Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks 28. juuni 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-118488
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu elatise saamiseks
Tsiviilasja hind
2250 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja, eestkostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-17-118488 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 29.08.2017 kuni hageja täiskasvanuks saamiseni miinimummääras. Hageja on sügava puudega laps. Kostja ei täida kohustust tasuda lapsele elatist. Lapse ülalpidamiskulud on ca 449 eurot kuus. Kostja seisukohad Kostja väitel ei suuda ta tasuda elatist nõutud ulatuses. Kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps. Kostja elab üürikorteris ja tema sissetulek on alla miinimummäära. Kostjal on seoses tuberkuloosi põdemisega määratud puuduv töövõime. Kohtu põhjendused Hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks miinimummääras. Kostja palub määrata elatise alla miinimummäära. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on rahvastikuregistri väljavõttest tuvastanud, et XXXil on kaks alaealist last, kellest üks elab hageja ja teine kostja aadressil. Maxima töötasu tõendiga on tuvastatud, et XXXi keskmine töötasu oli 372 eurot (tl 57). Maksuameti andmebaasi kohaselt on XXXile tehtud Maxima Eesti OÜ-lt töötasu ülekanne viimati aprillis 2018. Eesti Töötukassa töövõimetuse määramise otsusest on näha, et kostjale on määratud puuduv töövõime 05.03.2018 – 04.03.2019 (tl 72). Samast tõendist selgub, et töövõimetuse suuruseks on määratud ühe kalendripäeva eest 11,82 eurot ehk 359,53 eurot 2 (3)
2-17-118488 kuus. Pangavälajvõtetest selgub, et lisaks töötasule/töövõimetushüvitisele saab XXX igakuiselt peretoetust 50 eurot. XXXi igakuine sissetulek, ca 410 eurot, ei võimalda kohtu hinnangul elatise tasumist hagejale miinimummääras (250 eurot) ilma enda ülalpidamist kahjustamata ja oma teise lapse seadmiseta vähem kindlustatud olukorda kui hageja. Kohus leiab, et kostja on praegusel juhul PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras. Arvestades kostja sissetuleku suurust, temale määratud puuduvat töövõimet ja kahe lapse ülalpidamise kohustust, esineb kohu hinnangul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-35-17 p 28.1 selgitanud järgmist: „Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.“ Kohus määrab elatise ulatuse juhindudes PKS § 102 lg 1 kolmanda lause mõttest, mille kohaselt peab elatist kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna kostja peab tagama enda juures elava lapse, hageja ja iseenda toimetuleku, siis määrab kohus elatise ulatuseks PKS 136 eurot kuus (410/3). Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 29.08.2017. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Arvestades kostja praegust majanduslikku olukorda ja töövõime puudumist, seaks elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu kuulub elatis väljamõistmisele alates hagi esitamisest. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.