Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
29.06.2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-11670
Kohtuasi
XX avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste viibimiskoha ja haridust puudutavate küsimuste otsustusõiguse üleandmiseks avaldajale YY avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste elukoha, hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale ning lastega suhtlemise korra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2018 määrus
Kaebuste esitaja ja kaebuste liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja XX, lepingulised esindajad v/adv v/abi Helen Hääl ja v/adv Liis Tedder Avaldaja YY, lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Puudutatud isikud EE ja AA, riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Raivo Bergson Lääne-Harju vald (varem Padise vald) Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu, vallavanem Jaanus Saat
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda vastu võtmast kaebaja 15.06.2018 menetlusdokumendi lisana esitatud täiendavaid tõendeid (lasteaia 14.06.2018 ja psühholoogi 15.06.2018 arvamused).
2.Muuta osaliselt Harju Maakohtu 20.02.2018 (määruses ekslikult märgitud kuupäev 20.02.2017) määrust.
3.Lugeda Harju Maakohtu 20.02.2018 määruse kehtiva resolutsiooni terviklikuks sõnastuseks:
3.1.Lõpetada XX ja YY ühine hooldusõigus osaliselt nende alaealiste laste EE ja AA suhtes ja anda laste viibimiskoha (sh elukoha) määramise küsimuses Eesti Vabariigi piires hooldusõigus nende emale YY-le;
3.2.Jätta rahuldamata XX ja YY avaldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste hariduse ja tervise küsimustes;
3.3.Määrata kindlaks XX ning EE ja AA suhtluskord järgmiselt: a) kuni laste kooli minekuni viibivad lapsed isa juures iga kuu paaritul (1. ja 3.) nädalavahetusel nii, et isa võtab lapsed reede õhtul hiljemalt kell 17.00 kas lasteaiast või nende elukohast ja toob tagasi laste ja ema elukohta pühapäeva õhtul kella 20.00-ks; b) lisaks punktis a) märgitule viibivad lapsed isa juures ka iga kuu paaris (2. ja 4.) nädala teisipäeva ja neljapäeva õhtul nii, et isa võtab lapsed lasteaiast või kodust hiljemalt kell 17.00 ja viib lapsed järgmisel hommikul lasteaeda; c) alates laste kooli minekust kehtib isa ja laste suhtlemine sama korra alusel nagu punktides a) ja b) märgitud, kuid sel juhul võtab isa lapsed kas koolist pärast laste koolipäeva lõppu või kodust ja viib nad suhtluskorra lõppemisel samuti kas kooli või koju; d) nii lasteaia kui kooli suvevaheajast viibivad lapsed isa juures 2 kahenädalast järjestikust perioodi. Täpsed perioodid, mil lapsed isa juures on, lepivad vanemad kokku hiljemalt jooksva aasta 1. aprilliks; e) kevadise koolivaheaja veedavad lapsed paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga; f) sügisese koolivaheaja veedavad lapsed paaritul aastal isaga ja paaris aastal emaga; g) talvisest koolivaheajast veedavad lapsed paaris aastatel esimese nädala isaga ja teise nädala emaga ning paaritutel aastatel vastupidi; h) emadepäeva veedavad lapsed alati emaga ja isadepäeva alati isaga; i) XX-l ja YY-l on õigus minna EE-ga ja/või AA-ga reisile väljaspoole Eesti Vabariiki kuni 30 päevaks ilma teise vanema nõusolekuta, kuid reisi sihtkohast ja kestusest tuleb teist vanemat ette teavitada vähemalt 1 kuu; j) ajal, mil lapsed on ema juures, on isal õigus lastega suhelda telefoni, Skype või muude sidevahendite kaudu, samuti on emal õigus suhelda lastega telefoni, Skype või muude sidevahendite kaudu ajal, mil lapsed on isa juures.
4.Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
5.Käesoleva määruse jõustumisest tühistada 24.08.2017 Harju Maakohtu määrusega esialgse õiguskaitse korras rakendatud laste ja nende vanemate suhtluskord.
