Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 1-4)
1.18.10.2013 sõlmisid kostja (tellija) ja hageja (vedaja) veolepingu nr 163. Veolepingu nr 163 alusel korraldas vedaja veo liinil Tallinna sadam Muuga – Aktobe – Kamõshin. Kostja rikkus lepingulisi kohustusi jättes täielikult tasumata 02.11.13 arve Nr 02/11/2 summas 5 550 eurot.
2.OOO MK-AVTO sõlmis GRIFF INKASSO OÜ-ga võlgnevuse sissenõudmiseks õigusteenuse lepingu. NATINN OÜ (end. GRIFF INKASSO OÜ) saatis 10.02.14 kostjale võlateatise ja
Tsiviilasi nr 2-15-5117 kohtusse pöördumise hoiatuse tähitud kirjaga ja e-posti aadressile XXXX. Vaatamata pöördumistele kostja võlgnevust ei tasunud. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 5550 eurot ja viivis perioodi 07.12.2013-02.04.2015 eest summas 611,77 eurot.
3.28.05.2015 esitas hageja esindaja Inna Bodagovskaja kohtule taotluse hagi eseme muutmiseks ja hagi osaliseks tagasivõtmiseks, kuna kostja on põhinõude täitnud (tl 41-42). Tartu Maakohtu
19.augusti 2015 määrusega jättis kohus põhinõude ja osaliselt viivise väljamõistmise nõude läbi vaatamata.
4.28. mai 2015 avalduses hagi eseme muutmise kohta avaldab hageja, et arve tasumise tähtaeg oli määratud lepingu punktis 3, mille kohaselt oli tellija kohustatud tasuma arve 14 päeva jooksul alates arve kättesaamist. 22.11.2013 saatis hageja arve kostja e–postile XXXX ning samal päeval kinnitas kostja arve kättesaamist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodi 07.12.2013-05.06.2014 (kuupäev, millal kostja püüdis teostada ülekannet summas 2 550 eurot hageja arveldusarvele) eest summas 229,77 eurot (0,023% x 5550 eurot x 180 päeva). KOSTJA SEISUKOHT (tl 27-28)
5.Kostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuet menetleti tsiviilasjas nr 2-1415305, milles menetlus lõpetati hagist loobumise tõttu (Tartu Maakohtu 31.10.2014 määrus). Kostja esitas nimetatud tsiviilasjas kohtule tõendid arvete tasumise kohta. Pärast menetluse lõpetamist ei ole kostjale mingeid pretensioone esitatud, kuid vaatamata sellele esitati jälle hagi sama võlgnevuse tasumiseks.
6.Arve nr 01-11-2 tasumise asjaolud: 05.06.2014 tasus kostja arve 02/11/2 osaliselt, so summas 2550 eurot 10.06.2014 teatas MK-Avto esindaja A. Trotski e-meili teel, et firma kontole tasuda ei saa ja raha tagastatakse. 25.06.2014 tagastati kostjale 2465 eurot. 16.06.2014 saatis hageja kostjale kolmanda isiku rekvisiidid, kuhu paluti kanda raha, kuid kuna sinna varem polnud makseid tehtud ja seos vedajaga oli ebaselge, jättis kostja raha nimetatud kontole tasumata. Kostja üritas uuesti raha maksta OOO «MK-Avto“ arvelduskontole, kuid taas esitati sama palve – mitte maksta, kuna konto on suletud. 25.09.2014 saadeti e-meili teel OOO MK-Avto kirikorraldus kanda kogu arvel 02/11/2 märgitud summa OOO Avto –1 Kaliningrad kontole, mis sai ka tasutud 26.09.2014 kahes osas 4000 ja 1550 eurot.
7.Seisuga 26.09.2014 kostjal hagejale OOO MK-AVTO tasumata arveid pole. Arvete tasumine toimus vastavalt koostööpartneri korraldustele. Viimases kirjavahetuses Skype vahendusel, kinnitas Aleksander Trotski viimase summa laekumist ja rohkem nad nõudeid kostja vastu pole esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
8.TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud tsiviilasja kirjalikus menetluses (tl 49).
9.Kohus hinnates asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.02.04.2015 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse veolepingu nr 163 alusel võlgnevuse tasumiseks summas 5550 eurot ja viivise nõudes 611,77 eurot. Pärast kostja vastust hagile (tl 2728), esitas hageja 28.05.2015 taotluse hagi osaliseks tagasivõtmiseks, kuna kostja on tasunud põhivõlgnevuse (tl 41-42) ja hagi eseme muutmiseks, mille käigus vähendas hageja kostjalt nõutavat viivist summani 229,77 eurot.
11.Kostja esitas hagi menetlusse võtmisele vastuväite, milles tugineb sellele, et käesolev nõue on juba olnud tsiviilasja nr. 2-14-15305 koosseisus, milles menetlus lõpetati hagist loobumise tõttu.
Tsiviilasi nr 2-15-5117 Hageja seesuguse kostja seisukohaga ei nõustu ning märgib, et tsiviilasjas nr 2-14-15305 oli hagejaks NATINN OÜ, kostjaks OÜ AREVIK. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega on seisukohal, et tsiviilasja nr. 2-14-15305 hagejaks oli NATINN OÜ ning kostjaks OÜ AREVIK. Käesolevas asjas on hagejaks OOO MK-AVTO ja kostjaks OÜ AREVIK. Seega esineb endine NATINN OÜ (praegune Griff Õigusbüroo OÜ) käesolevas menetluses kui hageja lepinguline esindaja. TsMS § 423 lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbivaatamata kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Käesoleval juhul on tegemist sama kostja, kuid teise hagejaga. Kuivõrd puuduvad ka muud TsMS §-st 423 tulenevad alused hagi läbivaatamata jätmiseks, lahendab kohus käesoleva asja sisuliselt.
