Menetluskuludelt tuleb hagejal AA ́el kostjate BB ́e ja CC ́e kasuks solidaarselt tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
2-18-6302
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.1.16.05.2017. (täiendatud 07.05.2018) esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja AA vähendada Pärnu Maakohtu xx xx xxxx.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx AA`elt välja mõistetud igakuist elatist B ja CC`e ülalpidamiseks ja mõista hagejalt välja elatis igakuiselt kokku 200 eurot nii BB`e kui ka CC`e kasuks.
1.2.Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu xx xx xxxx. kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xxxxxx on AA`elt välja mõistetud igakuine elatis B ja CC`e igakuiseks ülalpidamiseks miinimummääras, s.o. mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast mis on käesolevast aastast 250 eurot. Seega käesolevast aastast peaks AA kandma lastele igakuiselt elatisraha 2 x 250 eurot = 500 eurot kuus. AAele on määratud keskmine puue ja ta on osalise töövõimega isik, sest põeb xxxxxxxxxxxxx, mistõttu ei ole tal võimalik otsida ja teha rohkem tulutoovat tööd. AA`e igakuine sissetulek on invaliidsuspension 267 eurot kuus. Lisaks töötab AA xxx-xx xxxxxxxxxxx. Tema xxx kuludetulude kokkuvõttest aasta 2017.a. kohta on näha, et eelmisel aastal oli Tal tulusid kokku 8304,15 eurot ja kulusid 8110,36 eurot. seega on keskmiselt ühe kuu tuluks 692 eurot ja kuluks 676 eurot. Sisuliselt kogu sissetulek kulub elamiskuludeks nagu söök, maksud, ravimid, eluasemekulud, sidevahendid ning igapäevased vältimatud väljaminekud. AA lihtsalt ei ole võimeline tasuma kahele lapsele elatisraha igakuiselt kokku 500 eurot.
1.2.18.06.2018 ja 21.06.2018 on hageja pärast eelistungit esitanud täiendavad seisukohad ja tõendid, millest nähtub, et hagejal on alates xxxx.a. diagnoositud xxxxxxx. Tüsistusi ei esine, vaja järgida dieeti ja võtta ravimeid. Hagejal on mõõdukas tegutsemispiirang, mille põhjuseks on xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx- ja xxxxxxxxxxxxxx.
KOSTJATE VASTUS
2.1.Kostjate B ja CCe seaduslik esindaja DD on kohtule 21.05.2018. edastatud vastuses hagile vastu vaielnud leides, et kuigi samade osapoolte vahel (kostjate hagi hageja vastu elatise väljamõistmiseks) vahel on kohtuasjas nr x-xx-xxxx sõlmitud kompromiss, mille kohta on xx xx xxxx tehtud kohtumäärus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks, siis kostjad leiavad, et antud juhul kohaldub juba jõustunud kohtulahendi muutmisele, millega on kinnitatud poolte kompromiss, millega käesolevas kohtuasjas hageja kohustus kummagile lapsele tasuma elatist, muutmiseks TsMS § 459 lg 1 kuivõrd ühest küljest oleks hageja AA võinud esitada vastuväiteid talle ebasobivale kompromissile ja seda mitte sõlmida. Selliseid vastuväiteid hageja esitanud ei ole. Sellest võib teha järelduse, et ta pidas poole alampalga suurust elatist lapse kohta augustis-septembris xxxx endale mitte üle jõu käivaks. Kostjad leiavad, et antud juhul võiks pidada asjaoludeks, mille alusel kohus võiks elatist vähendada, kas hageja tervisliku seisundi halvenemist võrreldes xxxx aasta augustikuu seisuga või siis kostja sissetulekute vähenemist võrreldes sama ajaga. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema tervislik seisund oleks pärast xxxx aasta augustit-septembrit oluliselt halvenenud. Tõendina on hageja esitanud koopia pensionitunnistusest nr xxxxx. Nimetatud tõendist tulenevalt on hageja puude raskusastmeke määratud alates 04.06.xxxx kuni 30.06.2018. keskmine puue. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund oleks pärast keskmise puude määramist 04.06.xxxx halvenenud ning keskmine puue on hagejale määratud ligi 2,5 kuud enne xxxx aastal esitatud elatishagi menetlusse võtmist ning ligi 3 kuud enne kompromissimääruse tegemist tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, siis ei ole antud juhul täidetud ühte TsMS § 459 lg 1 eeldustest st puude raskusaste on hagejale määratud enne ja mitte pärast asja arutamise lõpetamist. Kuna hageja oli oma tervislikust seisundist teadlik juba enne kompromissi sõlmimist, siis oleks saanud hageja esitada puudest tulenevaid vastuväiteid juba eelmises kohtumenetluses.
