Korteriühistu Jõgeva Aia 31 hagi hagi Jxxx Lxxxxxx ja xxx Jxxxxxxxx vastu korteri haldus- ja kommunaalkulude võla nõudes
Tsiviilasja hind
2502.89€
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Aia 31 (registrikood 80294458, asukoht Aia 317 Jõgeva 48304, [email protected]) esindaja juhatuse liige Madleen-Diana Lõhmus, Kostja Jxxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kostja JxxxxJxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, x
Kohtuistungi toimumise aeg
13.01, 07.05 ja 04.08. 2015. a
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu osaline hagist loobumine JxxxxLxxxxxx suhtes nõude summas 1563.57 eurot ja lõpetada menetlus korteriomandist xxxxxxxxxxxxxxxx perioodil 01.01.2013-31.05.2014.a tulenenud haldamise ja kommunaalkulude nõudes.
Hagi rahuldada. 2.1.Välja mõista Jxxx Lxxxxxxxx ja JxxxxJxxxxxxxxxx solidaarselt KÜ Aia 31 kasuks korteri haldus- ja kommunaalkulude võlgnevus 939 (üheksasada kolmkümmend üheksa) eurot 32 senti. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
2.Välja mõista Jxxx Lxxxxxxxx ja Jxxx Jxxxxxxxxxxx solidaarselt KÜ Aia 31 kasuks riigilõiv 274 (kakssada seitsekümmend neli) eurot 13 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.KÜ Jõgeva Aia 31 esitas Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonnale avalduse Jxxx Jxxxxxxxx ja Jxxx Lxxxxxxxvastu neile ühisomandisse kuulunud korteriga perioodil 01.01.201331.05.2014.a tekkinud haldus- ja kommunaalkulude välja mõistmiseks solidaarselt. JxxxxLxxxxx esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu lõpetati tema suhtes maksekäsu kiirmenetlus ja saadeti asi menetlemiseks hagimenetluses. Jxxx Jxxxxxxxx vastuväidet maksuettepanekule ei esitanud ja tema suhtes tegi Pärnu Maakohus 14.10.2014.a maksekäsu. Jxxx Lxxxxxx suhtes esitatud maksekäsu avalduse edastas maksekäsu osakond menetlemiskes Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale, kust see 24.10.2014.a kirjaga saadeti kohtualluvusel edasi Jõgeva kohtumajale. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja esitas kohtule hagi, milles palus Jxxx Lxxxxxxxx välja mõista perioodil 01.01.201331.05.2014.a tekkinud kommunaal- ja halduskulude võla summas 1563.57 eurot. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on Jxxx Lxxxxx ja Jxxx Jxxxxxxxx korteri xxxxxxxxxxxxxxxx omanikud. Korteri eest on korteriomanikud jätnud korteriühistule tasumata osutatud teeuste ja halduskulude eest järgmiselt: perioodil 01.01.2013-28.02.2013.a summas 312.60€ ja perioodil 01.06.2013-30.05.2014 summas 1250.97€. Hageja on korteriomanikele väljastanud igakuiselt arved, kus on ära näidatud eelmise kuu võlgnevuse summa. 28.02 ja 31.03. 2014.a arvetele kirjutas raamatupidaja ka meeldetuletused, milles paluti võlgnevuse likvideerimist või paluti sõlmida võlgnevuse ajatamise kokkulepe. Korteriomanikud ei reageerinud. Algselt palus hageja võlgnevuse välja mõista korteriomanikelt solidaarselt
3.21.10.2014.a teatas hageja kohtule, et Jxxx Jxxxxxxxx suhtes on tehtud maksekäsu kiirmenetluses lahend ja loobus Jxxx Jxxxxxxxx vastu esitatud nõudest. Maakohus võttis 14.11.2014.a määrusega menetlusse hageja nõude vaid Jxxx Lxxxxxx vastu.
4.17.12.2014.a hagi täpsustuses oli hageja seisukohal, et Jxxx Lxxxxxxja Jxxx Jxxxxxxxx on solidaarvõlgnikud. Korteriomandit puudutavad kulud ei ole korteriomanike vahel jagatud. Võlgnevus on pärast menetluse algust veelgi suurenenud- seisuga 30.11.2014.a on võlgnevus 1886.24€. Hageja palus tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. Hageja teada kasutasid korterit vahepeal üürnikud, kuid käesolevalt on korter tühi. Hageja selgitas, kuidas on võimalik korteri mittekasutamisel end välja lülistada vee ja gaasitarbimisest, et vältida kulude arvestamist. Kumbki korteriomanik ei ole korteriühistu poole pöördunud, et teatada korteri mittekasutamist ja taotleda tarbimisekoha sulgemist. Hageja selgitas KÜ otsuseid vee ja gaasi arvestamise kohta kostja korterile. Vee eest on korterile arvestatud nn üldvee tarbimise kulud, mis jagatakse kõigi korterite vahel, kust ei teatata veenäitu. Viimati teatati korterist nr 48 veemõõtja näit mais 2013.a. Gaasi eest on arvestatud kulud, kuna korteris ei ole gaasimõõtjat ja seega jagatakse sarnaste korterite vahel tarbimine, mida ei kata gaasimõõtajaga korterite tarbimine.
