Alaealise R V hagi HK vastu elatise väljamõistmiseks
Hagihind
1800 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja alaealine R V (isikukood: XXXXXXXXXXX); hageja seaduslik esindaja R V (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja: HK (isikukood XXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista HKlt R Ve kasuks elatis alates 04. jaanuarist 2018 kuni R Ve täisealiseks saamiseni, s.t kuni XXXXX.a., perioodiliste maksetena summas 150 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 60 % Perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast.
3.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette ja kanda alaealiste R V arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus
2.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. Edasikaebamise kord
2-18-100350 Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Xa Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUDE PÕHJENDUSED
1.07.01.2018 esitas alaealine R V oma seadusliku esindaja isa R Ve kaudu maksekäsu kiirmenetluse avalduse HK vastu elatise nõudes. Kuna võlgnik vaidles elatise suurusele vastu, lõpetati 11.04.2018 maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue edasi hagimenetlusse. Alaealine R V esitas 19.04.2018 oma seadusliku esindaja isa R Ve kaudu hagi HK vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 200 eurot kuus alates 04.01.2018.a. Hageja elab alaliselt isa juures alates 16.11.2017. a. Ema juures ei käi ja selle aja jooksul pole ema kordagi elatist maksnud. Hagejale kuulub kinnistu 3367134, hageja esindaja (isa) on palgatööline. Kostja varaline seisund ei ole hagejale teada, kostja käib tööl.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja esialgses vastuses hagile ei tunnistanud hagi, väites, et hageja ei ole märkinud oma avalduses kõiki faktilisi väiteid ega esitanud oma nõudele vastavaid tõendeid. Kostja ei ole võimeline maksma sellises summas elatist lapsele, küll aga kostja ei keeldu lapse ülalpidamisest, kuid ei ole nõus maksma igakuiselt kohtu poolt väljamõistetavat summat R Ve arveldusarvele seoses kahtlusega, et eelpool mainitud isik ei tarvita seda raha sihtotstarbeliselt. Alates lapse sünnist kuni lapse kuuenda eluaastani lapse isa ülalpidamisest osa ei võtnud. Alates 09.10.2013 on lapse isalt nõutud välja elatis summas 160 eurot, mida senini on makstud ebakorrektselt. Samuti on peale hageja veel kaks ülalpeetavat, kellest ühele on ka nõutud välja elatis, kuid elatis laekub ebakorrektselt. Kostja ei ole võimeline maksma nõutud summat. Kostjaga koos ühes leibkonnas on neli inimest, sh kaks alaealist last. Leibkonna sissetulek 1 kuu kohta on HK töötasu 600 eurot kuus, riiklik peretoetus 100 eurot, V K töötasu 1010 eurot, kokku 1710 igakuiselt. Leibkonna väljaminekud 1 kuu kohta on eluasemelaen 235.40 eurot, hüpoteeklaen eraisikult eluaseme soetamiseks (omaosalus) 255,95 eurot, eluaseme kommunaalid 170 eurot, sidekulud 55 eurot, transpordikulud 431,79 eurot, laste koolikulutused 51,95 eurot, eluaseme remondikulud 50,39 eurot, eluasemelaenu kindlustus 12,53 eurot, elukindlustus 25,02 eurot, hügieenitarbed 50 eurot. Seega kokku on leibkonnal igakuiselt väljaminekuid summas 1338.03 euro eest. Selle summa sisse ei ole arvestatud lasteriideid, jalanõusid ning igakuist söögiraha. Lisas 1 selgitab kostja, miks ta ei ole nõus lapse isale maksma elatist antud määras. Kuna lapse isalt on välja nõutud 09.10.2013 aasta seisuga elatis suuruses 160 eurot ning ta ei soovinud, et lapse ema (kostja) pöörduks kohtu poole elatise summa tõstmiseks lubas kanda elatist vastavalt tõusvale miinimum töötasule. Kuid lapse isa pole seda teinud korrektselt, ning nende