2-17-124734/35 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

miinimumsuuruses ning mõlemale hagejale elatis summas 4257,13 eurot perioodi eest 26.12.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni. 22.06.2018 esitatud lõplikes seisukohtades on hagejad leidnud, et hagiavaldus tuleb rahuldada määrates hagejale I igakuiseks elatiseks 191,66 eurot, hagejale II 191,66 eurot ning tagasiulatuvalt perioodi eest 26.12.2016- 26.12.2017 summas 2605,49 eurot mõlema hageja eest kokku. Kostja vastus Kostja leiab oma vastuses, et puuduvad alused nõude rahuldamiseks. Kostja täitis ja täidab oma laste ülalpidamiskohustust. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub kahe lapse lasteaia eest. Lasteaia arved saadab laste ema kostjale ebaregulaarselt. Kostja on saanud: 1) 02.03.17 arve summades 57,54 eurot ning 55,14 eurot, kokku 112,68 eurot ja tasus need oma ema arvelt 03.03.17 summas 132,68 eurot; 2) 20.04.17 arve summas 126,36 eurot ja 124,88 eurot ja andis laste emale raha üle sularahas; 3) 28.05.17 arve summas 120,78 eurot ning andis laste emale raha üle sularahas; 4) 28.06.17 arve summas 79,01 eurot, enne arve saamist kostja tasus 200 eurot 11.06.17; 5) Juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri, detsembri 2017 eest laste ema lasteaia arveid kostjale ei saatnud, kostja kandis laste ema arveldusarvele 19.07.17 137 eurot, 22.08.17 140 eurot, 25.09.17 130 eurot, 19.10.17 160 eurot, 24.11.17 135 eurot, 24.12.17 135 eurot; 6) 08.01.2018 arved summades 57,34 eurot ning 14,15 eurot, kokku 71,49 eurot, olid tasutud 19.01.2018 summas 75 eurot. Lapsed viibivad kostja juures iga kuu minimaalselt kaks nädalat ja ülejäänud aja laste ema juures. Kostja on ostnud lennupiletid laste, laste ema ning kostja ema reisiks Maltale. Piletite hind lastele oli 370,64 eurot. Laste ema ei ole pöördunud kostja poole täiendavate nõuetega elatise suhtes. Kostja osales laste ülalpidamises ja täitis kõiki laste vajadusi. Kostjal on ebaregulaarne sissetulek. Kostja elab koos vanematega. Kostja kuludeks on korteri eest 41 eurot, toit 100 eurot, sidekulud 15 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot ja laenukohustused 229,17 eurot. Kohtu põhjendused

6.Esmalt märgib kohus, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Kohus selgitab, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks hagejatele elatist perioodilise maksena tasunud. Kostja on tsiviilasja materjalide kohaselt maksnud hagejate lasteaiatasusid (kd I lk 36) ning samuti nähtub, et vähemalt mingi aja kuust veedavad hagejad kostjaga (kostja vastus kd I lk 32-34, hageja 22.06.2018 seisukoht). Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste (s.h lasteaiatasude) ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju ja tasuda teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lastega kooselava vanemaga.

