Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXX esitas 24.01.2018 Harju Maakohtule hagi elatise suuruse muutmiseks, milles taotleb elatise suuruse muutmist määrani, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus. Tsiviilasjas nr 2-14-16107 on Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluses 27.05.2014 tehtud määrusega kohustanud kostjat tasuma hagejale elatist 177,50 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2.Kostja ei tasu elatist vabatahtlikult ning laps saab elatisraha 100 eurot kuus kohtutäituri vahendusel. Hageja seaduslik esindaja töötab Trafotek AS-is ja tema igakuine sissetulek on töötasu 800 eurot kuus. Elatise palub hageja kanda enda seadusliku esindaja arveldusarvele.
3.Hageja seaduslik esindaja tõi 23.04.2018 toimunud kohtuistungil välja hageja igakuised keskmised vajadused: eluasemekulud 66,66 eurot; toidukulud 100 eurot; riiete ja jalanõude kulud 50 eurot; koolikohustuse täitmise kulud 2,50 eurot; huviringi judo kulud 30 eurot; muud
kulud (mänguasjad, kino, raamatud) 20 eurot kuus ja hügieenitarvetele kulub 5 eurot kuus. Kokku on hageja igakuised vajadused 274,10 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja oli arvel Eesti Töötukassas, otsis tööd ja hooldas haiget ema. Tallinna Linnakantselei tasus kostjale toimetulekutoetust.
5.Kostja keskmine sissetulek ühes kuus on 184 eurot. Veebruaris 2018 tegi Mustamäe Linnaosa Valitsus otsuse hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks, millega otsustas seada hoolduse XXXle ning määrata hooldajaks kostja. Kuna kostja ema vajab pidevat hooldust, siis kostja ei saa töötada ja omada sissetulekut. Kostja maksab elatist lapsele summas 100 eurot ja rohkem. Osaliselt võtab arveldusarvelt raha kohtutäitur, osaliselt maksab kostja elatist postiülekandega. Kostja on nõus maksma lapse üllapidamiseks elatist summas 100 eurot kuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Hageja soovib suurendada Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluses 27.05.2014 tehtud määrusega määratud elatise suurust 177,50 eurot seaduses sätestatud miinimummäärani, so 250 euroni kuus. Hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
9.Kohus tuvastab, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning vaidlust ei ole ka selles et, hageja elab ema juures. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostja täidab eelpool viidatud kohtumäärust kohtutäituri vahendusel. Hageja on hagiavalduses elatise suurendamise alusena märkinud, et elatis ei või perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
10.Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas 23.04.2018 toimunud kohtuistungil, et TsMS § 459 kohaselt võib nõuda kohtus elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurus või kestvust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend ning hagi esitamiseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutmist, millel tema väited või vastuväited tuginevad. Samuti selgitas kohus Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-35-17 väljendatud seisukohta, mille kohaselt võib elatise suurendamise hagi esitada ka juhul, kui on muutunud elatise alammäära aluseks olev miinimumpalk (tl 32). Hageja avaldas kohtuistungil, et elatise miinimummäär on suurenenud ja on nüüdseks 250 eurot. Laps on kasvanud suuremaks, nõudmised on suurenenud. Kuna elatise miinimumäär on suurenenud, tuleks ka elatise määra suurendada (tl
32). Hageja seaduslik esindaja tõi kohtuistungil välja hageja igakuised vajadused kogusummas 274,10 eurot.
11.Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15; Riigikohtu lahend nr 3-2-1124-15, p 11). Riigikohus on selgitanud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 37.1).
12.Kohtu hinnangul saab eelpool nimetatud Riigikohtu seisukohta kohaldada ka maksekäsu puhul. Seega tuvastab kohus esmalt asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-14-16107 maksekäsu tegemisel. Tsiviilasjas nr 2-14-16107 tehtud maksekäsu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale elatist 177,50 eurot kuus alates 14.04.2014 kuni avaldaja XXXi täisealiseks saamiseni 05.01.2017 (tl 5). 2014. aastal oli elatise miinimummäär 177,50 eurot (pool miinimumpalgast 355 eurot). Seega kohustus kostja tasuma hagejale elatist 2014. aastal kehtestatud miinimummääras. Tsiviilasjas nr 2-14-16107 tehtud maksekäsuga loeb kohus tõendatuks, et hageja ülalpidamiskulud olid kahekordses miinimumimääras, so 355 eurot. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909 punktis 12 märkinud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada.
