nende Hageja XXX (isikukood XXX), seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX) Kostja XXX (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX ülalpidamiseks alates 01.01.2018 igakuine elatis 70% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (perioodil 01.01.2018-31.12.2018 175 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 19.06.2033.
3.Perioodil 01.01.2018-07.06.2018 kostja XXX poolt hageja XXX ülalpidamiseks tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
4.Elatise võlgnevus tuleb tasuda hageja isa XXX arveldusarvele nr XXX SEB Pangas. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette vastava kuu 10. kuupäevaks hageja isa XXX arveldusarvele nr XXX SEB Pangas, märkides selgitusse: „XXX elatusraha.“ Menetluskulude jaotus
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu
Asjaolud ja hagejate nõue
1.Hageja XXX (edaspidi hageja) palub kostjalt XXX (edaspidi kostja) välja mõista perioodi 01.01.2017-31.12.2017 eest elatise 2650 eurot ja alates 01.01.2018 igakuise elatise, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2.Kostja ja XXXi ühisest kooselust sündis 19.06.2015 hageja. 2016 suvel hageja ema ja isa faktiline kooselu lõppes. Hageja jäi elama isaga ning Harju Maakohtu 07.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-11119 on antud hageja isikuhooldusõigus hageja viibimiskoha määramise osas hageja isale. Kostja ei ole hageja ülalpidamiseks elatist tasunud, v.a ühekordne makse detsember 2017.
3.Hageja on üritanud saada kokkulepet kostjaga elatise tasumiseks kohtuväliselt. Hageja isa majanduslik seis võimaldas senini tagada hagejale elamisväärse ülalpidamise. Hageja isa tervis on käesolevaks ajaks halvenenud, mistõttu võib hakata kannatama hageja elukvaliteet.
4.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja ja kostja vaheline suhtluskord on määratud kindlaks tsiviilasjas 2-16-1119. Hagejale teadaolevalt elab kostjaga koos üksnes poeg XXX. Kostja poeg XXX elab oma isaga ja käib XXX koolis. Kostja vastuväited
5.Kostjal puuduvad sissetulekud hagejale elatise tasumiseks alammääras. Kostja on nõus hagejat üleval pidama vastavalt võimalustele. Kostja on tasunud detsembris 2017 100 eurot ja jaanuaris 2018 200 eurot. Kostja on seisukohal, et seoses olukorraga, kus nii kostjal, kui hageja isal puuduvad suured sissetulekud, oleks mõistlik, kui hageja elaks kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga. Kostjal on kokku 3 alaealist last. Kostja on käesoleval ajal 10-kuuse poja XXXiga lapsehoolduspuhkusel. XXXi isa toetab kostjat 100-200 euroga kuus. Kostja poeg XXX elab oma isaga XXXs, kuid nädalavahetused ja koolivaheajad veedab kostjaga, millisel ajal kannab kulud kostja. Kostja sissetulekuks on vanemahüvitis 500 eurot ja peretoetus 110 eurot. Kostja tasub kommunaalkulusid ja üüri ca 600-700 eurot kuus, millele lisanduvad veel kulud: söögile, laste ülalpidamisele (millised on suuremad, kui kõik lapsed on kostja juures), mähkmed 80 eurot kuus, majapidamise tarbeesemed. Kostjat aitavad toimetulekul tema ema ja õde. Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja XXX on hageja XXX ema (tl 20). Harju Maakohtu 07.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-11119 on antud hageja isikuhooldusõigus tema viibimiskoha määramise osas hageja isale (tl 65-70), millise kohtumääruse on Tallinna Ringkonnakohus jätnud muutmata oma 09.03.2017 kohtumäärusega (tl 61-64). Sama kohtumäärusega on kindlaks määratud hageja ja kostja suhtlusõigus. Kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last: 10-aastane XXX, kes elab isaga XXXs ning 1,4-aastane XXX, kes elab kostja juures ja kellega kostja viibib lapsehoolduspuhkusel.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 01.01.2017-31.12.2017 eest elatise 2650 eurot ja alates 01.01.2018 elatise, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, kuni hageja täiselaiseks saamiseki. Perioodil 01.01.2017-31.12.2017 moodustas elatise miinimummäär perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel 235 eurot, alates 01.01.2018 on miinimummäär 250 eurot.
10.Kostja vastuväite kohaselt on ta nõus maksma elatist 150 eurot kuus (tl 150 pöördel). Kostja sissetulekuks on vanemahüvitis 500 eurot ja peretoetus 110 eurot. Kostja tasub kommunaalkulusid kuu ca 600-700 eurot. Lisaks on kostjal kulud söögile, tarbeesemetele, mähkmetele. Kulud on suuremad, kui kõik lapsed viibivad kostja juures.
