Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: XXX (hageja) esitas hagiavalduse XXX (kostja) vastu elatisnõude välja mõistmiseks. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kostja ei ole esitanud omapoolset vastuväidet. Kohtu hinnangul on elatisnõude välja mõistmine põhjendatud osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodu tähendab seda, et täisealisel lapsel on õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist õpingute kestvusaja eest, mitte kuni 21-aastaseks saamiseni. Kohtule ei ole teada, millal ja kas hageja jätkab pärast keskhariduse omandamist õpinguid kusagil mujal, mistõttu on põhjendatud elatise välja mõistmine kuni hageja keskhariduse omandamiseni ning kohus mõistab alates hagi esitamise hetkest kostjalt hageja kasuks välja igakuise muutuva elatise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras ning tagasiulatuva elatise perioodi 17.01.2018-18.03.2018 eest summas 500 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte kanda tulenevalt TsMS §-st 163 lg 1. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.