13.Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole muutunud maksekäsu tegemise ajal esinenud asjaolud. Hageja ei ole tõendanud, et tema vajadused on võrreldes 2014. aastaga suurenenud. Hageja seaduslik esindaja tõi kohtuistungil välja, et hageja igakuised kulud on umbes 274,10 eurot. Kohus möönab, et elatise miinimummäär võrreldes 27.05.2014 maksekäsu tegemise ajaga on oluliselt muutunud. Maksekäsu tegemise ajal oli elatise miinimumäär 177,50 eurot, käesoleval ajal on 250 eurot. Kuid kohtu hinnangul ei anna käesoleval juhul aluse kostjalt väljamõistetud elatise suurendamiseks üksnes õigusliku olukorra muutus, mille kohaselt on elatise miinimummäär käesoleval hetkel võrreldes 2014. aastaga oluliselt muutunud.
14.Kostja on kohtule esitatud vastuses märkinud, et tema igakuine sissetulek on keskmiselt 184 eurot kuus ning kuna tema ema vajab pidevat hoolitsust, siis kostja ei saa töötada ja omada sissetulekut. Kostja on märkinud, et on nõus tasuma 100 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole taotlenud väljamõistetava elatise vähendamist alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel, ei ole nimetatud väide asjakohane.
15.Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-118-12, p 16). Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega,
lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p.d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
16.Kostja esitas kohtu nõudel pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja igakuiseks sissetulekuks toimetulekutoetus u 258 eurot kuus, toetus hooldamise eest 30 eurot ja toimetuleku tagamise toetus (tl 35). Samuti esitas kostja tõendi selle kohta, et temale kuulub sõiduauto Opel Vectra väljalaske aastaga 1996 (tl 37-38) ning korteriomand asukohaga XXX ühisvarana endise abikaasaga (tl 39-45). Nimetatud korteriomand on kostja igapäevakasutuses olevaks eluasemeks. Kohus leiab, et kostja on suuteline töötama täistööajaga ning kostja viide asjaolule, et ta peab oma ema hooldama ja ei saa seetõttu tööle minna, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Riigikohus on kohtuotsuses nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole töövõimetu ning kostjal on võimalik soovi korral oma sissetulekuid suurendada. Asjaolu, et kostja sissetulek võiks olla suurem kui käesoleval hetkel makstav toimetulekutoetus, kinnitab ka see, et kostja avaldas kohtuistungil, et tal on kõrgharidus automatiseeritud süsteemide inseneri alal (tl 32 pöördel). Antud asjaolu aga ei anna automaatselt kohtule aluse elatise suuruse muutmiseks, kuid väljamõistetud elatist 177,50 euro suuruses summas tuleb kostjal hagejale tasuda.
18.Kohus on kõike eelnevat kokkuvõtvalt seisukohal, et käesoleval ajal ei ole hageja vajadused suurenenud võrreldes Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna tehtud lahendi tegemise ajaga. Samuti ei anna elatise suuruse muutmiseks ka alust pelgalt asjaolu, et elatise miinimumäär on võrreldes 2014. aastaga suurenenud. Hageja igakuised vajadused on kostja poolt 177,50 euro tasumisega kaetud. Kohus arvestab antud juhul ka asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja peab samuti hageja ülalpidamisse panustama ning hageja seaduslikule esindajale laekub riiklik lapsetoetus summas 55 eurot.
MENETLUSKULUD
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
20.Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Kohtu hinnangul oleks poolte menetluskulude jätmine hageja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane olukorras, kus hagejal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks, mitte menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-135, p 14).
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.