5.Hageja esitas 19.01.2015.a hagi täienduse, milles palus Jxxx Lxxxxxxxx ja Jxxx Jxxxxxxxxxt solidaarselt välja mõista võlgnevuse perioodi 01.06-31.12.2014.a eest summas 486.72€.
6.Kohus kaasas 28.01.2015.a määrusega menetlusse kostjana Jxxx Jxxxxxxxx.
7.Hageja suurendas 12.06.2015.a avaldusega nõuet veelgi ja palus perioodi 01.01.31.05.2015.a eest kostjatelt solidaarselt välja mõista täiendavalt 452.60.€, kokku perioodil 01.06.2014-31.05.2015 eest 939.32€.
8.04.08.2015.a kohtuistungil teatas hageja, et Jxxx Jxxxxxxxx on tasunud enne kohtuistungit võla katteks 1514.15€ ja kiirmenetluse riigilõivu 45.42€ ning menetluskulud 20€. Hageja jäi nõude juurde mõista kostjatelt perioodi 01.06.2014-31.05.2015 eest solidaarselt välja 939.32€ ja tasutud riigilõivu 274.13€. Hageja loobus taotlusest tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Kostja Jxxx Lxxxxxx vastuväited
9.Kostja teatas, et ei tunnista hagi. Korter kuulub küll talle, kuid ta selles ei ela, sest viibib vanglas. Kostja märkis, et ei ole kindlasti nõus tasuma vee ja gaasi eest, sest korteris keegi ei ela ning vett ja gaasi ei kasuta. Kostja teatas, et andis korteri teisele omanikule, Jxxx Jxxxxxxxxxx volikirja korteri müügiks. Jxxx Jxxxxxxxx aga üüris korteri välja, kuid Jxxx Lxxxxxxxx sellest saadavat raha ei andnud. Kostjal ole aimugi, kuidas Jxxx Jxxxxxxxx korterit käsutab.
10.Kohtuistungitel jäi kostja selle juurde, et kui tema korteris ei ela, siis puudub tal ka kohustus tasuda. Kohus selgitas kostjale korduvalt, kuidas on võimalik sulgeda korteris vee ja gaasi tarbimine nii, et ka hageja saaks nimetatud teenuseid mitte arvestada. Kostja leidis, et võla peab tasuma Jxxx Jxxxxxxx. 04.08.2015.a kohtuistungil jäi kostja varem esitatud seisukohtade juurde, märkides, et tal ei ole millestki maksta.
Kostja Jxxx Jxxxxxxxx seisukoht
11.Kostja kirjalikult tema vastu esitatud kirjalikku seisukohta 2015.a jaanuaris tema ja xxxx Lxxxxxx vastu solidaarselt esitatud nõudele summas 486.72.€ ning ka 2015.a juunis esitaud suurendatud nõudele summas 939.32€. Jxxx Jxxxxxxxx kohtuistungile ei ilmunud ning ei teatanud ka mitteilmumise mõjuvast takistusest. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele hageja poolt kohtuistungil taotletud ulatuses.
13.Kohus võtab vastu hagist loobumise Jxxx Lxxxxxx vastu esitatud nõudes summas 1563.57€ perioodi eest 01.01.2013- 31.05.2014.a. Hageja selgitusel on teine korteri omanik JxxxxJxxxxxxxx tasunud võla 1514.15€ ja makskäsu kiirmenetluse kulud kokku 65.42€. Kohus tegi kindlaks, et Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 14.10.204.a määrusega mõisteti Jxxx Jxxxxxxxxxx välja 1514.15€ perioodil 01.01.2013-31.05.2014.a võla ja viivise katteks, 45.42€ riigilõivu katteks ja 20€ menetluskulude katteks (t lk 21-22).
TsMS § 429 lg 2 kohaselt protokollitakse hageja hagist loobumine, kui hageja loobub hagist kohtuistungil. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetatkse mentlus, kui hgeja hagist loobub. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kuna korteriomandiga seotud võlgnevus perioodil 01.01.2013-31.05.2014.a on tasutud, siis puudub hagejal ka vajadus uuesti sama nõudega kohtusse pöörduda. Kohus lõpetab menetluse hageja nõudes Jxxx Lxxxxxxxvastu summas 1563.57€.