6.Jätta lastele EE-le ja AA-le riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebemenetluses tekkinud menetlusosaliste muud kulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Käesolevas määruses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebe kord ja tähtaeg
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse ärakirja kättesaamisest. Selgitused Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduste aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja I, laste isa) esitas 03.08.2017 Harju Maakohtule avalduse YY (avaldaja II, laste ema) vastu alaealiste laste EE (puudutatud isik I, laps) ja AA (puudutatud isik II, laps) suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste igakordse viibimiskoha, sh elukoha, määramise otsustamise õiguse üleandmiseks laste isale. Menetluse käigus isa täiendas avaldust ning palus anda talle üle ka otsustuõiguse laste haridusküsimuste üle.
2.Avaldajate abielust sündisid lapsed XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX. Ema lahkus koos lastega pere ühisest kodust 12.07.2017. Mõne aja möödudes pärast kodust lahkumist läksid lapsed isa juurde tagasi ning hakkasid elama kordamööda ema ja isa juures.
3.Isa avalduse kohaselt on tema juures lastel paremad elamistingimused. Isa töötab palju kodus, mistõttu saab laste üle paremini järelevalvet teostada kui ema, kes käib Tallinnas pikad päevad tööl ega jõua õigeaegselt lasteaeda järgi. Suvel ei peaks lapsed üldse lasteaias käima, vaid saaksid veeta aega isa kodus ja mängida palju õues, sest isal on suur eramu aiaga, kus on olemas kõik vajalik laste jaoks. Isal on paremad majanduslikud võimalused laste ülalpidamiseks, võrreldes emaga, kes töötab müüjana. Isa on ettevõtja, kes elatub dividendidest. Isal on eelmisest abielust 3 last, kes on tema juures samuti kahe nädala kaupa ja kes aitavad väiksemaid lapsi hoida. Laste ema ei ole Eesti Vabariigi kodanik, ta elab Eestis ajutise elamisloa alusel, mis tekitab isas kahtluse, et ema võib elamisloa lõppemisel soovida lastega Eestist ära kolida. Kuna lapsed räägivad nii eesti kui vene keelt, läheks lastel kaduma eesti keele oskus, kui lapsed käiksid isa juures ainult nädalavahetustel, sest ema pani lapsed venekeelsesse lasteaeda.
4.Maakohus reguleeris 24.08.2017 määrusega laste ja vanemate suhtlusõiguse kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni selliselt, et lapsed viibivad vanemate elukohas vahelduvate kahenädalaste perioodide kaupa ning esimese kahe nädala pikkuse perioodi pärast määruse tegemist viibivad lapsed emaga ja järgmise perioodi isaga.
5.Ema esitas maakohtule 11.09.2017 avalduse, milles palus lõpetada osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ning anda laste emale ainuhooldusõiguse laste elukoha, hariduse ja tervise küsimustes. Ema palus kindlaks määrata isa ja laste suhtlemise korra selliselt, et isa võtab lapsed enda juurde iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel reede õhtul kell 17.00 ja toob tagasi pühapäeval kella 20.00-ks. Isal on õigus kohtuda lastega iga kuu teise ja neljanda nädala 1-2 tööpäeva õhtul, kusjuures vanemad lepivad jooksvalt kokku isa ja laste kokkusaamise aja vähemalt 3 päeva enne kokkusaamist.
6.Ema avalduse kohaselt tingis tema kodust lahkumise isa agressiivne käitumine tema suhtes ning kavatsus luua uus suhe, mis ongi loodud. Isa on agressiivselt käitunud ka poja suhtes ning kogu kodune elu pidi käima viisil, mis sobis ainult isale. Ema oli sunnitud lahkuma kodust koos lastega naiste varjupaika, kuid juba seal viibimise ajal hakkas isa teda survestama, et lapsed olgu vanemate juures vahelduvalt kahe nädala kaupa või jätku ema poeg tema juurde ja mingu ise koos tütrega Ukrainasse. Ema ei olnud nõus lapsi lahutama. Isa otsustas 06.08.2017, et ei anna emale lapsi tagasi. Ema sai lastega kohtuda alles 25.08.2017. Pärast seda ei tahtnud lapsed enam isa juurde tagasi minna, misjärel lubas isa lapsed psühholoogi juurde viia, väites, et ema häälestab lapsi tema vastu. Ema ei ole mingil juhul nõus, et lapsed elavad kordamööda kummagi vanema juures 2 nädalat, sest ta on näinud, kuidas kannatavad sellise elukorralduse juures isa vanemad lapsed, kes on ise väitnud, et neil justkui ei olegi oma kodu.
