2-18-1996/12 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Hageja nõue, kostja vastuväited Hageja Xxxxxxx xxxxxxesitas 07.02.2018.a hagiavalduse Xxxx xxxxxxvastu elatise saamiseks summas 200 eurot alates 01.03.2018.a ja tagasiulatuva elatise saamiseks perioodi 01.03.2017.a kuni 28.02.2018.a eest summas 2820 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei osale Xxxx xxxxxxhageja ülalpidamises. Kostja Xxxx xxxxxxkirjalikus vastuses seletas, et ei ole hagiavaldusega nõus, nõus ei ole ka tagasiulatuva elatise nõudega. Kostja on tasunud hageja ja tema venna ülalpidamiseks kokku 223,64 eurot igas kuus, millest hageja elatis on 111,82 eurot kuus. Kostjal ei ole võimalik rohkem elatist tasuda. Kostja on osaliselt töövõimetu ja lisaks hagejale ja tema vennale on tema ülalpidamisel veel üks laps. Hageja Xxxxxxx xxxxxxkinnitas vastuseks kostja vastusele, et saab kostja vastuse põhjal aru, et kostja poolt tasutud elatis olid mõeldud nii temale endale kui ka vennale. Jääb oma elatise nõude juurde ja palub välja mõista tagasiulatuv elatis selles summas, mis on eelnevalt nimetatud summast 2830 eurot, tema osa. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on nimetanud oma vajadused ühes kuus alljärgnevalt: eluasemekulu 230 eurot toidukulu 120 eurot transpordikulu 20 eurot sidekulu 24 eurot tervishoiukulu 100 eurot hügieenikulu 15 eurot kulutused koolikohustuse täitmiseks 20 eurot riiete ja jalanõude kulu 50 eurot kokku hageja kulud ühes kuus 579 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja kulutuste suurusele. Kostja on esitanud väited ja kirjalikud tõendid, milliste kohaselt Sotsiaalkindlustuseameti otsusega on talle määratud raske puue, OÜ-ga Peoveski sõlmitud töölepingu kohaselt töötab ta osalise tööajaga 20 tundi kuus töötasuga 250 eurot kuus ning Eesti Töötukassa otsusega makstakse talle töövõimetoetust 6,7374 eurot kuus ehk 202 eurot kuus. Hageja on esitanud kirjaliku tõendi selles, et õpib Tallinxxxxxxx xxxxxxxxxxx12b klassis. Hageja on oma kulude tõendamiseks esitanud hambaravi kulusid tõendavaid dokumente summas 782 eurot. Jagades 698 eurot 12 kuu peale, jääb ühe kuu kuluks 65 eurot. Toidukulu 120 eurot, transpordikulu 20 eurot, sidekulu 24 eurot, hügieenikulu 15 eurot, kulutused koolikohustuse

2-18-1996 täitmiseks 20 eurot, riiete ja jalanõude kulu 50 eurot on sellised kulud, mida hageja tõendama ei pea, kuna on enesestmõistetav, et 20-aastasel hagejal on sellised kulud. Eeltoodust nähtuvalt on hageja kulud ühes kuus 314 eurot. Hageja kuludest peab kostja kandma poole ehk 157 eurot. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada, et tema ülalpidamisel on ka 11.01.2013.a sündinud laps ning kostja on osaliselt töövõimetu. Kostja on märkinud, et tema sissetulek ei ole suurem kui 450 eurot kuus ja hagejale 200 euro maksmine, paneks teised lapsed ebavõrdsesse olukorda, kuna nende ülalpidamiseks ei ole kostjalt võimalik panustada 200 eurot kuus. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja elatise nõue on 200 eurot. Hageja kulude hindamisel ilmnes, et tõendatud nõue on 157 eurot. Ka osalise töövõimetuse korral tuleb oma laste kulusid kanda. Kinnistusregistri andmetel kuulub kostjale kolm kinnisasja, millest üks on tema elukohaks, teine on väiksem elamumaa ja kolmas 58,9 ha elamumaa, millest kostjale kuulub 1/4 osa. Eeltoodust nähtuvalt on kostjal kinnisvara, mida on võimalik elatise tasumiseks realiseerida. Kostjalt 157 euro väljamõistmisel on arvestatud nii kolmanda lapse ülalpidamist, kostja osalist töövõimetust kui ka kostjale kuuluvat kinnisvara. Eeltoodust tulenevalt on tuleb hageja elatise nõue rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 157 eurot. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist perioodi 01.03.2017.a kuni 28.02.2018.a eest. Kostja on tõendanud, et on nimetatud perioodil osalenud hageja ülalpidamises summaga 111,82 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud, et oleks kostjalt nimetatud perioodil nõudnud juba tasutavast elatisest suuremat elatist. Kuna tegemist on täisealise hagejaga, kes peab oma kulutusi tõendama, siis ei saa ka eeldada, et kostja oleks iseseisvalt ilma tasutava elatise suurendamise nõudeta, pidanud tasuma seaduses alaealisele lapsele ettenähtud elatist. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt jätta poolte endi kanda.