X-i hagi C ja Y vastu elatise vähendamiseks X-i hagi Z vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.12.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
C osas 1620 eurot Y osas 1620 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXX) , lepinguline esindaja Janek Ranniste Kostja C (isikukood XXX), seaduslik esindaja Q , lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja Y (isikukood XXX), seaduslik esindaja Q , lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X-i 25.06.2026 esitatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 07.12.2023 otsus osas, millega maakohus jättis vähendamata X-ilt lapse Y kasuks välja mõistetud elatise ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2023. Teha asjas uus otsus, millega vähendada selle aja eest elatist vastavalt tervikresolutsiooni punktis 5.3 märgitule. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Jätta menetluskulud Riigikohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Menetluskulude rahalist suurust ei ole vaja kindlaks määrata.
5.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
2-21-16454
5.1.Jätta rahuldamata X-i hagi C vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks.
5.2.Rahuldada X-i hagi Y vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks osaliselt.
5.3.Vähendada Harju Maakohtu 08.11.2019 kohtuotsusega X-ilt lapse Y kasuks välja mõistetud elatist ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 määrani 181,42 eurot kuus, ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 määrani 191,79 eurot kuus ja ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 määrani 183,29 eurot kuus.
5.4.Rahuldada osaliselt X-i hagi Z vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks.
5.5.Muuta Harju Maakohtu 15.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-108514 väljamõistetud elatist ning mõista X-ilt igakuine elatise tütre Z kasuks alates 01.01.2022 kuni Z täisealiseks saamiseni 213.44 eurot kuus (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50.00 eurot), kuid mitte alla perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määra. Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.
5.6.Menetluskulud maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 20.10.2021 Harju Maakohtule C (kostja I) ja Y (kostja II) vastu hagi, milles palus vähendada hagejalt kummagi kostja kasuks tsiviilasjas 2-19-111204 (elatiseasi I) väljamõistetud elatise null euroni kuus kuni kostjate I ja II täisealiseks saamiseni või nende vajaduste või hageja varalise seisundi muutumiseni.
2-21-16454
1.1.Elatiseasjas I mõistis maakohus 08.11.2019 tehtud otsusega hagejalt alates 01.11.2019 kummagi kostja kasuks välja elatise 180 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 2/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.
1.2.Hagiavalduse kohaselt on pärast viidatud otsuse tegemist oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. Nimelt on hageja igakuine sissetulek halva tervisliku seisundi tõttu vähenenud ja piirdub 258 euro suuruse töövõimetoetusega. Hagejale ei kuulu enam mootorratast KTM, Harjumaal Lääne-Harju vallas Madise külas asuvat kinnisasja ega osalusi kahes äriühingus, kuna need on võõrandatud. Hagejale sündis 2020. a sügisel veel üks laps, keda hagejal tuleb ülal pidada. Elatise vähendamine on põhjendatud ka seetõttu, et kostjate vajadused on väiksemad, esineb mastaabisääst, kostjatele makstakse lapsetoetust ja kostjate ülalpidamist toetab eestkosteasutus. Lisaks tuleb elatist vähendada põhjusel, et 01.01.2022 muutusid elatise suurust reguleerivad sätted perekonnaseaduses (PKS). Hageja hinnangul tuleb sarnaselt elatiseasjas I tehtud otsusele ka praeguse hagi lahendamisel arvestada tsiviilasjas 2-17-11670 20.02.2018 ja 29.06.2018 tehtud määrustega (suhtluskorra määrus), millega määrati kindlaks hageja ja kostjate I ja II vahelise suhtlemise tingimused. Selle järgi on hagejal õigus kostjatega suhelda umbes kümme ööpäeva kuus.
1.3.Hageja esitas 09.12.2021 Harju Maakohtule Z (kostja III) vastu hagi, milles palus vähendada hagejalt kostja III kasuks tsiviilasjas 2-19-108514 (elatiseasi II) väljamõistetud elatise null euroni kuus kuni kostja III täisealiseks saamiseni või kuni tema vajaduste või hageja varalise seisundi muutumiseni. Harju Maakohus liitis asjad ühte menetlusse. Kostja vastuväited
2.Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Mitmed hagiavalduses esitatud väited ei vasta tõele. Hagejale määratud osaline töövõime on mööduv ja ei takista tal töö tegemist. Hageja tegi end näiliselt varatuks, et vabaneda elatise tasumise kohustusest. Kostjate I ja II kulud ei ole väiksemad, vaid on ajas suurenenud. Elatise suuruse määramisel ei saa lähtuda suhtluskorrast, sest hageja ei soovi kostjatega suhelda ega täida sellekohast määrust.