7.Maakohus liitis avaldused ühte menetlusse. Kohus suunas avaldajad perelepitusse, millest avaldaja I loobus, sest lepitus ei vastanud perelepitaja sõnul avaldaja I ootustele.
8.Alaealistele lastele määratud esindaja seisukoha kohaselt peaks laste hooldusõigus jääma jätkuvalt mõlemale vanemale ja suhtluskord tuleks määrata selliselt nagu isa taotles, sest ema pakutud suhtluskord on põhjendamatult lühike.
9.Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt peab olema lastel üks kodu, sest emotsionaalne turvatunne on iga lapse arengu peamine vajadus. Kuna ema on lapsi kasvatanud ja kasvatas sisuliselt 5 aastat üle kahe nädala ka isa eelmisest abielust lapsi, on lapsed kindlasti emaga lähedased ja nende nädalateks emast eraldamine ei ole põhjendatud ega laste huvides. Isegi kui vanemate vahel konflikti ei oleks, peab lastel olema üks kodu. Isa peab suhtlema lastega niipalju kui võimalik, sh nädala sees, kuid isa manipuleerimist lastega ei tohi tolereerida. Laste emas on ressurssi ja soovi oma lapsi kasvatada tublideks inimesteks, mistõttu on lastele parem olla ja elada ühes kohas ning praegu on selleks kohaks laste ema elukoht. Maakohtu määrus
10.Harju Maakohus lõpetas 20.02.2018 määrusega vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes laste elukoha ja igakordse viibimiskoha määramise otsustamise osas ja andis hooldusõiguse selles osas üle laste emale. Kohus jättis rahuldamata avaldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste hariduse ja tervise küsimustes. Kohus määras isa suhtluskorra lastega. Kohus jättis laste õigusabikulud Eesti Vabariigi kanda ning muud kulud menetlusosaliste endi kanda.
11.Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 118 lõikele 1, § 123 lõikele 1, §-le 137, § 143 lõikele 1 ja § 145 lõikele 1. Asjas leidis kinnitust, et laste vanemad ei suuda saavutada pingete ja erimeelsusteta konsensust, kumma vanema juures peaksid lapsed elama. Arvestades, et laste huvides ei ole olukord, et lapsed elavad kordamööda võrdse aja kummagi vanema juures, sest lastel peab olema üks kindel kodu, on põhjendatud lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes. Tulenevalt sellest, et lapsed on väikesed, 5- ja 3-aastane, tegeles nendega igapäevaselt kuni vanemate lahku kolimiseni ema, kel on lastega lähedane hingeline suhe, on põhjendatud anda laste ainuhooldusõigus nende viibimiskoha, sh elukoha, määramise osas, üle laste emale. Laste viibimiskoha hooldusõiguse andmist laste isale ei saa
põhjendada sellega, et tema eelmisest abielust lapsed käivad kahe nädala kaupa isa juures või et isal on suurem kodu ja paremad majanduslikud võimalused. Eelkõige on lastele oluline hingeline seotus ja lähedus vanemaga ning alles seejärel parem majanduslik toimetulek.
12.Laste hariduse ja tervise küsimustes ei ole põhjendatud vanemate ühist hooldusõigust lõpetada, eriti arvestades, et lapsed on kakskeelsest perest, mistõttu peab mõlemal vanemal olema võimalus kaasa rääkida, millisesse kooli või huviringi lapsed tulevikus minema peaksid. Nimetatu puudutab ka lasteaia vahetamist, kui vanemad koos niimoodi otsustavad. Ka laste tervist puudutavates küsimustes on vanemad suutelised võtma vastu ühiseid ja laste parimates huvides tehtavaid otsuseid.
13.Isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et lastel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda oma lastega isiklikult. Hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa lahus elavale vanemale alati tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust nagu see on lapsega koos elaval vanemal, sest lastest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust lastega koos olla. Vaatamata eeltoodule ja ka sellele, et vanemate hooldusõigus tuleb laste suhtes osaliselt lõpetada, peavad vanemad lahuselu korral laste heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada laste elu parimal viisil nendes küsimustes, milles neil ühine hooldusõigus säilib. Mõlemad vanemad peavad oma vanema õigusi teostades silmas pidama laste parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Lastega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lastel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati laste ja teise vanema kontakti, sh julgustama lapsi teise vanemaga suhtlema ja olema selles lastele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada laste loomupärast suhet teise vanemaga.