miinimumile, tuleb kohtul teha kindlaks, kui suured on laste põhjendatud ülalpidamiskulud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-118-12 p 16 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-37-11 p 12). Kohus selgitab, et kuivõrd tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest ei tule miinimummääras elatise nõudmisel lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, lähtub kohus pigem üldteada asjaoludest. Hagejad on 07.06.2018 kohtuistungil välja toonud järgmised hagejate igakuised kulud (kd I lk 183 pöördel): 1) massaaž ja logopeed 230 eurot (hageja I kulu, hagejal II oleks hagejate seadusliku esindaja hinnangul samuti vaja minna logopeedi juurde, kuid võimalus puudub); 2) lasteaed 60 eurot lapse kohta; 3) eluasemekulud 105 eurot lapse kohta; 4) toidukulud 133 eurot lapse kohta; 5) riided 40 eurot kuus lapse kohta; 6) ravimid 4 eurot kuus lapse kohta; 7) meelelahutus 50 eurot kuus lapse kohta. Samuti on hageja esindaja kohtuistungil avaldanud soovi, et lapsed osaleksid ka huvitegevuses, aga see ei ole hetkel võimalik. Kostja on esitanud vastuväited üksnes toidukulude ning meelelahutuskulude suurusele. Seega ei pea kohus vajalikuks massaaži, logopeedi, lasteaia, eluaseme, riiete ning ravimite kulusid eraldi hinnata. Kohus märgib üksnes, et hagejate nimetatud kulude suurused on mõistlikud ning on üldtuntud asjaolu, et nimetatud kulud on lastele vajalikud. Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on kohtu hinnangul samuti üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Mõlemad hagejad on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju. Kohus möönab, et arvestades hagejate vanustega käesoleval ajal, siis tarbivad nad eelduslikult koguseliselt vähem toitu kui täiskasvanu, kuid kuna tegemist on kasvavate organismidega, peab nende toidulaud olema mitmekesisem, mis võib tuua omakorda kaasa täiendava kulu. Samas ei ole hagejad toonud välja, et hagejatel oleksid mingid erivajadused, mis tingiksid erilise dieedi. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hagejate mõistlikuks toidukuluks 120 eurot kuus ühe hageja kohta (s.o kokku 240 eurot). Meelelahutuse osas peab kohus mõistlikuks kuluks 30 eurot kuus ühe hageja kohta (s.o kokku 60 eurot). Arvestades laste vanustega on usutav, et lastega võidakse külastada mängutubasid, kino, osaleda teiste laste sünnipäevadel jms. Kohtu hinnangul võib nimetatud üritustele kuluda ca 15 eurot ning selliseid väljaminekuid võib toimuda ca 2 korda kuus.

9.Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud kostjalt elatise välja mõistmine miinimummäärast väiksemas ulatuses. 9.1 Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna tegemist on näidisloeteluga, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. PKS § 102 lg-s 2 sätestatut arvestades ei ole muu hulgas välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit (eelkõige sissetulekut, millest vanem saab katta lapse ülalpidamiskulusid) ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud näiteks riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-174-16 p 13). Lisaks eeltoodule võib mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära olla muu hulgas ka see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures. Sel juhul saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17 p 23.1 ja 23.3). 9.2 Kohus märgib, et kostja ei ole välja toonud ega põhjendanud, et ta ei oleks suuteline elatist miinimummääras tasuma. Kohtu hinnangul ei saa käsitleda kostja sellekohaseks vastuväiteks ka kostja viiteid tema ebaregulaarsele sissetulekule. Kostja ei ole kohtule esitanud põhjendusi ega tõendanud objektiivseid asjaolusid, mis näitaksid, et tal oleks takistatud regulaarse sissetuleku saamine. Kohus selgitab täiendavalt, et üksnes ebaregulaarne sissetulek ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostjal on endal võimalik leida regulaarse sissetulekuga töökoht või vajadusel oma sissetulekuid suurendada töötasu suurendamise tulemusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 p 15 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Tulenevalt eeltoodust ei pea kohus vajalikuks hinnata ka kostja igakuiseid kulutusi ning kulutuste kohta esitatud tõendeid (kostja vastus kd I lk 33, tõendid kd I lk 50-55). 9.3 Kohtu hinnangul annab elatise vähendamiseks alust aga asjaolu, et lapsed viibivad osa ajast isaga, millal isa täidab vahetult oma ülalpidamise kohustust. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul tsiviilasja materjalidega tõendatud, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 8 päeva kuus ning on sellel ajal kostja ülalpidamisel. Hagejate seaduslik esindaja on 07.06.2018 kohtuistungil kinnitanud, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 8 päeva ning on viidanud ka keskmiselt nädalale (kd I lk 184). 22.06.2018 esitatud dokumendis on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 7 päeva kuus (kd I lk 197). Kostja ei ole tõendanud, et hagejad viibiksid iga kuu kostja juures vähemalt 2 nädalat. Kostja esitatud vestlused kostja ema ja hagejate seadusliku esindaja vahel näitavad kohtu hinnangul, et hagejad viibivad aeg-ajalt kostja juures, kuid ei kinnita, et nad oleksid seal igakuiselt vähemalt 2 nädalat (vestlused kd I lk 85-96, tõlked kd I lk 114-137). Ka tunnistajate ütlustest ei või järeldada, et hagejad viibiksid isaga iga kuu vähemalt poole ajast. Tunnistaja Natalja M.O ütluste kohaselt on hagejad kostjaga kuni 5 päeva kuus (kd I lk 184 pöördel). Kuna hagejate seaduslik esindaja on ise kinnitanud, et hagejad viibivad kostjaga ühes kuus vähemalt nädal aega koos, siis ei ole tunnistaja poolt väidetud 5 päeva usutav. Tunnistaja Valentina C.E, kellega kostja koos elab, on kinnitanud, et on olnud olukordi, kus lapsed on olnud kaks nädalat nendega ja kaks nädalat emaga (kd I lk 185 pöördel). Samuti on tunnistaja kinnitanud, et igal kuul see nii ei ole olnud ning alates suvest 2017 viibivad hagejad 2 nädalat isaga, kuid viimasel ajal on lapsed nendega vähem (kd I lk 185 p). Seega võib tunnistaja ütlustest järeldada, et igakuiselt lapsed kostjaga 2 nädalat ei viibi, kuid samas on tunnistaja ütlustega kohtu hinnangul tõendatud, et keskmiselt viibivad lapsed kostjaga rohkem kui 7 päeva kuus. Seega on kohtu hinnangul nimetatud tõenditega (s.h hageja seadusliku esindaja enda kinnitusest nähtuvalt) tuvastatav, et hagejad viibivad kostja juures keskmiselt 8 päeva kuus. Tulenevalt sellest on põhjendatud igakuise elatise vähendamine alla seadusliku miinimummäära nende päevade võrra, mil hagejad viibivad kostja juures. 9.4 Kostja on tuginenud elatise miinimummäära vähendamisel ka asjaolule, et hagejate emale laekub riiklik peretoetus. Kohus selgitab, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt

iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, kuid elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt ka nt Riigikohtu lahend nr 2-16-11905, p 19). Lahendis nr 3-2-1-35-17 (punktis 20.3) on Riigikohus märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-174-16, punkt 11). Kohtu hinnangul saab seega laste igakuised vajadused lugeda osaliselt kaetuks ka riikliku toetusega (PHS § 17) vähendades selle võrra väljamõistetava igakuise elatise suurust. Kohus arvestab siinjuures sellega, et hagejad viibivad osa ajast kuus kostjaga. Kohtu hinnangul saab viimati nimetatut lugeda asjaoluks, mida saab lastetoetuste elatisest mahavõtmisel arvesse võtta. 9.5 Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et elatise miinimummäära saab käesoleval juhul vähendada esmalt peretoetuse summaga, s.o 2017 aasta elatise puhul 50 eurot ning 2018 aasta puhul 55 eurot hageja kohta. Samuti saab elatise miinimummäära vähendada arvestades kostja ülalpidamiskohustuse täitmisega ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, s.o 2017 aasta elatist 62,67 euro võrra (235/30x8) ning 2018 elatist 66,67 euro võrra (250/30x8). 9.6 Kostja on esitanud menetluses ka vastuväite, et on tasunud hagejate lasteaia arveid. Kostja on esitanud oma ema Valentina C.E arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvalt on tasutud alates 03.03.2017 kuni 24.12.2017 lasteaia tasu kokku summas 1169,68 eurot (kd I, lk 36). Kostja vastuses märgitud sularaha andmist hagejate emale, ei ole kostja tõendanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja on tasunud hagejate lasteaiaarveid perioodil 03.03.2017 kuni 24.12.2017. Ka hagejate seaduslik esindaja on 22.03.2018 eelistungil kinnitanud, et tal puuduvad pretensioonid lasteaia arvete maksmise kohta (kd I lk 72 pöördel). Kohus selgitab, et kui kostja on tasunud menetluse ajal lasteaia tasusid, siis on kostjal õigus nimetatud summad tasaarvestada väljamõistetud elatisega ning see ei anna iseenesest alust elatise väljamõistmise vähendamiseks. Kui pooled saavutavad omavahel kokkuleppe ka selles, et kostja tasub tulevikus lasteaia makse, siis on kostjal õigus ka selle arvelt igakuist elatist vähendada. Otsuse tegemisel arvestab kohus, et nimetatud kulu katab tulevikus hagejate ema nii osaliselt omapoolse ülalpidamiskohustuse täitmisena ning ka osaliselt tasutava elatise kui ka osaliselt peretoetuse arvelt.

