lk 1
Eesti Vabariigi nimel Pärnu Maakohus Kohus Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuli 2018 Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-9433
Hagi ese
Alaealise K K hagi U K vastu igakuise elatise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Hageja: K K, isikukood: XXXXXXX Hageja seaduslik esindaja: K K, XXXXXXXX
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja: U K, isikukood: XXXXXXXXXXX Õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus
Resolutsioon
lk 2 märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Antud juhul on kostja hagi sisuliselt õigeks võtnud. Seega kuulub hagi rahuldamisele. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Kuna kostja on hageja isa, on tal Perekonnaseadusest tulenev kohustus anda hagejale ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 250 eurot kuus. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus. Kostja esitatud andmed enda sissetuleku kohta ei võimalda elatist välja mõista väiksemas kui minimaalses suuruses. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et TsMS § 430 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg. 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna kostja on hagi põhimõtteliselt õigeks võtnud, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.