14.Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb määrata võimalikult täpselt lahuselava vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg (sh kestus ja sagedus) ning lapse üleandmise kord. Vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend peab olema suhtlemise aegade osas täpne, mistõttu on põhjendatud määrata laste suhtluskord kindlaks eraldi kuni laste kooliminekuni ja sealt edasi kuni laste täisealiseks saamiseni. Kindlaks tuleb määrata, et mõlemal vanemal on õigus minna lastega reisile kuni 30 päevaks teise vanema nõusolekuta, kuid reisi sihtkohast ja kestusest tuleb teist vanemat teavitada. Samuti tuleb reguleerida lastest eemalviibiva vanema suhtlemise õigust lastega ajal, mil lapsed on teise vanema juures.
15.TsMS § 172 lõike 1 järgi jäävad menetlusosaliste menetluskulud, v.a alaealiste laste esindajakulud, menetlusosaliste enda kanda. Alaealisele riigi õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu jääb Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
16.Isa esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osaliselt ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes lõpetamata või alternatiivselt lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ning anda ainuhooldusõigus laste igakordse viibimiskoha osas üle isale või alternatiivselt piirata emale üle antud laste viibimiskoha määramisõigust Eesti Vabariigi territooriumiga.
17.Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kuigi vanemate vahel on vaidlus laste viibimiskoha osas, ei pruugi see alati tingida vajadust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Vanemate vahelise laste viibimiskohta puudutava vaidluse lahendamine on võimalik ka suhtluskorra kaudu. Lapse huvides on vanemate ühine hooldusõigus ning ühise hooldusõiguse lõpetamine tuleb kõne alla üksnes erandlikel asjaoludel. Määrusest ei nähtu mistahes argumentatsiooni, mis võiks õigustada vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist.
18.Maakohtu määruses puuduvad põhjendused selle kohta, miks on laste huvides anda ainuhooldusõigus nende elukoha osas üle laste emale. Ainuüksi laste vanusest ega vanemate soost tulenevalt ei saa teha otsustust selle üle, kumma vanema juures peab olema laste peamine elukoht. Isa on laste sünnist alates väga aktiivselt nende eest hoolitsemisel ja kasvatamisel osalenud ning isal on lastega vähemalt samaväärselt lähedane hingeline suhe kui emal. Ühise hooldusõiguse lõpetamisel oleks kohus pidanud kaaluma muid laste elu mõjutavaid asjaolusid, et tuvastada, kummale vanemale laste viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse üleandmine vastab enam laste huvidele. Majanduslik valmisolek ning võime tagada lastele häid elamistingimusi on oluliselt parem isal.
19.Maakohus ei arvestanud, et laste ema on Ukraina kodanik, kes viibib Eestis elamisloa alusel, mis lõppeb 04.01.2019. Ühtegi alust ema elamisloa pikendamiseks hetkel teada ei ole. Eelmine elamisluba oli seotud abieluga laste isaga, mis on tänaseks lahutatud. Juhul kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et menetluses tuvastatud asjaoludel on laste huvides nende viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale üle andmine, tuleb laste huvidest lähtuvalt piiritleda laste viibimiskohta Eesti Vabariigiga.
20.Maakohus määras kindlaks laste ja isa suhtluskorra, mis on sisuliselt minimaalne ega arvesta laste senist elukorraldust ja huve. Maakohus määras asjas menetluse lõppemiseni kindlaks suhtluskorra, mille kohaselt on lapsed kahe nädala pikkuste perioodide kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures. Selline kord vastab üldjoontes laste huvidele ning laste isa on valmis sellise suhtluskorraga ühise hooldusõiguse lõpetamise ning temale üleandmise korral jätkama. Praegune suhtluskord vastab laste huvidele, tagab neile võimaluse säilitada lähedased suhted mõlema vanemaga ega ole laste jaoks ülemäära koormav. Ema taotletud suhtlemiskord piirab põhjendamatult laste võimalust veeta aega isaga neile tuttavas ja harjumuspärases kodus, sunniks lapsi elama oluliselt kehvemates tingimustes ema ajutises üürikorteris, ning arvestades ema hõivatust tööga, viibima suure osa ajast mitte vanemate, vaid kolmandate isikute hoida. Isal on võimalik lubada lastele lühemaid lasteaiapäevi ning nädalasiseselt puhkepäevi, mil lastega koos aega veeta. Lapsele, kelle vanemad elavad lahus, võib tihti olla just parim lahendus veeta võimalikult võrdses osas aega nii ema kui isaga. Seesugust seisukohta kinnitavad ka mitmed rahvusvahelised uuringud. Arvestades laste senist elukorraldust, vanemate elamistingimusi, vanemate hõivatust tööga ning võimalust oma tööaega vastavalt vajadusele planeerida, õdede-vendade ja laste ning isapoolsete vanavanemate vahelisi suhteid ning erialaspetsialistide seisukohti, on laste huvides jätkata esialgse õiguskaitse määruses reguleeritud suhtluskorraga. Suhtluskord, mille kohaselt peaksid lapsed senise korralduse asemel veetma isaga oluliselt vähem aega, laste huvidele ei vasta ega võimalda lastel ja isal ning lastel ja nende kahel õel ja vennal ning isapoolsetel vanavanematel säilitada senist lähedast suhet.
Laste ema vastus
21.Ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Isa kartusel, et ema lahkub Eesti Vabariigist, kuna ema elamisloa pikendamiseks ei ole alust, on põhjendamatu. Mõlemad lapsed on Eesti kodanikud ning emal on võimalik lastega Eestis edasi elada, lisaks on emal seaduse järgi õigus saada pikaajaline elamisluba.
22.Kuna vanemate vahel on erimeelsused ning nad ei suuda saavutada konsensust laste viibimiskoha suhtes, pidi maakohus tegema selles osas otsustuse. Lastele on emaga elades tagatud stabiilne ja eakohane areng ning sotsiaalne suhtlemine. Isa juures viibides lastel stabiilsus puudub, lapsed ei käiks lasteaias. Laste huvides ei ole elada vahelduvalt lahus elavate vanemate juures, lastel peab olema kindel kodu. Vanemate lahutuse korral ei saa alati tagada lahus elavale vanemale samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust nagu see on lapsega koos elaval vanemal. Sellega pidi laste isa arvestama. Lastele määratud esindaja vastus
23.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt puudub praegusel juhul vajadus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Laste viibimist kahe järjestikuse nädala kaupa lahus elavate vanemate juures saab reguleerida suhtluskorraga. Juhul kui kohus otsustab jätta laste elukoha otsustusõiguse laste emale, tuleks seda piirata Eesti Vabariigi piires. Eestkosteasutuse seisukoht
24.Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt tagab maakohtu määrus lastele kindla elukoha, stabiilsuse ja rutiini. Kuna pikaajalisem koostöö ning vestlused vanematega puuduvad, ei saa lastekaitsetöötaja anda lõplikku seisukohta. Edasine menetlus
25.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
26.Ringkonnakohus küsis 31.05.2018 Lääne-Harju Vallavalitsuse seisukohta, kuna maakohtule esitatud 20.03.2018 arvamuses märkis kohaliku omavalitsuse spetsialist, et arvamuse esitamise hetkel ei ole maakohtu määruse ning määruskaebuse osas võimalik lõplikku seisukohta esitada.
27.Eestkosteasutus esitas ringkonnakohtule 11.06.2018 lõpliku seisukoha, mille kohaselt on laste huvides hooldusõiguse osaline üleandmine emale, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et isa määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning maakohtu määrust tuleb täiendada osas, milles rahuldati ema avaldus lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ning anti emale üle õigus otsustada laste viibimiskoht, sõnadega „Eesti Vabariigi piires“. Vastavas osas tuleb muuta maakohtu määruse resolutsiooni. Muus osas vastab määrus TsMS § 465 lõike 2 punktis 8 sätestatud põhjendamise reeglitele ja selle muutmiseks alust ei ole. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud.
29.Avaldaja I palus vaadata määruskaebuse läbi kohtuistungil. TsMS § 667 lõike 3 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtuistungi korraldamine praeguses asjas vajalik.
30.TsMS § 442 lõike 5 ja § 463 lõike 2 koosmõjus lahendab kolleegium lõpplahendis seni lahendamata taotlused. Kaebaja esitas 15.06.2018 menetlusdokumendi lisana 2 täiendavat dokumentaalset tõendit (lasteaia 14.06.2018 arvamuse ja psühholoogi 15.06.2018 arvamuse). Kolleegium on seisukohal, et nende vastuvõtmisest tuleb keelduda. 11.06.2018 andis kohus menetlusosalistele võimaluse esitada seisukoht samal päeval kohtu nõudmisel eestkosteasutuse poolt esitatud seisukohale. Kohus ei ole pidanud vajalikuks täiendavaid tõendeid asjas koguda (TsMS § 667 lõige 3). Täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmine venitaks määruskaebuse menetlemist (kaasneks kohustus küsida teiste menetlusosaliste seisukohti ja vajadusel ümberlükkavaid tõendeid), mis ei ole laste huvides. Uued tõendid ja asjaolud tuleb üldjuhul esitada määruskaebuses (TsMS § 662 lõige 3). Seega keeldub ringkonnakohus TsMS § 331 lõike 1 alusel täiendavate tõendite vastuvõtmisest. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis esitajale nende tagastamist ei toimu.
31.Hooldusõiguse osalist lõpetamist laste viibimiskoha üle otsustamiseks ning selle õiguse ühele vanematest üle andmist taotlesid maakohtule esitatud avaldustes mõlemad vanemad. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha osas ning andis selle üle laste emale, kuna: 1) vanemate vahel oli vaidlus selle üle, kumma vanema juures peaksid lapsed elama; 2) laste huvides ei ole selline elukorraldus, et lapsed peaksid elama kordamööda mõlema vanema juures; 3) lapsed on veel väikesed, neil on emaga lähedane hingeline suhe. Esitatud määruskaebuses leiab laste isa, et maakohus oleks võinud reguleerida laste elukoha küsimust läbi suhtluskorra selliselt, et lapsed viibivad kahe nädala kaupa vaheldumisi ema ja isa elukohas, kuna selline korraldus oleks kõige enam laste huvides, säilitades lastele võimaluse võrdselt oma vanematega suhelda. Samuti leiab isa, et põhjendatud ei ole eelistada emale laste hooldusõiguse osalist üleandmist, kuna isal on lastega sama lähedane suhe ning isal on emast parem materiaalne võimalus lapsi hooldada.
32.Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lõike 1 esimese lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kuna mõlemad vanemad palusid kohtule esitatud avaldustes lõpetada ühise hooldusõiguse laste elukoha üle otsustamise küsimuses, ning anda see üle vastavalt avalduse esitanud vanemale, ei ole kahtlust, et vanemad on laste elukoha küsimuses vastandlikel seisukohtadel, mistõttu tuli küsimus lahendada kohtul. PKS § 123 lõike 1 kohaselt teeb sellisel juhul kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15). Maakohus lähtus hooldusõiguse küsimuses otsustust tehes eelkõige alaealiste laste huvidest, arvestades kõiki menetluses esiletoodud elulisi asjaolusid. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et maakohus oleks ületanud kaalutlusotsuse tegemise piire. Praegusel juhul on vanemate
omavahelised suhted konfliktsed, laste huvides ühisel meelel tegutsemine ning laste elukoha määramine pärast vanemate lahku elama asumist ei ole olnud kokkuleppel võimalik. Kolleegium nõustub maakohtuga, et laste huvides ei ole vanemate jätkuvad erimeelsused laste elukoha küsimuse üle. Seetõttu leidis maakohus õigesti, et vanemate ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjenduste ja järeldustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
33.Hooldusõiguse asi tuleb lahendada esmajoones laste huvidest lähtudes. Laste isa seisukohtades ei ole muudetud usutavaks asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et laste elukoha üle otsustusõiguse andmine laste emale ei oleks laste huvides. Hooldusõigus ja lapsest lahus elava vanema lastega suhtlemine peab olema seatud selliselt, et laste elukorraldus oleks mõistlik. Asjas kogutud tõendite alusel ei ole praegusel juhul kahtlust asjaolus, et mõlemad vanemad on emotsionaalselt lastega tihedalt seotud ning mõlemad vanemad on valmis panustama laste kasvatamisesse. Seetõttu ei ole määrava tähtsusega määruskaebuse väited selle kohta, kumb vanem on paremal majanduslikul järjel. Samuti jätab kolleegium arvestamata sellekohased viited eestkosteasutuse arvamuses. Hooldusõiguse üle otsustamisel ei saa olla määravaks vanemate võimalikud erinevad materiaalsed võimalused. Oluline on, et ka pärast vanemate kooselu lõppemist oleks laste elukorraldus võimalikult stabiilne ja turvaline. Laste huvidega kooskõlas ega mõistlik ei oleks aga selline elukorraldus, mille puhul oleks lapsed sunnitud iga paari nädala järel n-ö kolima ühe vanema juurest teise juurde. Laste huvidega kooskõlas on omada ühte kodu, s.o ühte põhilist elukohta, mistõttu ei ole põhjendatud jätkata selliselt esialgse õiguskaitse korras määratud laste ja isa suhtlemiskorda. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjas esitatud ja kogutud tõendeid vääralt hinnanud ning määruskaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.
