Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue XXX esitas 05. märtsil 2018 ja 13. märtsil 2018 täpsustatud hagi XXX vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja kasuks on Harju Maakohtu 24.03.2008 otsusega mõistetud kostjalt välja elatis 127,82 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub suurendada elatist miinimummäärani. Hagiavalduse kohaselt on lapse kulud pärast elatise väljamõistmist suurenenud. Kostja vastus 25.03.2018 esitatud vastuses märgib kostja, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud korrektselt ja lapse vajadusi arvestades, mistõttu ta ei nõustu hageja seadusliku esindaja seisukohaga, et kostja ei panusta hageja kasvatamisse võrdväärselt lapse emaga. Kostja on osalenud hageja ülalpidamiskulude kandmises, tehes seda regulaarsete maksetega, mis on 2017. aastast olnud oluliselt suuremad Harju Maakohtu 24.03.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-45741 välja mõistetud summast 127 eurot ja kostja nõustub hagiavalduses toodud elatise nõude suurusega, kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne. Hageja seaduslik esindaja, lapse ema, saab ka igakuist lapsetoetust summas 55 eurot. Kostja leiab, et lapsetoetusest saab osaliselt katta hageja vajadused.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi on alates 1. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest 1/2 on 250 eurot kuus ühe vanema kohta.

2(4)

Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et hageja XXX on sündinud XXX. Lapse emana on sünnitunnistusele kantud XXX ja isana XXX. Seega on XXX ja XXX lapse hooldusõiguslikud vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. XXX on esitanud hagi elatise suurendamiseks miinimummäärani. Hageja põhjenduste kohaselt on võrreldes eelmise kohtuotsusega 2008. a elukallidus oluliselt muutunud, keskmine palk aastal 2008 oli statistikaameti andmetel 825 eurot, aastal 2017 oli 1221 eurot s.o enam kui 32,4%. Tarbijahinnaindeks on võrreldes 2008. aastaga muutunud statistikaameti andmetel enam kui 25 %. Seega on elatisenõude aluseks olevad asjaolud aastaks 2018 muutunud. Kostja vastuse kohaselt on kostja osalenud hageja ülalpidamiskulude kandmises, tehes seda regulaarsete maksetega, mis on 2017. aastast olnud oluliselt suuremad Harju Maakohtu 24.03.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-45741 välja mõistetud summast 127 eurot ja kostja nõustub hagiavalduses toodud elatise nõude suurusega, kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi on alates 1. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest 1/2 ehk 250 eurot on lapsega koos elava vanema kanda ja 250 eurot lahuselava vanema kanda. Kohtu hinnangul on samas võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot. Arvestades miinimummääras elatise summast maha pool lapsetoetuse määrast, s.o 27,50 eurot, on igakuise elatise suurus 222,50 eurot. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 222,50 eurot. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast (kohtuotsuse tegemise ajal on riiklik lapsetoetus 55 eurot kuus). 3(4)

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 851,40 eurot (222,50 eurot-127, 90 eurot = 94,60 eurot x 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.