Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-51
Tsiviilasi
XXX, XXX hagi XXX vastu elatise nõudmiseks
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
hageja I XXX (XXX); hageja II XXX (5XXX); hagejate seaduslik esindaja XXX(XXX); hagejate lepinguline esindaja: Olga Väina, [email protected]; kostja XXX(XXX); kostja lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin, [email protected].
e-post
e-post
Lõpetada menetlus XXX, XXX hagis XXX vastu elatise nõudmiseks.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Harju Maakohtu menetluses on XXX, XXX hagi XXX vastu elatise nõudmiseks.
2-18-51
Maakohus tagas hagi oma 04.01.2018 määrusega mõistes kostjalt hagejate kasuks välja seadusjärgse miinimumelatise, mille Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 17.04.2018 määrusega, juhtides maakohtu tähelepanu asjaolule, et tegelikult on hagejad varem juba pöördunud kohtu poole sama elatise nõudega (tsiviilasi nr 2-17-112442). Nimetatud tsiviilasjas palusid hagejad mõista kostjalt välja alates 09.06.2017 miinimummääras elatise ning siduda see kuupalga alammääraga. Maakohus tuvastas selles asjas, et kostja on piisavalt kandnud laste kulusid, mistõttu jättis 01.12.2017 otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu viidatud otsus jõustus 03.01.2018. Käesoleva hagi esitasid hagejad 02.01.2018, seega juba enne hagi rahuldamata jätmise otsuse jõustumist. Ringkonnakohus viitas, et antud asjas tuleb vaadata, kas olukord on sedavõrd muutunud, et annaks alust esitada uuesti sama hagi kohtusse. Maakohus pani kohtuasja arutamiseks istungile. Kohtuistung toimus 05.06.2018 ja kostja esitas istungil ringkonnakohtu seisukohast lähtudes taotluse asja läbivaatamata jätmiseks põhjusel, et antud nõude osas on juba lahend tehtud 01.12.2017. Kostja leiab, et hageja ei ole 02.01.2018 hagiavaldust esitades tuginenud mingitele uutele asjaoludele peale eelnevat tsiviilasja, kus hagi rahuldamata jäeti 01.12.2017 otsusega. Hageja esitas istungil kostja taotluse osas seisukoha, leides et kostja taotlus tuleks jätta rahuldamata. Hageja väitis, et kostja hakkas täitma oma kohustusi laste ees alles peale seda, kui hagejate seaduslik esindaja oli pöördunud kohtusse hagiga. Hageja kinnitas, et vastab tõele, et hagejad said kostjalt elatist jaanuaris 2018 450 eurot, detsembris 2017 150 eurot. Hagejad soovivad jätkuvalt, et kostja maksaks kohtuotsuse alusel neile mõlemale 250 eurot igakuulist elatist. Kohus läks kohtuistungilt poolte nõusolekul üle kirjalikku menetlusse ja andis teada, et lahendab kostja taotluse asja läbivaatamata jätmiseks 12.06.2018. TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25). Seega välistab põhimõtteliselt ka elatise kohta tehtud kohtuotsus samas asjas kohtusse pöördumise. Üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17).
2-18-51 Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hagejad tuginenud mingitele uutele asjaoludele, mis oleksid aset leidnud peale tsiviilasjas nr 2-17-112442 otsuse tegemist. Hagejad ise on kohtule istungil kinnitanud, et hagejad said kostjalt elatist jaanuaris 2018 450 eurot, detsembris 2017 150 eurot. Seejuures on kostja tõendanud, et on andnud elatist kokku perioodil jaanuar 2018 – mai 2018 1681.96 eurot. Eeltoodust tulenevalt on jätkunud sama olukord mis tsiviilasja nr 217-112442 menetluse ajal, milliste asjaolude alusel otsustati ka nimetatud tsiviilasjas hagejate nõue rahuldamata jätta. Antud hagi oleks põhjendatud menetleda üksnes juhul kui kostja oleks lõpetanud elatise maksmise või asunud seda tegema märkimisväärselt väiksemas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud asja menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas 02.01.2018 hagiavaldust esitades tuginenud mingitele uutele asjaoludele mis oleks ilmnenud peale eelnevat tsiviilasja 2-17112442, kus menetleti sama hagieset samade poolte vahel ja kus hagi rahuldamata jäeti 01.12.2017 otsusega. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud mõlema poole enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole põhjust menetluskulude suurust kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.