2-18-6302
f)Küsitav on ka, kas hageja tervislik seisund on võrreldes xxxx aasta augustikuuga võrreldes oluliselt halvenenud. Eelmainitud pensionitunnistuse kohaselt on hagejale määratud aastatel xxxxxxxx raske puue ja seejärel aastatel xxxx-2018 keskmine puue. Seega võib esitatud tõenditest teha vastupidi järelduse, et aastatega on hageja tervislik seisund mitte oluliselt halvenenud vaid pigemini oluliselt paranenud ning kunagisest raskest puudest on saanud keskmine puue. Selline olukord kindlasti ka soodustaks hageja võimalusi olla tööturul aktiivsem ja rohkem hõivatud ning teenida tulu, millest piisaks nii tema enda, kui ka tema alaealiste laste ülalpidamiseks. Teiseks oluliseks põhjuseks, mis võiks olla aluseks elatise vähendamisele võiks olla hageja varalise seisundi oluline halvenemine võrreldes xxxx aasta augustiga. Selle asjaolu tõendamiseks ei ole hageja paraku esitanud ühtegi tõendit. Hageja on küll selgitanud oma tulude suurust 2017 aastal (samas on pisut ebaselge, kas invaliidsuspension 267 € tuleb väidetavatele sissetulekutele lisaks või on seda juba tulude-kulude kokkuvõttes arvesse võetud). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema sissetulek on võrreldes xxxx aasta augustiga vähenenud Kostjate seaduslik esindaja selgitab kohtule ka oma majanduslikku seisundit. Kostjad koos seadusliku esindajaga elavad x aastat tagasi laenuga soetatud korteris. Korterilaenu suurus on 338 €, millest 188 € kuus on eluasemelaen ja 150 € laen, mis on võetud korteri sissemaksu tasumiseks. Kostjate seaduslik kasutab ka liisitud autot (autoliising igakuiselt 118 € kuus (tegu on xxxx aasta xxxxx xxxxxxxx, mis on vajalik laste transportimiseks ja tööl käimiseks. Korteri kommunaalkulud jäävad vahemikku 100-186 € kuus. Lasteaed-85 € (xxxxx käib lasteaias). Sidekulud lastele 50 € kuus(liitumine, telefoni järelmaks, kõneaeg). Xxxx trennid 25 € kuus. Lisaks toit, riided, mänguasjad lastele ca 120-150 € kuus lapse kohta ja kütusekulu autole. Kostjate seadusliku esindaja tuludeks on palk igakuiselt bruto 720 €, millest kätte saab 670-680 €, millele lisandub lastetoetus kahele lapsele summas 110 €. Igakuine netosissetulek on kokku 780790 €/kuus. Kostja on seni laste ülalpidamisega toime tulnud tänu varasemalt kogunenud varudele ja lähisugulaste abile.
2.2.15.06.2018 on kostjad täiendanud enda seisukohti, mille järgi kostjate seaduslik esindaja on võtnud eluaseme jaoks laenu, kui ka sõiduauto liisingu, mis on vajalik kostjate (laste) heaolu tagamiseks, kuna lapsed peavad elama normaalsetes tingimustes ning kuna vahemaad laste kodu ja teiste vajalike teenuste vahel on olulised siis on kulutused transpordiks hädavajalikud.
