Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-15-10443

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Osaühingu Verg Ehitus juhatuse liige Raigo Soopalu esitas 11.07.2015 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. 20.07.2015 kohtumäärusega kohus võttis avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutine haldur 30.07.2015 aruandes andis arvamuse, et osaühingu Verg Ehitus pankrotimenetluses on võlgnik püsivalt maksejõuetu: äriühingul on võlgnevusi kokku 54 371,75 euro ulatuses ja võlgnikul vara ligikaudses väärtuses 300,00 eurot (sõiduki KIA Pregio reg nr 637 KIA) ja võlgniku ettemaksu konto saldo Maksu- ja Tolliameti andmetel on 2,38 eurot, majandustegevus on lõppenud, puuduvad ettevõtte tervendamise võimalused ning vahendid võlgnevuse tasumiseks. Vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 30.07.2015 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde. Võlgniku esindaja Raigo Soopalu kohtuistungil jäi samuti esitatud pankrotiavalduse juurde, kinnitas, et on tutvunud ajutise halduri aruandega ning tal ei ole aruandele ega tasu taotlusele vastuväiteid. Ajutine haldur tegi ettepaneku lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 31.07.2015 kohtumäärusega kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ja tasumise tähtajaks 12.08.2015. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.07.2015. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku 54 371,75 eurot, kuid vara on umbes 300 euro väärtuses. 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-15-10443 Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab osaühingu Verg Ehitus dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Raigo Soopalu. Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks, mis lisandub summas x €). Ajutise halduri aruandele lisatud ajakulu arvestuse järgi kulutas Kristo Teder selles asjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku x tundi. Arvestusega x€/tund on ajutise halduri tasu x €, koos käibemaksuga x €. Ajutine haldur palub määrata tasu suuruseks x € (sisaldab käibemaksu) ja vajalike kulude suuruseks 120 € (sisaldab käibemaksu 20 €). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu hüvitamine x euro ulatuses koos lisanduva käibemaksuga (x eurot) tasumiseks riigi vahenditest Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ-le, ülejäänud osa tasust ja kulud, kokku summas x eurot (koos käibemaksuga) mõista välja võlgnikult. Kohus leiab, et taotletud tasumäär x €/tund vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule ning ajutise halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu aruandes näidatud ajakulu (x tundi) erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud ning selles asjas vajalik. Võlgniku esindaja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Põhjendatud on ajutise halduri taotlus hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud seaduses sätestatud piirmäära x € ulatuses riigi vahenditest (lisandub käibemaks x €) ning ülejäänud osa tasust ja kuludest summas x € (koos käibemaksuga) mõista välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.