2.1.Kostja III vaidles samuti hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 07.12.2023 otsusega hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata ja rahuldas hagi kostja III vastu osaliselt. Kohus vähendas hagejalt kostja III kasuks väljamõistetud elatise alates 01.01.2022 213,44 euroni kuus ja määras, et kostjale III makstava elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatule.
3.1.Kostjad on hageja lapsed, kes elavad oma emade juures. Hagi esitamise ajal kehtis hagejal kostjatega I ja II suhtluskord, mille järgi on hagejal õigus kostjatega I ja II suhelda umbes kümme ööpäeva kuus. Elatiseasjas I mõisteti hagejalt kostjate I ja II kasuks alates 01.11.2019 välja elatis 180 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 2/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni kostjate I ja II täisealiseks saamiseni. Elatiseasjas II mõisteti hagejalt kostja III kasuks välja elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras alates 15.11.2019 kuni kostja III täisealiseks saamiseni.
2-21-16454
3.2.Hagejal tekkis elatise võlgnevus. Pooled on eri meelt, kas pärast elatiseasjades otsuste tegemist on oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud.
3.3.Hagi lahendamisel tuleb eristada kahte ajavahemikku: esiteks alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021 ja teiseks alates 01.01.2022. Maakohus leidis, et esimese perioodi puhul elatise vähendamise alust ei ole. Hagejale ei ole pärast elatiseasjades I ja II otsuste tegemist ülalpeetavaid lisandunud. Ainuüksi ajutine töövõime vähenemine ei anna alust vähendada väljamõistetud elatist. Vanemal on kohustus hankida vajalikud vahendid enda ja laste vajaduste rahuldamiseks. Asjaoludega, mis esinesid juba varasemate elatiseasjade menetlemise ajal, ei saa praeguse hagi lahendamisel arvestada.
3.4.Teise ajavahemiku kohta märkis maakohus, et pidades silmas varasemaid elatise otsuseid ja PKS § 2172 lg-s 1 sätestatut, tuleb hagejal alates 01.01.2022 kostjatele I ja II maksta elatist 194,67 eurot kuus ning kostjale III 292 eurot kuus. Kuigi 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 redaktsiooni järgi tuleks hagejal kostjale I maksta nimetatud kuupäevast alates elatist ca 70 eurot, kostjale II elatist ca 60 eurot ja kostjale III elatist ca 210 eurot kuus, on nimetatud õigusnormi kohaldamise eeldus, et kostjate vajadused on vähenenud. Kostjad I ja II tõendasid, et nende vajaduste katteks kulub vähemalt 389,23 eurot. Seevastu ei tõendanud kostja III, et tema vajadused on PKS § 101 alusel arvutatud elatise summast suuremad. Apellatsioonkaebus
3.5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagid rahuldada. Hageja väitel tuleb asja lahendamisel lähtuda tervikuna 01.01.2022 kehtima hakanud PKS §-st 101. Samuti eksis maakohus tõendite hindamisel, kui leidis, et hageja tervislik seisund võimaldab tal teenida piisaval määral sissetulekut, et pidada ülal ennast ja kostjaid, ning kostjate vajadused ei ole ajas vähenenud.
3.6.Kõik kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
4.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.08.2024 otsusega osaliselt apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse hagejalt alates 1. jaanuarist 2022 kostjate I ja II kasuks väljamõistetud elatise suurust puudutavas osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue lahendi, millega vähendas hagejalt kostja I kasuks väljamõistetud elatise alates 01.01.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni 71,14 euroni kuus ja hagejalt kostja II kasuks väljamõistetud elatise alates 01.01.2022 kuni kostja II täisealiseks saamiseni 60,47 euroni kuus. Ringkonnakohus määras, et kostjate I ja II kasuks väljamõistetud elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning elatise suurust mõjutab ka lapsetoetuse muutumine. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
5.Kostjad I ja II esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebused, milles palusid ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja vähendas alates 01.01.2022 hagejalt kostjate I ja II kasuks väljamõistetud elatist. Kostjad I ja II paluvad jätta jõusse maakohtu otsuse või saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks.
6.Hageja vaidles kassatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.
7.Kostja III kassatsioonkaebust ei esitanud ning tema suhtes on kohtuotsus jõustunud.
