 10.09.2015 10.10.2015 10.11.2015
Summa 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00
10.12.2015 10.01.2016 10.02.2016 10.03.2016 10.04.2016 10.05.2016 10.06.2016 10.07.2016
50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 62,62 662,62
Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-6747, Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Kristi Kuusik vastu võla väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid 3. juulil 2015. a kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine ka muid asjaolusid, mille tõttu tuleks kompromiss TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi jätta kinnitamata. Kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses
asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on 22. aprillil 2015 hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu 125 eurot. Kohus tagastab seoses kompromissi sõlmimisega hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 62 eurot 50 senti. Hageja taotlusel tagastatakse riigilõiv hageja arveldusarvele nr EE722200221049165921, AS Swedbank. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et loobuvad apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. Käesoleva määruse peale ei saa seega määruskaebust esitada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 näeb ette, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale võla ja menetluskulude katteks kokku 662,62 eurot. Kohus jätab seega TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.