Express Credit AS-i hagi Andrei Kapaneni vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
984 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Express Credit AS (registrikood 12338141; asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143), lepinguline esindaja Anne Talviste (e-post: [email protected]) Kostja: Andrei Kapanen (isikukood XXX, elukoht XXXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Andrei Kapanenilt Express Credit AS-iga 25.07.2014 sõlmitud laenulepingu nr 20140722041 alusel põhivõlg 492 eurot, intress 12 senti, 10.06.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 28 eurot 35 senti ja tasu meeldetuletuskirjade eest 20 eurot, kokku 540 eurot 47 senti (viissada nelikümmend eurot nelikümmend seitse senti) Express Credit AS-i kasuks.
Jätta välja mõistmata Andrei Kapanenilt Express Credit AS-i kasuks intress 97 eurot 77 senti, viivis 330 eurot 76 senti ja lepingu ülesütlemise tasu 15 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Andrei Kapanenilt menetluskulu 162 eurot 25 senti (ükssada kuuskümmend kaks eurot kakskümmend viis senti) Express Credit AS-i kasuks.
8.Andrei Kapanenil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
9.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
10.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
11.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
12.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
13.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
14.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
15.Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25. veebruari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 8. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).
16.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 25.07.2014 sõlmitud laenulepingu alusel põhivõla 492 eurot, intressi 97 eurot 89 senti, 10.06.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 359 eurot 11 senti ja võla sissenõudmise kulud 35 eurot.
17.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 25.07.2014 laenulepingu nr 20140722041, mille alusel sai kostja laenu 492 eurot. Laenuperiood oli 60 päeva. Laen väljastati intressiga 97 eurot 89 senti laenuperioodi eest. Toimiku materjalidest nähtub, et intressimäär on 156% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt 23.09.2014. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse
üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Lepingu järgi on kokkulepitud intressimäär aastas 156%. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on lepingu järgi (tlk 36) 333,5%. Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,03% (krediidi kulukuse määr 2014. a juunikuus). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (333,5/32,03=10,41) ja seetõttu saab lugeda laenulepingu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist. Kostja ei ole hagejale lepingu alusel midagi tasunud.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt mõista välja intress TsÜS § 86 lg 4 alusel 12 senti (60 päeva eest 0,15% aastas, lepingu periood 25.07.2014-23.09.2014), viivis tagastamata laenusummalt (492 eurot) perioodi 24.09.2014 kuni 31.12.2014 eest 10 eurot 88 senti (492 eurot × 8,15% × 99 päeva / 365 päeva) ja perioodi 01.01.2015 kuni 10.06.2015 eest 17 eurot 47 senti (492 eurot × 8,05% × 161 päeva / 365 päeva), seega viivist kokku 28 eurot 35 senti.
19.Hagiavalduse kohaselt edastas hageja 14.11.2014 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, nõudes hagis kostjalt võla sissenõudmise kuluna selle eest 15 eurot hageja üldtingimuste p 9.7 alusel. Samas on hageja märkinud, et sisulist ülesütlemist 14.11.2014 ei toimunud, kuna kostja sai laenu perioodiga 60 päeva ning teate edastamise ajaks oli laenu tagastamise tähtaeg (23.09.2014) möödas ning kohustus täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates hagejal õigust nõuda kostjalt temale põhjendamatult saadetud laenulepingu ülesütlemise teate eest 15 eurot. Põhjendatud on mõista välja tasu kahe meeldetuletuskirja eest summas 20 eurot.
20.Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 540 euro 49 sendi (492 eurot põhinõue, 12 senti intress, 20 eurot võla sissenõudmise kulu ja 28 eurot 35 senti viivis 10.06.2015 seisuga) ulatuses.
21.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~55% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 55% ulatuses kostja kanda ja 45% ulatuses hageja kanda.
22.Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 57 eurot 3 senti ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 117 eurot 97 senti) ning lepingulise esindaja tasu 120 eurot, kokku seega 295 eurot. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna 162 eurot 25 senti (55% 295 eurost).
23.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 162 eurot 25 senti käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.