MENETLUSE KÄIK
3.07.05.2018 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 04.06.2018 toimunud eelistungil on pooled jäänud kirjelike seisukohtade juurde. Kohus määras taotluse, seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 18.06.2018 ja eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 25.06.2018. 26.06.2018 määras kohus kirjaliku menetluse ja tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hagejate seadusliku esindaja DDe ja kostja AAe, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist.
4.1.Pärnu Maakohtu xx xx xxxx. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on AA`elt välja mõistetud igakuine elatis kostjate B ja CC`e igakuiseks ülalpidamiseks miinimummääras, s.o. mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2018 kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 250 eurot kuus ühe lapse kohta. Seadusega ettenähtud
2-18-6302
minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele väljamõistetav elatis olla väiksem, kui PKS § 101 lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. PKS § 101 lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida PKS § 102 lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes. Hagiavalduse kohaselt tuleks varasemat kohtumäärust muuta, millega kohus kinnitas xx xx.xxxx. poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu. Hageja AA hinnangul tingib kohtulahendi muutumist asjaolu, et hagejale on määratud keskmine puue ja ta on osalise töövõimega isikuks, sest põeb xxxxxxxxxxxxx. Kostjad ei ole hageja seisukohtadega nõustunud, leides, et hagis nimetatud tervisliku seisundi muutumist ei ole toimunud, mis põhjendaks elatise vähendamist.
4.2.Hageja AA leiab, et tal puuduvad võimalused maksta hagejatele B ja CC ́ele igakuiselt elatist, arvestada hageja väikest sissetulekut, mis ei võimalda kõiki hageja vajadusi katta. PKS § 102 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja AA on esitanud kohtule oma 2017. aasta sissetulekute tõendamiseks xxx tulude-kulude kokkuvõtte ja maksudeklaratsiooni, millest nähtub, et 2017. oli hagejal ettevõtlustulusid kokku 8304,15 eurot ja kulusid kokku 8110,26 eurot. Füüsilise isiku 2017. a tuludeklaratsiooni kohaselt on hageja AA tuluks 2017. aastal pension kokku summas 2779,29 eurot. Hageja esitatud pankontode väljavõtetelt nähtuvad sularaha sissemaksed kokku summas 2225 eurot ja terminalimaksed hageja xxx kontole kokku 1312,40 eurot. Lisaks invaliidsuspension 267 eurot kuus. Kohtule esitatud andmete järgi on hageja sissetulekuks ca 850 € kuus, mistõttu võib kokku 500 euro suurune elatise maksmise kohustus mõjutada hageja igapäevast toimetulekut, kui arvestada hageja ettevõtlustulust maha ka xxxxxxxxxxxxxxx. Siiski on vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib nõuda, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 3-2-1-35-17, p‐d 32, 36; RKTKo 3-2-1-124-15, p 11). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (RKTKo nr 3-2-1-12709 p 10). Kohus on eelistungil juhtinud hageja tähelepanu sellele, et tal tuleb tõendada muutused, mis on mõjutanud elatise suurust pärast viimast kohtulahendit, mis on aga jäänud tagajärjetuks.