aastate jooksul on kannatanud pere eelarve. Vastavalt sellele toob kostja välja, millal ja millise perioodi eest on lapse isa võlgu ning siiani pole ta seda tasunud, kuigi luba seda teha, et lapse ema ei annaks asja edasi kohtutäituri kätte. Siia hulka tuleks ka arvestada, et 01.08.2007 kuni 01.2012 enne kohtuotsuse langetamist pole lapse isa osa võtnud lapse kasvatamisest ja laps elas emaga, ning lapse kulud kandis ema koos oma abikaasaga. Lapse isa on teinud ülekanded järgmistel kuupäevadel: 11.10.2012 summas 100 eurot, puudu 60 eurot, 09.11.2012 100 eurot, puudu 60 eurot, 10.01.2013 summas 100 eurot, puudu 60 eurot, 08.02.2013 summas 100 eurot, puudu 60 eurot, 10.05.2013 summas 75 eurot, puudu 85 eurot. Järgmised puudulikud ülekanded 09.07.2014 pole elatist kantud, puuduv
2-18-100350 summa 178 eurot, 09.08.2014 pole elatist kantud, puuduv summa 178 eurot, alates septembrist tõusis miinimumpalk, seoses sellega ka elatise minimaalne piirmäär, 09.09.2014 elatist ei laekunud, puuduv summa 200 eurot, 09.10.2014 elatist ei laekunud, puuduv summa 200 eurot. 08.01.2016 laekunud 195 eurot piirmäär 215 eurot, puuduv elatise summa 20 eurot. 11.01.2017 elatis laekunud summas 215 eurot, piirmäär 235 eurot, vahe 20 eurot, 09.06.2017 elatis laekunud summas 185 eurot, piirmäär 235 eurot, puuduv summa 50 eurot. Seoses lapse kooliminekuga sügisel oli kokkulepe, et ostab korralikud riided lapsele kooli minekuks ja sel juhul võib elatist mitte kanda, kuid seda kahjuks ei juhtunud ning elatist ta ka üle ei kandnud, ehk siis 01.08.2017 seisuga on laekumata elatise summa 235 eurot. Seega on kõikide arvestuste kohaselt lapse isa võlgu kostjale 1406 eurot ja 0 senti, seoses laekumata summadega on kostja pidanud likvideerima selle vahe oma jõududega, kuna laps elas Xas kostja juures. Seetõttu ei võimalda kostja majanduslik olukord lapsele elatist maksta nõutud summas.
3.21.05.2018 esitatud täiendavas vastuses kostja selgitab, et lapse isa R V ei ole oma kohustust lapse ees korralikult varasemalt täitnud ajal, mil R elas kostja juures Xas. Kostja palub kohtul võtta arvesse perioodi, millal isa oli kohustatud lapsele maksma elatist kuid ei teinud seda selles ulatuses mis oli kokkulepitud ning mis oleks pidanud kajastuma kohtuotsuse jõustumise hetkest pangakontol. Siiski tunnistab kostja hagi, kuid tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, ning ta ei oska öelda, millises summas oleks võimeline lapsele elatist maksma, kuna töötasu on kõikuv. Kostja palub ka võtta arvesse, et peale Re on tal kasvamas veel 8 aastane tütar CC ning 5 aastane poeg D K. Kostja väidab, et olles suhelnud lapsega telefonitsi, oli lapse sooviks, et kostja edaspidi soetaks lapsele jalanõud ja riided ning koolitarbed kooliks, kuna selle aja jooksul, mis laps on elanud XXXXXXX, pole isa talle midagi ei selga ega jalga ostnud. Kostja esitab tõendid koos selgitustega kostja leibkonna sissetulekute ja väljaminekute kohta ning on seisukohal, et tema majanduslik olukord ei võimalda lapsele elatist maksta. Kostjal on kolm last. Hageja isa pole varasemalt oma kohustust täitnud. Hageja esitab pangakontode väljavõtted ning kõikide liisingu- ja laenulepingute koopiad oma sissetulekute ja väljaminekute tõendamiseks, samuti koolikohustust täitva lapse arenguringi lepingu koopia, millega tõendab kuu lõikes väljaminevat summat tagamaks teise lapse koolikohustuse täitmist; kohtuotsuse elatise välja mõistmise kohta R Velt, millega kostja tõendab, et R Velt oli varasemalt välja nõutud elatis lapse kasuks.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
