XXX hagi Tallinna linna vastu kahjuhüvitise, viivise ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
136,27 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja
esindajad
Jaanika XXX (elektronpost XXX) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, registrikood 75014913), lepinguline esindaja Eva XXX (elektronpost [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Tallinna linnalt XXX kasuks kahjuhüvitis 125 eurot, viivis 24.08.2015 seisuga 3,45 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhinõude summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Välja mõista Tallinna linnalt XXX kasuks menetluskulud 75 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (24.08.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-15-8490 Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX(hageja) esitas 04.06.2015 maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu kahjuhüvitise 125 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1,21 eurot ja seadusjärgse lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja 14.02.2015 sõidukiga Škoda Superb riikliku registreerimismärgiga XXX läbi märgistamata löökaugu, mille tagajärjel said sõidukil kannatada vasakpoolne esimene rehv, velg, õõtshoob ning ABS-andur. Sõiduk oli kindlustatud sõidukikindlustusega Seesam Insurance AS-i poolt. Kindlustusandja hindas kahju suuruseks 581,41 eurot, millest hageja omavastutus oli 125 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Hageja leiab, et kostja teeseadusest tulenev vastutus ei ole välistatud liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega. Väljas oli pime ning märg, mistõttu ei olnud võimalik märgata löökauku, mis oli nõuetekohaselt eraldi liikluskorraldusvahendiga tähistamata ning mida muul juhul ei tohiks üldse teel eksisteerida. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Ohtlik teelõik Tammsaare teel Tondi Selveri juures oli nõuetekohaselt tähistatud hoiatava liiklusmärgiga 152 „Ebatasane tee“ koos lisatahvliga „Mõjupiirkond 30 m“. Kostja on seisukohal, et kahju tekkimises on süüdi hageja, kes ei täitnud temale liikluses pandud hoolsuskohustust ning jättis täitmata liiklusseaduse (LS) § 50 lg-s 3 sätestatud nõuded, põhjustades sellega liikluskahju tekkimise. Vaatamata Tammsaare teele ohtliku teelõigu tähistamiseks paigaldatud hoiatavale liiklusmärgile ei rakendanud hageja piisavat hoolsust selleks, et kahju tekkimist vältida. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Puudub vaidlus, et 14.02.2015 sõitis hageja sõiduautoga Škoda Superb riikliku registreerimismärgiga XXX läbi Tallinnas Tammsaare teel Tondi Selveri juures asuva löökaugu, mille tagajärjel said sõidukil kannatada vasakpoolne esimene rehv, velg, õõtshoob ning ABS-andur (tl 18, 21). Hageja on kahjustada saanud sõiduauto omanik (tl 7). Liiklusõnnetuse sündmuskoht fikseeriti politsei poolt (tl 8-18). Kostja ei vaidlusta tekkinud kahju suurust 581,41 eurot ega hageja omavastutuse summat 125 eurot (tl 20, 22). Kostja on keeldunud kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 17).
2-15-8490
5.Pooled vaidlevad kostja vastutuse üle, kas kostja on tee omaniku kohustusi rikkunud ning kas ta vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis peab vastutuse eeldusena kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud. Kohtu hinnangul on politsei poolt sündmuskoha fotoga tõendatud, et vaidlusaluse sõidutee äärde oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 17). Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1.
6.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis). Viidatud määruse § 2 lg 1 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis), mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Puudub vaidlus, et kahju tekitanud löökauk oli läbimõõduga üle 50-cm ja sügavus üle 10-cm (tl 8, 14-16). Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti vastusele oli vaidlusaluse augu sügavus 10 cm, pikkus umbes 130 cm ja laius umbes 70 cm (tl 35). Viidatud määruse lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm.
7.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning
2-15-8490 muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
8.Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud selliste mõõtmetega löökauku avalikult kasutataval teel olla. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest seetõttu, et enne löökauku oli paigaldatud märk 152. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga lubatud sõidukiiruse piires ohutult liigelda. Arvestades sõiduautot vigastanud löökaugu mõõtmeid, ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et tegemist oli ebatasase teega, mis oli vastavalt nõuetele märgistatud. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
9.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 (kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonis) nimetatud juhtu pole kohus käesolevas asjas tuvastanud. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
10.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Puudub vaidlus, et löökaugust läbi sõites purunes sõiduauto vasakpoolne esimene rehv, velg, õõtshoob ja ABS-andur. Hageja tõendab kahju tekkimist OÜ XXX arvega (tl 22). Kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud.
11.VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94
2-15-8490 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 22.04.2015, mil kostja pidi kahju tekitamisest teada saama. Kostja ei ole viivise arvestamise perioodi algusele vastu vaielnud. Seisuga 24.08.2015 on sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis (125 eurot x 8,05/365 x 125 päeva) 3,45 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Menetluskulud
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja nõuab kostjalt riigilõivu 75 eurot hüvitamist. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.