2-21-16454
8.Riigikohus rahuldas 29.10.2025 otsusega kostjate I ja II kassatsioonkaebused ja tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2024 otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 07.12.2023 otsuse ja vähendas alates 01.01.2022 hagejalt kostjale I makstava elatise 71,14 euroni kuus ja kostjale II makstava elatise 60,47 euroni kuus, sidudes elatise suuruse PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis vähendamata X-ilt lapse Y kasuks välja mõistetud elatise ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2023. Asjas tuleb teha uus otsus, millega elatist selle aja eest vähendada. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud Riigikohtus ja ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
10.TsMS § 652 lg 3 p 3 järgi võtab kolleegium vastu hageja 25.06.2026 esitatud tõendid – kirjavahetuse lastekaitsetöötajaga ja laste ema kirja.
11.Siinses asjas vaidlevad pooled küsimuses, kas on põhjendatud vähendada elatiseasjas I hagejalt kostjate I ja II kasuks väljamõistetud elatist alates 01.01.2022. Eelkõige on poolte vahel vaidlusalune küsimus, kas PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleb lähtuda kostjate tegelikust elukorraldusest, sest suhtluskorra määruse järgimata jätmise on tinginud hageja enda käitumine (soovimatus kostjatega I ja II suhelda).
12.Riigikohtu 29.10.2025 otsusest tulenevad asja uuel läbivaatamisel juhised, mis on TsMS § 693 lg 2 järgi kolleegiumile siduvad. Riigikohus selgitas siinses asjas, et PKS § 101 lg 6 järgi mõjutab elatise suurust mh see, kui kaua viibib laps ühes kuus keskmiselt kohustatud vanema juures. Eelduslikult kannab vanem lapse ülalpidamiskulud selle aja jooksul vahetult, mille tulemusena vähenevad teise vanema tehtavad kulutused (otsuse p 14).
13.Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis märgitud ulatuses. Teisel vanemal on võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata. Olukorras, kus suhtluskorra määrust ei täideta lahuselavast vanemast sõltuvatel asjaoludel (nt ta ei soovi lapsega suhelda ulatuses, nagu see on kohtumääruses ette nähtud), saab elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse faktilisest elukorraldusest. Kui suhtluskorra mittejärgimine on tingitud lahuselava (elatist tasuma kohustatud) vanema enda käitumisest või valikutest, siis on ühtlasi tema enda mõjusfääris tagajärg, kus lapsega vähesema suhtlemise tõttu tuleb tal anda lapsele vahetu ülalpidamise asemel ülalpidamist rahas (otsuse p-d 16 ja 17).
14.Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11670 määrati muuhulgas kindlaks hageja suhtluskord kostjatega I ja II. Selle kohaselt saavad kostjad I ja II olla hagejaga koos kuus ööpäeva kuus. Lisaks veel kuus nädalat aastas koolivaheaegadel, kokku seega umbes kümme päeva kuus.
15.Siinses asjas ei ole vaidlust, et kostjad I ja II ei ole hagejaga suhelnud enam kui 6 aastat. Kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorda seega tegelikkuses ei järgita. Kolleegiumi hinnangul on suhtluskorra järgimata jätmine tingitud hageja valikutest ja käitumisest.
16.Hageja tõi asja uuel läbivaatamisel esile, et laste ema keelas 2021. aasta sügisel hagejal lastega suhtluskorras ette nähtud mahus ja viisil suhelda ning hagejal ei olnud rahalisi vahendeid, et lastega kohtuda suhtluse korraldamise teenust pakkuva MTÜ kaasabil. Hageja
2-21-16454 hinnangul ei vasta tõele laste ema väide, et 2021. aastal said lapsed trauma tõttu vaimse tervise abi ja seetõttu ei olnud hagejal lubatud lastega ilma kolmanda isiku juuresolekuta kohtuda.
17.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja 20.10.2021–08.12.2021 kirjavahetuse LääneHarju valla lastekaitseametnik Signe Nõmmega ja laste ema 14.02.2020 e-kirja. Kolleegium leiab, et esitatud tõendid kinnitavad hageja väiteid vaid osaliselt. Kirjavahetusest nähtub, et nii Rae vald kui Lääne-Harju vald olid 2021. aastal seisukohal, et lastel on tekkinud trauma seetõttu, et hageja eraldas lapsed emast ja et laste tervenemise toetamiseks oli hagejal võimalik lastega kohtuda vaid superviisori juuresolekul. Superviisori kulud oleks jaotatud kohaliku omavalitsuse ja hageja vahel selliselt, et ühe kohtumise eest tuli hagejal tasuda 75 eurot. Laste ema e-kirjast nähtub, et ka tema arvates oleks hageja saanud lastega kohtuda üksnes superviisori juuresolekul.