4.29.05.2018 vastuses (e-kirjas) hageja seaduslik esindaja asub seisukohale, et tema pole HKle võlgu ja hageja vanemad läksid lahku 10.12.2008 a. mitte 01.08.2007 a. nagu kostja väidab. 14.11.2017 saadeti poeg (R V) isa juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Isa nõudis kohtu kaudu last enda juurde elama. Samal kuul paar päeva enne kui poeg isa juurde tuli, kandis isa lapse elatuskulud, mida HK oleks pidanud tagasi kandma, kuna poeg jäi isa juurde elama ja see raha oleks pidanud tagasi kantama. 14.11.2017 kuni tänaseni pole HK sentigi elatus raha maksnud. Hageja seisukoht on, et HKlt tuleb nõuda välja 200 eurot kuus ning võlgnevus eelnevate kuude eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Antud asjas nõuab hageja 19.04.2018 esitatud hagis kostjalt 200 euro elatise väljamõistmist alates 04.01.2018.a.kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja tunnistab hagi, kuid on seisukohal, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas. Hageja esindaja võlgneb kostjale elatist eelmiste perioodide eest 1406 eurot ning kostja ei oska öelda, millises summas kostja oleks võimeline lapsele elatist maksma,
2-18-100350 kuna kostja töötasu on kõikuv. Kostja palub ka võtta arvesse, et lisaks hagejale on kostjal veel kaks alaealist last.
6.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7.Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt /II kd lk 61/ 01.01.2018.a kuni 31.05.2018.a kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(de) lisast 1 on HKle tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 3170,68 eurot.
8.Kostja SEB Panga pangakonto väljavõttest /II kd lk 30/ nähtub, et kostjale on teinud palgamakseid AS Xca 420-560 eurot kuus. Lisaks nähtub R Ve pangakontolt /II kd lk 39-49/, et H. Kle makstakse peretoetusi 2018. a 110 eurot kuus.
9.Harju Maakohtu 11.10.2013 otsusega tsiviilasjas 2-13-34181 /I kd lk 50/ on hageja isalt mõistetud hageja kasuks välja elatis 160 eurot kuus alates 01.10.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni. R Ve pangakonto väljavõttest /II kd lk 39-49/ nähtub, et hageja isa on maksnud hagejale elatist perioodil, kui hageja elas ema juures Xas. Samuti on hageja isa tasunud elatise summas 235 eurot 10.11.2017. a /tl 47 pöördel/. Kostja väited selle kohta, et hageja isa ei ole hageja kasuks välja mõistetud elatist kostjale minevikus korrektselt tasunud, ei anna alust kostjalt hageja kasuks elatist välja mõistmata jätta. Elatist tuleb maksta alaealisele, mitte alaealise teisele vanemale.
10.Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas esinevad siiski erandlikud asjaolud, mis annavad aluse vähendada elatist alla alammäära. Hageja on nõudnud elatist summas 200 eurot, s.o juba hageja nõue on väiksem kui elatise alammäär. Kostjal on kolm last ning kostja sissetulek on miinimumpalgalähedane nähtuvalt kostja pangakonto väljavõttest /II kd lk 30/ ning Maksu- ja Tolliameti teatisest /II kd lk 61/. Kostja on oma sissetulekute ja vältimatute kulutuste tõendamiseks esitanud ning kohus on vastu võtnud kostja AS SEB Pank konto väljavõtte 1.01.-31.12.2017 /I kd lk 120-124/; hageja R V Swedbank konto väljavõtte 2012, 2014-2017 /I kd lk 125-133; 139 - 151/, Telia arve 31.03.2018 Tln /I kd lk 152/, millest nähtuvad kostja leibkonna sidekulud; kostja ja A.T vahelise laenulepingu 28.09.2017 /I kd lk 153-157/, millest nähtub kostja maksekohustus eluasemelaenu omaosaluse tasumiseks võetud laenu osas; CC arenguringi lepingu 8.09.2017 /I kd lk 158-159/, millest nähtuvad kostja kulutused alaealise koolikohustuse täitmisele. Kostja leibkonna sissetulek on kostja kinnitusel ligikaudu 1700 eurot ning vältimatud kulutused eluasemele ligikaudu 1300 eurot, millele lisanduvad kulud toidule /I kd 114 pöördel/.