9.7 Kostja on välja toonud ja esitanud ka tõendeid, et on hagejatele jaanuaris 2018 ostnud kõrvarõngad summas 11 eurot, jope ja helkuri summas 59,90 eurot, laste sukkpüksid 5,60 eurot, kindad 31,50 eurot ning käinud lastega ka juuksuris summas 20 eurot ning on kokku kulutanud seega laste ülalpidamiseks 132,50 eurot. Veebruaris on kostja ostnud kelgu summas 7,66 eurot, Rimi kauplusest kommi ja riideid summas 20,33 eurot, ravimeid ja vitamiine kokku 45,25 eurot ning käinud lastega Jeti Jäähallis (kulu 22 eurot) ning on kokku kulutanud laste ülalpidamiskohustuse täitmisele 95,25 eurot. Märtsis 2018 on kostja ostnud kleidi summas 24 eurot, kinder surprise ́i 12,57 eurot, tasunud lastetoa eest 9 eurot ning seega täitnud oma ülalpidamiskohustust kokku summas 45,57 eurot. Esitatud asjaolud kinnitavad kohtu hinnangul üksnes seda, et kostja täidab oma ülalpidamiskohustust ajal, mil lapsed viibivad tema juures ning nimetatut on kohus juba elatise vähendamise osas arvestanud. Seega ei pea kohus vajalikuks hinnata kostja poolt esitatud tšekke (kd I lk 41-49, 82-83, 97-98). Samuti märgib kohus, et kostja ei ole esitanud tõendeid, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe muude asjade ostmise kohta hagejatele. Kohus selgitab täiendavalt, et ilma vanemate vahelise vastava kokkuleppeta ei saa kohus ka väljamõistetavat elatist nimetatud asjade ostmise kulu võrra vähendada. Elatise mõtteks ongi see, et üks vanem teab arvestada saadava elatise suurusega ülalpidamiskohustuse täitmisel. 9.8 Seega on põhjendatud kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest 122,33 eurot kuus (235-50-62,67) ning alates 2018 aastast 128,33 eurot kuus (250-55-66,67) kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks samuti elatis alates hagiavalduse esitamisest 122,33 eurot kuus (235-50-62,67) ning alates 2018 aastal 128,33 eurot kuus (250-55-66,67) kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kuna hagi on kohtule esitatud 26.12.2017, siis peab kohus mõistlikuks märkida, et perioodi eest 26.12.2017-31.12.2017 tuleb kostjal mõlemale hagejale tasuda elatise summas 23,68 eurot.

PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Tagasiulatuva elatise välja mõistmisel tuleb arvestada vanematevahelist kokkulepet, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-78-13, p 13). Hagiavalduses on välja toodud, et kostja ja hagejate esindaja vahel oli suuline kokkulepe, et lasteaia eest maksab kostja (hagi kd I lk 22). Ka kostja oma vastuses kinnitab nimetatud kokkuleppe olemasolu (vastus hagile, kd I lk 32-34). Seega loeb kohus tõendatuks, vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja tasub elatist seaduses sätestatud miinimumist erinevas summas, s.o tasudes hagejate lasteaiatasud. Kostja on menetluses tõendanud, et lasteaiatasud on tasutud. Nimetatule ei ole ka hagejad menetluses vastuväiteid esitanud. Hagejad ei ole välja toonud ega esitanud tõendeid, et pooltel oleks olnud muid kokkuleppeid elatise tasumiseks. Kuna kostja vaidleb hagejate väitele vastu ning hagejad ei ole tõendanud oma väidet ülalpidamise nõudmise kohta enne hagiavalduse esitamist kohtule, siis lähtub kohus asjaolust, et hagejad ei ole enne tagasiulatuva ülalpidamise nõude esitamist nõudnud kostjalt elatise tasumist. Ka tunnistajate ütlustest ei selgunud, kas ja konkreetselt millal on hagejate seaduslik esindaja kostja poole elatise tasumise nõudega pöördunud. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta küll hagejate kui õigustatud isikute nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tagasiulatuvalt esitatud elatisnõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus arvestab rahuldamata jätmisel sellega, et hagejad ei ole tõendanud, et oleksid kostjalt elatist järjepidevalt enne hagiavalduse esitamist nõudnud ning pooltel oli kokkulepe üksnes lasteaiatasude maksmise kohta. Seega võib tagasiulatuva elatise nõudmine suures summas viia kostja raskesse majanduslikku olukorda, mis omakorda võib takistada edasiulatuva elatise korrektset tasumist. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hagejad on viibinud aastal 2017 ca 3 kuu ulatuses kostja juures (hageja seaduslik esindaja kinnitus, kd I lk 72 pöördel) ning asjaoluga, et lastetoetused on ka nimetatud perioodil laekunud hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele.