2-17-17825/16 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Vabastada XXX menetluskulude (riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXX (hageja) esitas 14.03.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX vastu elatise nõudes (tl 35, pöördel). Hageja täpsustas oma nõudeid 23.03.2018 (tl 39, pöördel) ja esitas 03.04.2018 hagiavalduse tervikteksti (tl 42, pöördel). Hagiavalduse kohaselt sündis 03.04.2005 hageja seadusliku esindaja XXX ́i ja kostja XXX laps XXX. Hetkel hageja elab koos oma emaga Rootsis. Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei ole omavahel suhelnud juba mitu aastat. Alates lahkuminekust kannab hageja seaduslik esindaja kõik lapsega seotud kulud. Hageja palus:  välja mõista alates 14.03.2018 elatis kostja XXX ́lt hageja XXX ülalpidamiseks hageja täisealiseks saamiseni (st kuni 02.04.2023) igakuises summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis tuleb üle kanda XXX ́i pangakontole XXX iga kuu 10. kuupäevaks;  välja mõista elatis kostja XXX ́lt hageja XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2017 kuni 13.03.2018 summas 1 074,84 eurot ning  menetluskulud jätta kostja kanda. 10.04.2018 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 31.05.2018 esitas hageja kohtule seisukoha (tl 72, pöördel) kostja vastuse osas. Hageja esindaja on hageja seaduslikule esindajale korduvalt selgitanud, et Rootsi Kuningriik ei ole käesolevasse menetlusse kaasatud. Vaatamata sellele jääb hageja seaduslik esindaja oma seisukoha juurde ja tema sõnul on temal ja hagejal ükskõik, kas hageja saab Eestist elatist ja kui jah, siis mis määras. Võttes neid asjaolusid arvesse, tuleb kohtul teha otsus lähtudes alaealise parimatest huvidest ja menetlusökonoomia põhimõttest. Kuna hageja seadusliku esindaja poolt esitatud paberites oli esialgne nõue väiksem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud igakuine elatise miinimum, on õigeksvõtul põhinev otsus kostja poolt pakutud tingimustel hageja huvides.

Hageja palus teha õigeksvõtul põhinev otsus, rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista elatis alates 13.03.2018. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile osaliselt vastu (tl 50, pöördel). Kostja võttis omaks elatise nõude ainult hagiavalduse esitamisest so alates 14.03.2018 ning vaidles vastu nõudele elatise ülalpidamiseks välja mõistmiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2017 kuni 12.03.2018 summas 1 074,84 eurot. Kostja palus:  teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus;  rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista elatis perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud määras alates 13.03.2018 ning  jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused XXX ́il ja XXX ́l on ühine tütar, 03.04.2005 sündinud XXX (tl 15, 36, 58), kes elab koos ema XXX ́iga. Hageja palus kostjalt välja mõista  alates 14.03.2018 elatis kostja XXX ́lt hageja XXX ülalpidamiseks hageja täisealiseks saamiseni (st kuni 02.04.2023) igakuises summas 250 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis tuleb üle kanda XXX ́i pangakontole XXX iga kuu 10. kuupäevaks;  elatis kostja XXX ́lt hageja XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2017 kuni 13.03.2018 summas 1 074,84 eurot. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Hageja nõuab elatist miinimummääras. Kostja oli nõus hagejale elatist tasuma minimaalmääras alates hagiavalduse esitamisest. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks välja alates hagi esitamisest so 14.03.2018 igakuise elatise muutuva suurusena PKS § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalmääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja XXX kasuks võlgnevuse alates 01.11.2017 kuni 13.03.2018 summas 1 074,84 eurot. Kostja märkis, et hageja ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Hageja esindaja selgitas oma arvamuses, et hageja esindaja on hageja seaduslikule esindajale korduvalt selgitanud, et Rootsi Kuningriik ei ole käesolevasse menetlusse kaasanud. Vaatamata sellele jääb hageja seaduslik esindaja oma seisukoha juurde ja tema sõnul, temal ja hagejal on ükskõik, kas hageja saab Eestist elatist ja kui jah, siis mis määras. Hageja palus teha õigeksvõtul põhinev otsus, rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista elatis alates 13.03.2018. Seega nähtub eeltoodust, et hageja ei soovi tagasiulatuvat elatist. Kohus jätab rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.11.2017 kuni 13.03.2018 eest summas 1 074,84 eurot. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud (va riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 11.12.2017 määrusega rahuldas kohus XXX ́i riigi õigusabi taotluse ja andis XXX ́ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Eesti Advokatuur määras riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaat Yaroslav Radziwill ́i. Kohus leiab, et XXX tuleb põhjusel, et ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda, vabastada riigi õigusabi korras määratud esindaja kulude riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/