18.Kolleegium leiab, et hageja tõenditest ei saa teha järeldust, et 2021. aasta sügisel tegi hageja kõik endast oleneva, et lastega suhet taastada, kuid takistusi tegid ema ja lastekaitsetöötajad. Lastekaitseasutused saavad asjaolude muutumisel teha lapsevanematele ettekirjutusi lapse füüsilise ja vaimse heaolu kaitseks. Praegusel juhul asusid mõlemad omavalitsused 2021. aasta sügisel seisukohale, et hagejal on võimalik lastega kohtuda vaid superviisori juuresolekul. Laste ema ei saa iseseisvalt otsustada, mil viisil hageja saab suhtluskorda täita, kuid kui lastekaitseasutused olid sellisele seisukohale asunud, siis tuli emal lastekaitseasutuse seisukohta järgida. See ei tähendanud takistuste tegemist lastega suhtlemisele.
19.Seejuures tuleb märkida, et ei 2021. aasta sügisel ega hiljem ei püüdnud hageja suhtluskorra asjas tehtud kohtulahendit täitmisele pöörata. Hageja ei ole pakkunud mõistetavat seletust, miks ta seda ei teinud, mistõttu võib arvata, et ka hageja ise sai aru, et asjaolud on muutunud ning kohtulahendit ei ole võimalik täitmisele pöörata.
20.Hageja esitatud kirjavahetusest nähtub ka, et hageja õigusnõustaja suhtles Lääne-Harju valla lastekaitseametniku Signe Nõmmega sellisel viisil, mis tekitab tõsiseid kahtlusi, kas hageja soovis siiralt lastega suhet taastada või hoopis esitada ja luua kõikvõimalikke argumente, mis hageja arvates tema käitumist õigustavad. Näiteks eiras hageja esindaja järjepidevalt fakti, et lastekaitseasutused olid lubanud hagejal kohtuda üksnes superviisori vahendusel. Hageja esindaja viitas korduvalt, et suhtlemisel tuleb lähtuda suhtluskorra asjas tehtud lahendist, kuid samas ei astunud ühtegi sammu lahendi täitmisele pööramiseks. Kui hagejale pakuti paindlikult erinevaid võimalusi vahepealsel ajal vähemalt sidevahendi teel suhelda, esitas hageja esindaja pikki põhjendusi, miks ajad ja kuupäevad ja tingimused ei sobi, kuid ei pakkunud ise ühtegi realistlikku lahendust.
21.Peamine küsimus hageja valikute ja käitumise hindamisel ei ole kolleegiumi arvates siiski see, kas 2021. aastal jäid superviseeritud kohtumised ära hageja rahapuuduse või enda soovimatuse tõttu. Pärast 2021. aastat on hagejal olnud rohkelt aega, et astuda kasvõi mingisuguseid samme lastega suhtlemise taastamiseks. Lapsed on nüüd, 4 ja pool aastat hiljem, vanemad ja iseseisvamad ning hageja saaks proovida suhet taastada. Laste ema tõi istungil välja, et lapsed on kunagisest traumast üle saanud ning nad ei tunne oma isa vastu aktiivset pahameelt. Sellegipoolest ei ole hageja esile toonud ühtegi muud sammu, kuidas ta oleks proovinud üles näidata vanemlikku hoolimist või suhet lastega taastada.
22.Kolleegium märgib, et tõele ei vasta hageja väide, et laste ema väitis ringkonnakohtu istungil, et võimaldab apellandil lastega suhelda vaid sünnipäevadeks kaarte saates või laste
2-21-16454 koolilõpetamistele kohale minnes. Laste ema üksnes tõi esile, et hageja ei ole seda kõike teinud. Samas ei pakkunud hageja esindaja istungil mõistlikku selgitust, miks hageja sel viisil oma lastele vanemlikku hoolt pakkunud ei ole.
23.Kolleegium leiab, et elatist tuleb alates 01.02.2022 osaliselt vähendada mastaabisäästu tõttu. PKS § 101 lg 7 järgi mõjutab elatise suurust asjaolu, et vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. Sel juhul tuleb PKS § 101 lg 7 järgi vähendada järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.