34.Vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral laste heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada laste elu pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, punktid 18-21). Et lastel säiliks võimalikult tihe suhe lahus elava vanemaga, määras maakohus kindlaks isa ja laste suhtlemise korra. Miks ei ole põhjendatud määrata suhtlemise korda kindlaks selliselt, et lapsed viibivad võrdse aja vanemate elukohtades, on kolleegium eelnevalt selgitanud. Iseenesest ei ole laste isa määratud korda muus osas vaidlustanud, mistõttu tuleb jätta maakohtu määratud suhtlemise kord muutmata. Kolleegium märgib, et kuigi ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja ühele vanemale üleandmine ei mõjuta teise vanema õigust lastega isiklikult suhelda ning hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest, ei saa alati lahus elavale vanemale tagada samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust, nagu see on lapsega koos elaval vanemal (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-13-07). Vanemate kooselu lõppemise korral on paratamatu, et lapsed saavad suhelda lahus elava vanemaga ajaliselt mõnevõrra vähem kui nendega koos elava vanemaga. Samas on selle vanema võimuses korraldada koosoldud aega seda kvaliteetsemalt.
35.Küll aga on kolleegium seisukohal, et maakohus on ekslikult ema avaldust rahuldades ning emale laste viibimiskoha üle otsustusõiguse andmisel jätnud määramata, et emal
on õigus vastavas osas otsustusõigust teostada Eesti Vabariigi piires. Nii on ema 29.08.2017 avalduses palunud anda temale õiguse otsustada laste elukoha määramise üle Eesti Vabariigi piires (t lk 80 pöördel) ja korranud palvet 12.02.2018 avalduses (t lk 160). Kohus saab lapse viibimiskoha määramise õigust territoriaalselt piirata, sh anda vanemale õiguse määrata lapse viibimiskohta üksnes ühe riigi piires (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-159-15). Ka laste isa palus juhul kui kohus siiski otsustab anda laste emale laste hooldusõiguse osaliselt üle, piirata emal laste viibimiskoha määramise õigust Eesti Vabariigi territooriumiga. Kolleegiumi hinnangul on seega põhjendatud rahuldada ema avaldus hooldusõiguse saamiseks selliselt, et ema õigus laste viibimisja elukoha määramisel on piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga.
36.Asjas lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud (riigi õigusabi tasu) on põhjendatud jätta TsMS § 172 lõike 3 esimese lause alusel riigi kanda ning muud määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lõike 1 järgi menetlusosaliste enda kanda, mistõttu käesolevas määruses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Riigi õigusabi tasu määrab kohus peale vastava taotluse saamist kindlaks eraldi määrusega.
37.TsMS § 442 lõike 5 ja § 463 lõike 2 koosmõjus tuleb käesoleva määruse jõustumisest tühistada 24.08.2017 Harju Maakohtu määrusega esialgse õiguskaitse korras rakendatud laste ja nende vanemate suhtluskord.
Ele Liiv (allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.