12.Pärast hagi osalist tagasivõtmist jäi hageja nõudeks välja mõista kostjalt viivis summas 299,77 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist alates 07.12.2013 kuni 05.06.2014. Kuivõrd lepinguga ei ole seadusest kõrgemat viivisemäära ette nähtud, tuleb lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast. Hageja on sellest tulenevalt esitanud järgneva arvutuskäigu: 0,023% (seadusjärgne viivisemäär päevas) * 5 550 eurot * 180 päeva = 229,77 eurot. Kostja viiviseintressiga ei nõustu ning on seisukohal, et hageja ei saa viiviseid nõuda, kuna kostja juhatuse liikme haigestumise ja surma tõttu ei olnud võimalik arveid tasuda ning tasumise hetkel seda keegi ka ei nõudnud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja juhatuse liikme haigestumine ja surm olid ajaliselt hilisemad sündmused kui hageja poolt kostjale esimese arve esitamine, siis ei saa kostja poolset kohustuse täitmisega viivitamist käsitleda kui vääramatu jõu asjaolu, kuna kostjal oli võimalik oma kohustus tähtaegselt täita. Kostja vastuväidete kohaselt saadeti hagejale teade kostja esindaja haigestumise kohta alles 06.03.2014. Samas arve saadeti kostjale 02.11.2013. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja poolne rikkumine ei ole vabandatav vääramatu jõu asjaoludel, kuna need ilmnesid pärast nõude sissenõutavaks muutumist.
13.Lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-43-13, tuleb käesolevas asjas analüüsida lepingupoolte käitumise vastavust hea usu põhimõttele, sest nimetatud lahendis on Riigikohus märkinud, et hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu
5.jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel.
14.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-128-14 kohaselt saab aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu
29.jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 23; 3. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-08, p 16; 15. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09, p 12; 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-09, p 11). Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, p 15).
15.Kohtumaterjalidest nähtuvalt ei sisaldanud poolte vaheline leping viivisenõuet (tl 7). Viide viivisele puudus ka kostjale esitatud arvel nr 02/11/2 (tl 8) ning pretensioonis (tl 11). Samuti nähtub hageja esindaja ja kostja (tl 38) 26.09.2014 kirjavahetusest, et hageja on oma nõuetena
Tsiviilasi nr 2-15-5117 kostja vastu nimetanud vaid 5550 eurot (lepingu nr 163 alusel) ja 6000 eurot (lepingu nr 164 ja 165 alusel).
16.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole enne hagi esitamist kostjalt kordagi viivist nõudnud mistõttu võis kostja põhjendatult hageja käitumisest aru saada, et ta on viivisenõudest loobunud. Selliselt on hageja käitunud kostja suhtes vastuoluliselt. Samuti väljendab hageja vastuolulist käitumist asjaolu, et tsiviilasja menetluses sama nõue on sama esindaja poolt juba korra kohtumenetluses esitatud ning seejärel sellest loobutud ja antud menetluses uuesti esitatud. Kohtu hinnangul on olukorras, kus samal alusel esitatud nõudest on kohtumenetluse korra loobutud, mõistetav, et kostjale jäi mulje, et antud lepingust tulenevaid nõudeid tema vastu enam ei ole.
17.Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 juhtinud tähelepanu asjaolule, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses nimetanud oma põhinõudena märksa suuremat summat (985 eurot) kui hagis (396 eurot 25 senti). See viitab mh võimalusele, et hageja on soovinud kallutada maakohut rikkuma (hageja põhjustatud eksimusest) TsMS § 481 lg-t 21, mille järgi maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuetele (eelkõige viivis, intress, lepingu tasu, lepingu pikendamise tasu, võlanõude menetlemisega seotud tasud, nt meeldetuletuskirjade eest jms) ulatuses, mis ületab põhinõuet. See võib aga tähendada kohtule tahtlikku valeandmete esitamist võla kohta ja seda vaatamata maksekäsu kiirmenetluses tehtud avaldusele, et hageja on teadlik valeandmete esitamisega kaasneda võivast kriminaalvastutusest. Selline tegu võib muude eelduse olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel (nn kolmnurkkelmuse kohta vt Riigikohtu 14. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-10, p 15).
18.Kohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hageja on esitanud teadvalt valeandmeid. Seda tõendab asjaolu, et hageja loobus põhinõudest ilma igasuguse selgituseta pärast kostja vastuse ja tõenditega tutvumist. Nimetatud Riigikohtu lahendi ja tsiviilasja materjalide kohaselt ilmestab kohtu hinnangul hageja seesugune tegevus tema hea usu põhimõtete vastast käitumist.
19.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja seadusejärgne viivisenõue on vastuolus VÕS § 6 lg-ga 1 . Seega jätab kohus hageja viivisenõude summas 299,77 eurot VÕS § 6 lg 2 alusel rahuldamata.
Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
21.Käesoleval juhul on jätab kohus hageja nõude täies ulatuses rahuldamata. Seega tuleb ka menetluskulud jätta hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
23.18.06.2015. a määrusega määras kohus tsiviilasja nr 2-15-5117 kirjalikku menetlusse ning määras kohtulahendi teatavaks tegemise kuupäevaks 19.08.2015. Ühtlasi andis kohus pooltele
Tsiviilasi nr 2-15-5117 tähtaja viimaste seisukohtade ning menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kokku summas 890 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Ühtlasi ei nähtu toimikust, et kostjale oleks menetluskulusid tekkinud.
24.Eeltoodust tuleneb, et kohtu hinnangul on hageja kandnud menetluskulusid summas 890 eurot (riigilõiv). Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 890 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.