14.Hageja nõudeks jäi korteriomandigaxxxxxxxxxxxxxxxxx kaasnenud kulude nõue perioodi 01.06.2014-31.05.2015 eest välja 939.32€. Nõue on esitatud solidaarselt mõlema korteriomaniku vastu. Kohus tegi kindlaks, et korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxx (kinnistusraamatu nr 1534535) ühisomanikeks on Jxxx Jxxxxxxxx (end Lxxxxxx) ja Jxxx Lxxxxx (t lk 31). Korteriomanikud ei ole tähtaegselt tasunud korteriga seotud kulusid: 12.06.2015.a kohtule esitatud hageja kliendilaekumiste aruande (t lk 93) kohaselt ei olnud koreteri eest tasutud arvete alusel, mis esitatid perioodil 31.01.-28.02.2013 ja 30.06.2013-31.05.2015.a ja võlgnevuse summa oli kokku 2453.47€. Korteriomanikud ei olnud tasunud isegi osaliselt. Pärast nimetatud tõendi esitamist tasus Jxxx Jxxxxxxxx võlgnevuse perioodi eest kuni 31.05.2014.a. Seega on lahendi tegemise ajal tasumata arved: 14-06-048 summas 49.42€; 14-07-048 summas 46.48€; 14-08048 summas 49.42€; 14-09-048 summas 57.40€; 14-10-048 summas 80.04€; 14-11-048 summas 89.33€; 14-12-048 summas 114.63€; 15-01-048 summas 117.34€; 15-02-048 summas 101.88€; 15-03-048 summas 97.34€; 15-04-048 summas 82.06€; 15-05-048 summas 53.98€. Kokku on tasumata 939.32€. Hagiavaldusega esitatud arvete 14-02-048 ja 14-03-048 (t lk 34-35) kohaselt kujuneb hageja poolt arvetel esitatud nõue tasust haldusteenuse eest, remondimaksest ja hageja poolt elamule vahendatud gaasi, vee ja kütte müügist. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 21 lg 2 p 2 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul, nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudub vaidlus, et hageja on osutanud korteri suhtes haldusteenust ja kogunud vahendeid remondifondi ning taganud korteri kütmise ning korteriomanikud peavad teenuste eest tasuma. Samuti on hageja vastavalt korteriühistu põhikirjale ja juhatuse otsustele arvestanud korteriomandile vee ja gaasi tarbimise kulusid. Kostja Jxxx Lxxxxx on nimetatud teenuste tarbimise vaidlustanud, põhjendades seda asjaoluga, et ta ei ela korteris ja pole neid teenuseid saanud. Kostjad ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et korteriomandit tõepoolest ei kasutata. Samuti ei vaidlustanud kostja ka asjaolu, et ta pole ise teinud avaldust teenuse peatamiseks ega lasknud oma korteris veemõõtjat plommida. Kuna hagejal puudub õigus siseneda võõrasse korterisse, on vaid kostja ise isikuks, kes saab korraldada (kasvõi kedagi volitades) teenuse sulgemise oma korteris.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et korteriomanikud on jätnud hagejale täitmata kohustuse ja korteriomandiga seotud kulud tuleb hageja kasuks välja mõista.
15.VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lõike 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel ning lõike 3 kohaselt tekib solidaarkohustus samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Käesolevalt on kostjad korteriomandi ühisomanikud ja vastavalt AÕS § 70 lg 4 on tegemist kindlaks määramata osadega kostjatele ühiselt kuuluvas omandis. Seega vastutavad kostjad korteriga seotud kulude eest solidaarvõlgnikena ja hageja nõue tuleb rahuldada nende suhtes solidaarselt. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Hageja palus välja mõista tasutud riigilõivu summas 274.13€. Hageja tasus riigilõivu kokku 319.55€ järgmiselt: maksekäsu kiirmenetluses 45.42€ ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 274.13€. Jxxx Jxxxxxxxx on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45.42€ hagejale tasunud. Hageja loobus hagist osaliselt ja käesolevalt kohus lahendas sisuliselt nõuet, mille hinnaks oli 939.32€ ning millelt riigilõivuseaduse kohaselt tuli tasuda riigilõiv 175€. Nimetatud osas kuulub hageja tasutud riigilõiv kostjatelt välja mõistmisele, sest kohus rahuldas nõude (TsMS 162 alusel). Ülejäänud summas, 99.13€, jätab kohus riigilõivu samuti kostjate kanda, sest üks kostjatest rahuldas nõude pärast hagi esitamist. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja pärast hagi esitamist tema nõude rahuldab, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega kuulub kogu hageja tasutud riigilõiv kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele. Muid menetluskulusid hagejal ei olnud.