2-18-100350
11.Kohus märgib, et kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, et PKS § 101 lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on leidnud, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Samuti leiti, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades ning madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms. 2013. aastal oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aastaga võrreldes 2,8% ning aastatel 2014-2016 on tarbijahinnaindeksi muutus olnud 0% või negatiivne. Seega ei ole tarbijahinnaindeks vaadeldaval perioodil oluliselt tõusnud ning seega ei ole eelduslikult ka keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta märgatavalt suurenenud. (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-16).
12.Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt /II kd lk 59/ 01.01.2018.a kuni 31.05.2018.a kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(de) lisast 1 on R Vele tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 5826,67 eurot. Hageja isal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps /tl 96/. Arvestades, et hageja isa sissetulek on suurem ning tema ülalpeetavate arv on väiksem, on võimalik hageja vajaduste katmine hageja isa poolt suuremas ulatuses kui kostja poolt.
13.Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara.
14.Kohtu poolt kinnistusraamatusse tehtud päringu andmetel /I kd lk 177/ kostjale kuulub ühisomandina kinnistu, mis on koormatud hüpoteegiga kolmandate isikute kasuks, muud kinnisvara kostjale ei kuulu, samuti ei nähtu liiklusregistrist, et kostjale kuuluks mootorsõidukeid. Kostja suhtes on täitemenetluse registri andmetel /II kd lk 178-193/ vähemalt 5 täitemenetlust erinevate sissenõudjate kasuks. Ei ole alaealise huvides mõista välja elatis suuruses, mille väljamõistmisel kostja ei suudaks tagada iseenda minimaalset ülalpidamist. Käesoleval juhul on kostjal kolm last ning kostja töötasu on keskmiselt 600 eurot kuus. Kui vanemal ei ole piisavalt vahendeid enda ning oma alaealiste laste ülalpidamiseks, on vanem kohustatud tagama alaealistele ülalpidamise vähemalt endaga võrdses ulatuses.
15.Eelnevale tuginedes ning arvestades, et kostja sissetulek perioodil 01.01.2018 – 31.05.2018 oli 3170,68 eurot /Maksu- ja Tolliameti teatis II kd lk 61/, samuti seda, et kostja selgituste kohaselt on tema sissetulek kuude lõikes erinev, leiab kohus, et kostja on suuteline teenima vähemalt 600 eurot kuus. Kohus, võttes samuti arvesse asjaolu, et kostja isikuna, kes kasvatab kahte last, kellest üks on eelkooliealine, ei pruugi omada suurt valikuvõimalust kõrgema sissetulekuga töökoha leidmisel, leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuuline elatis summas (600/4) 150 eurot. Pärnu Maakohtu 04.01.2018 määrusega /I kd lk 97-99/ määrati R Ve hooldusõiguse üleminek isale elukohta ning haridust puudutavates küsimustes ning seetõttu on kohus käesolevalt seisukohal, et elatis tuleb kostjalt välja mõista alates 04.01.2018.
2-18-100350
16.Kostja on vastuses hagile väitnud, et lapse sooviks on, et kostja edaspidi soetaks lapsele jalanõud ja riided ning koolitarbed kooliks /I kd lk 163 pöördel/. Kohus juhib kostja tähelepanu, et kostja poolt elatise andmise kohustuse täitmine riiete või koolitarvete ostmisega alaealisele on võimalik üksnes kokkuleppel lapse eest iga päev hoolitseva vanemaga. Riigikohus on 16.01.2013 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-159-12 selgitanud, et kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.
17.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vaatamata sellele, et antud juhul kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt elatise välja väiksemas suuruses kui hageja nõue, ei ole hagi rahuldamise proportsioon antud juhul määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. Arvestades mh asjaolu, et käesoleval juhul oli tegemist alaealise hagejaga, kes nõudis oma emalt ülalpidamiseks elatist ja kohus selle nõude rahuldas, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuna elatise nõue on riigilõivuvaba ning tsiviilasja toimikust ei nähtu, et pooled oleksid kandunud muid menetluskulusid, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna teadaolevaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.