2-18-6302
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejalt välja mõistetud elatise vähendamiseks peab seega ilmnema asjaolud, mis on tekkinud pärast xx xx xxxx. kohtumäärust ja mis on aluseks elatise vähendamiseks. Töövõime puudumise kohta on hageja esitanud kohtule tõendina koopia pensionitunnistusest, millelt nähtub, et hagejal on raske puue diagnoositud juba 16.06.xxxx ja alates 04.06.xxxx on hageja puudeastmeks keskmine puue. Hageja AA on 18.06.2018 esitanud täiendava tõendina Pärnu Haigla 12.06.2018 väljavõtte, millelt nähtub, et hagejal on diagnoositud xx xxxxx xxxxxxx alates xxxx. aastast ja xxxxxxxxxxxxx on saadud alates xxxx. aastast. Väljavõttest nähtub, et hageja peab xxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxxxx ei ole ja tervislik üldseis on rahuldav. Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud väljavõtte kohaselt on alates 04.06.xxxx töövõime kaotuseks 70 %, mille põhjuseks on xxxxxxxxxxxxxxx. Töötukassa poolt 18.06.2018 esitatud töövõime hindamise otsusest nähtub, et hagejal on osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid piiranguid arvesse võttes osaliselt takistatud. Rõhutatud on asjaolu, et hagejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on xxxxxxxxxx, xxxxxxxx-, xxxxxxxxxxx- ja xxxxxxxxxxxxxx. Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja AA tervislik seisund oli hagejale teada asjaolu juba enne xxxx. a ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et hageja tervislik olukord oleks muutunud halvemaks. Veelgi enam, hageja varasem puudeaste – raske puue – on asendunud keskmise puudeastmega. Seega juhul, kui hageja toimetulekut oleks nimetatud asjaolu mõjutanud, saanuks hageja vastavad seisukoha ja tõendid kohtule ka xxxx. a esitada. Kohus leiab, et hagejal puudub mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui elatise miinimummääras. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. Kostja ei ole takistusi sissetulekute leidmisel, sest ta on töövõimeline inimene. Kohtule esitatud Töötukassa väljavõttest nähtub, et hageja töötamise piirangud võivad olla seotud liikumist nõudvate töödega, kuid see ei takista kohtu hinnangul muu töö tegemist, sh xxxxxxxxxxxxx osutamist.
4.3.Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 15). Kostjate seaduslik esindaja on usutavalt põhistanud kulutusi, mis on seotud hageja kasvatamisega. Kostjate esindaja DD on esitanud väljavõtte xx-st xxxxx xxxxx (palgatõend), millest nähtub, et kostjate esindaja 720 eurot kuus. Kostjate seadusliku esindaja DD kontode väljavõtetelt nähtub, et tema kontole laekub sotsiaaltoetus 100 eurot ja töötasu xx-lt xxxxx xxxxx. Kostjate igakuised kulud on kokku summa 1096 eurot, s.o: lasteaia tasu 80 €, kodulaen 338 €, autoliising 118 €, kommunaalkulud 125 €, sidekulu ja telefonimaksumus 50 €, xxxxxxxxxxxxxx 25 €, järelmaks korteri sisustuse eest 70 €, transpordikulud 50 €, kostja võistlused ja trennivarustus 20 €, söögikulud kahe lapse peale 150 € ja lase meelelahutus 70 €. Hageja on eelistungil esitanud vastuväiteid kostjate kulude osas laenu maksmiseks ja sõiduauto liisimiseks, teiste kulude suurusega on hageja nõustunud. Kostjate seaduslik esindaja on selgitanud, et kostjad elavad x aastat tagasi laenuga soetatud korteris. Kostjate seaduslik esindaja kasutab liisitud autot, mis on vajalik laste transportimiseks kooli, trenni ja huviringidesse. Kohus leiab, et korterilaenu kulu vastab keskmisele üüritasule, samuti on autoga seotud kulu vajalik lastele, mistõttu on need kulud ka põhjendatud. Hagihind
5.Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tsiviilasja hind tuleb määrata selle järgi, milline on
2-18-6302
kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue. Hageja on soovinud elatise vähendamist mõlema kostja suhtes kokku 200 euroni, seega vähendamist 300 euro võrra. Eeltoodu alusel on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2700 eurot (300x9). Menetluskulud
6.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. 02.07.2018 esitasid kostjad menetluskulude nimekirja ja taotluse, mille kohaselt palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuvälised kulud summas 165 eurot. Seoses hagiavaldusele vastuse koostamisega ja kirjaliku seisukoha kohtule esitamisega on kostjatele tekkinud kohtuväline kulu (TsMS § 144 p 1 mõistes), milleks on hagiavalduse koostamine ja komplekteerimine kokku summas 165 eurot (tunnihinnaga 40 eurot koos käibemaksuga), s.o 4,12 tundi. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja toimingud põhjendatud, menetluse kestel ei esitatud põhjendamatuid taotlusi, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud põhjendatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 40 €/h (koos käibemaksuga). Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 165 €. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.