Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

6 lg 1 tulenevalt OÜlt kui kinnisvara omanikult nõuda heakorranõuete täitmist (sh kinnistu ja sellele asuvate ehitiste korrashoidu). OÜl XXX, mis on registrist kustutatud, on XXX kinnistu XXXkülas XXX, millel on 1965 ehitatud 851 m2 laut, mis on osaliselt sisse varisenud ja varisemisohtlik. Laudahoone ukse ja aknaavad (avatäited) on sulgemata, mistõttu hoonesse pääsevad vabalt nt lähedal asuva XXXaleviku lapsed. Tulemuseks võib olla raske õnnetus. Hüljatud hoonesse tassitakse jäätmeid, lagunenud ehitis reostab kogu ümbruskonna maastikupilti. Kui likvideerimismenetlust läbi ei viida, jääb kinnistul asuv varisemisohtlik laut alatiseks omanikuta ja kujutab ohtu inimeste elule ja tervisele. Avaldaja taotleb OÜ XXX äriregistrisse ennistamist ja likvideerimismenetluse läbiviimist. Likvideerijaks palub avaldaja määrata XXX. Määruse põhjendused Juhindudes TsMS § 477 lg-st 2, võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Seadus kohtuistungi pidamist ette ei näe. Kohus, vaadanud läbi avalduse ja asjas olevad dokumendid, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kuna registrist kustutatud äriühingul on vara – XXX kinnisasi XXX külas XXX (lk 24-26), tuleb läbi viia OÜ XXX likvideerimismenetlus (ÄS § 205). Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija. Avaldaja poolt koos avaldusega esitatud fotodelt (lk 17-19) nähtub avalduses märgitu tegelikkusele vastavus (uksest ja akendest hoonesse pääsemise võimalikkus, varisemisohtlikkus /katkine katus/). TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral (ÄS § 206 lg 3). TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Osaühingu endise juhatuse liikme XXXlikvideerijaks määramist kohus ei kaalu. Nimetatud isiku tegevusetuse tagajärjel kustutati osaühing registrist, registrikaardile kantu kohaselt oli isik osaühingu juhatuse liige kuni 09.03.2009 ning tal puudub kehtiv elamisluba Eestis. Kirjaliku nõusoleku kohtule likvideerijaks määramiseks on andnud XXX. Kohtu nõudmisel on avaldaja põhjendanud XXXvõimelisust likvideerimismenetlus läbi viima. Kohtu hinnangul on XXX võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-des 209-220. Vastavalt kohtu 12.06.2015 määrusele on avaldaja likvideerija tasu ja likvideerimise kulude katteks ettemaksnud 1000 eurot. Juhindudes TsMS § 4772 lg 1 teostab kohus likvideerija üle järelevalvet. Likvideerija peab esitama kohtule aruanded ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas – novembrikuu esimeseks tööpäevaks ja aprillikuu esimeseks tööpäevaks. TsMS 606 lg 1 järgi kuulub kohtumäärus täitmisele alates selle kättetoimetamisest juriidilisele isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.