Perekonnaõigus › Abielulahutus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

29.06.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi

XXX ́i hagi XXX ́i vastu abielu lahutamiseks

2-18-7241

3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX (sünd. XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus (Advokaadibüroo LMP, e-post: [email protected]); Kostja: XXX (varem XXX, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

22.06.2018

Resolutsioon

Lahutada XXX ja XXX’i abielu, mis sõlmiti 01. juulil 2014 Iirimaal Stranorlar’is, registreerimisnumber 2101086.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poole kanda, kes menetluskulud kandis.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 09.05.2018 esitas XXX (hageja) kohtule hagiavalduse XXX’i (kostja) (koos nimetatuna pooled) vastu abielu lahutamiseks. Hageja täiendas hagiavaldust 14.06.2018. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt hageja on India kodakondsusega ja kostja on Eesti kodakondsusega. Hageja ja kostja abiellusid Iirimaal Stranorlar’is 1.juulil 2014.aastal. Hageja ja kostja on alates 2016. aasta oktoobrist elanud lahus. Käesoleval ajal elab hageja Iirimaal ning kostja elab Eestis. Abikaasade viimane ühine elukoht oli Iirimaal. Mõlemad abikaasad on praeguseks oma eluga edasi liikunud ning on oma elu juba mitu aastat eraldi elanud. Nii hagejal kui kostjal on uus elukaaslane.

Hageja soovib abielu lahutamist ja hagejale teadaolevalt on kostja abielu lahutamisega nõus ning soovib seda ka ise. Hageja ja kostja kooselu ei õnnestunud suurte kultuuriliste erinevuste ning sellest tekkinud lahkarvamuste tõttu. Hageja leiab, et abielulisi suhteid ei ole võimalik taastada, kuna mõlemad pooled on edasi liikunud ning neil on uued elukaaslased. Hagejal ja kostjal ei ole ühiseid lapsi. Hageja ei soovi ühisvara jagada, kuna abikaasad on lahku kolides oma ühisvara juba jaganud. Hageja leiab, et antud asjas tuleb kohaldada Eesti õigust. Hageja on kindlal veendumusel, et ka kostja on sama meelt. Hageja palus lahutada XXX ja XXX’i abielu ja jätta menetluskulud poole kanda, kes menetluskulud kandis. Kohus ei kohustanud hagejat isiklikult kohtuistungile ilmuma. Hageja lepingulise esindaja sõnade kohaselt hageja palub abielu lahutada, abielusuhteid taastada ja leppida ei soovi. Kostja teatas telefoni teel, et ei saa istungile ilmuda seoses lapse haigestumisega. Kostja on abielu lahutamisega nõus, pooled elavad lahus 2016.aasta oktoobrist. Kostja palus asja lahendada ilma tema osavõtuta. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 sätestab küll abieluasjas kohtu kohustuse pooled ära kuulata, kuid TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Menetluskulude jaotamine Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud poole kanda, kes menetluskulud kandis.