23.1.Praeguses asjas selgitas Riigikohus, et PKS § 101 lg 7 sõnastuse järgi ei ole kohtul kaalutlusõigust otsustada, kas arvestada PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamisel mastaabisäästuga või mitte ning kui arvestada, siis missuguses ulatuses (otsuse p 20). Riigikohtu selgitust tuleb mõista selliselt, et kui teatud ajavahemikul on seadusest tulenev elatis PKS § 101 lg 1 järgi arvestades mastaabisäästu PKS § 101 lg 7 järgi väiksem kui 08.11.2019 Harju Maakohtu otsusega välja mõistetud elatis, tuleb elatist vastavas ulatuses vähendada.
23.2.PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
23.3.Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega mõisteti hagejalt alates 01.11.2019 kummagi kostja kasuks välja elatis 180 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 2/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. PKS § 2172 lg 1 järgi oli alates 01.01.2022 kohtulahendist tulenev elatis ((292 + 292) ÷ 6) × 2 = 194,66 eurot kuus. Seda summat seaduse järgi ei indekseerita. Seega kui alates 01.01.2022 oli seadusest tulenev elatis PKS § 101 lg 1 järgi arvestades mastaabisäästu PKS § 101 lg 7 järgi väiksem kui 194,66 eurot kuus, tuleb elatist vastavas ulatuses vähendada.
23.4.Seadusest tulenev elatis PKS § 101 lg 1 järgi ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli vanemale lapsele 213,44 eurot ja nooremale lapsele 181,42 eurot (vt ka elatiskalkulaator.ee). Ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 oli elatis vanemale lapsele 225,64 eurot ja nooremale lapsele 191,79 eurot kuus. Ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 oli elatis vanemale lapsele 215,64 eurot ja nooremale lapsele 183,29 eurot kuus. Alates 01.04.2023 oli elatis vanemale lapsele 260,33 eurot ja nooremale lapsele 221,28 eurot kuus.
23.5.Eelneva alusel tuleb kostja Y-le välja mõistetud elatist vähendada ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 määrani 181,42 eurot kuus, ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 määrani 191,79 eurot kuus ja ajavahemikul 01.02.2023–31.03.2023 määrani 183,29 eurot kuus.
24.Kolleegium on seisukohal, et ülejäänud hageja väited ei anna alust vähendada elatiseasjas I hagejalt kostjate I ja II kasuks väljamõistetud elatist alates 01.01.2022.
25.Eelneval läbivaatamisel on maa- ja ringkonnakohus leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et tema rahaline seis on halvenenud ega võimalda välja mõistetud mahus elatist maksta. Kohtud leidsid, et kuivõrd hageja on pärast kohtuotsuste tegemist, millega on temalt välja mõistetud elatised kostjate kasuks, võõrandanud kogu oma vara enam kui 100 000 euro väärtuses, siis on hageja jätkuvalt võimeline andma kostjatele ülalpidamist ja seda hoolimata hageja
2-21-16454 olematust sissetulekust, sest ka oma vara müügist saadud raha arvelt tuli ja tuleb hagejal täita mitte vaid enda vajadusi ja kohustusi, vaid täita ka kõigi oma laste ülalpidamiskohustust (ringkonnakohtu otsuse p 36). Ei ole mingit mõistlikku põhjendust, miks hageja ei ole kasutanud tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid oma laste ülalpidamiseks (samas). Kolleegium nõustub eelnimetatud kohtute käsitlusega.
26.Eelneval läbivaatamisel leidsid kohtud, et hageja töövõime on muutunud. Maakohtule esitatud Eesti Töötukassa tõendite kohaselt oli hagejal 07.04.2021–11.04.2022 osaline töövõime ja 12.04.2022–11.04.2023 puuduv töövõime ning 12.04.2023–11.04.2024 osaline töövõime. Ringkonnakohtule esitatud Eesti Töötukassa tõendist nähtub, et Eesti Töötukassa 23.04.2024 otsuse kohaselt on hageja töövõimet jätkuvalt hinnatud perioodil 12.04.2024– 11.04.2026 osaliseks (dtl 644–646). Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et kuivõrd hagejal peab olema alles piisavalt vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks, ei anna osaline töövõime alust elatist vähendada. Kolleegium leiab ka, et üksnes töövõime puudumisest või osaliselt töövõimest ei saa järeldada, et hageja oma oskuste ja teadmistega ei suuda üldse tulu teenida. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Et tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga, siis TsMS § 164 lg 1 järgi jäävad menetluskulud riigikohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Menetluskulude rahalist suurust ei ole vaja kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.