11.Kohus on pooltele 27.03.2018 selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust (tl 98-100). Muuhulgas on kohus omal algatusel kogunud tõendeid (tl 88-97, 101, 114, 116-148).
12.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470 eurot, millest 1⁄2 on 235 eurot. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest 1⁄2 on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vajalik käesoleval juhul tõendada oma elatisnõude puhul lapse vajadusi ning tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 ei tohi alaealisele väljamõistetav elatis olla väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast.
13.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
14.Vaidlust ei ole, et kostja ei ela hagejaga koos alates 2016 suvi ning, et hageja isikuhooldusõigus tema viibimiskoha määramise osas on antud hageja isale. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Käesoleval juhul on kostja tuginenud PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustele, mistõttu tuleb kohtul edasiseks tuvastada, kas esinevad alused elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
15.Kostja on märkinud, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last (tl 45-46). Vaatamata aga kohtu ettepanekule ei esitanud kostja tõendeid poja XXX igakuiste põhjendatud vajaduste kohta. Kohus on tuvastanud, et XXX elab kostja juures. XXX isa XXX või vanaema XXX tasuvad XXX ülalpidamiseks igakuiselt 100-200 eurot (tl 12-128). Kostja poeg XXX elab oma isa juures XXXs ja käib XXXs koolis ning veedab kostjaga nädalavahetused ja koolivaheajad. Kostja XXX ülalpidamiseks kumbki vanem elatist ei tasu (tl 150). Seega on kohtu hinnangul kostja teiste laste ülalpidamine tagatud. Kostja ei ole ka väitnud, et kostja teised lapsed osutuks elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
16.Kuna kostja on märkinud, et tema varaline seisund ei võimalda elatise maksmist miinimummääras, siis on kohus seisukohal, et käesolevas asjas tuleb hinnata ka hageja isa ja kostja varalist seisundit. PKS § 105 lg 3 alusel mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid
17.Kohus on tuvastanud, et kostja sissetulekuks on vanemahüvitis 500 eurot ja peretoetus 110 eurot alates veebruar 2018, lisaks teevad kostjale ülekandeid XXX ja XXX erinevates summades (20-100 eurot) (tl 138-143, 151-156). Kohus on tuvastanud, et kostjale ei kuulu vara ega seoseid äriühingutes (tl 93-97). Kostja elab üürikorteris, mille eest tasub üüri 450 eurot + kommunaalkulusid vastavalt esitatud arvetele, millede suuruseks on ca 600-700 eurot kuus (tl 4042, 49-53). Hageja isa sissetulekuks on lapsetoetus 55 eurot alates 01.01.2018, lapsehooldustasu 38,36 eurot (tl 74-78, 82-83), sotsiaaltoetus 36,31 eurot ja töövõimetoetus (oktoober 2017 354, 60 eurot, november 2017 366,42 eurot, detsember 2017 354,60 eurot, jaanuar 2018 320,68 eurot, veebruar 2018 208,86 eurot, märts 2018 188,65 eurot) (tl 132-135). Hageja isal puudub vara ja seosed äriühingutega. Igapäevaste vajaduste osas kostja tõendeid esitanud ei ole.
18.Kohus on seisukohal, et arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja kohtu poolt tuvastatud, on kostja ning hageja isa varaline seisund võrdne ning isikud on kohustatud tasuma hagejale ülalpidamiseks elatist võrdsetes osades. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kohus on seisukohal, et kui kostjal puuduvad rahalised vahendid, siis on kostjal võimalus leida endale elamine, kus ei ole kulud nii suured. Lisaks ületavad eluasemekulud kostja sissetulekuid, mis näitab, et kostja sissetulekud võivad olla suuremad, kuis kostja on seda kohtu ette toonud. Kostjal tuleb lisaks eluasemekulude tasuda ka kõige muu eluks vajaliku eest. Kohus leiab, et kui kostja on võimeline sellises ulatuses tasuma eluasemekulusid ja leidma vahendeid ka elamisväärse elu elamiseks, siis ei võimalda kostja sissetulekud vähendada välja mõistetavat elatist alla alammäära.
19.Kostja on, aga kohtu ette toonud asjaolu, et hageja veedab suure osa ajast ka kostja juures. Kohtule esitatud 07.12.2016 Harju Maakohtu kohtumäärusest tsiviilasjas 2-16-11119 nähtub, et kohus on kindlaks määranud hageja ja kostja suhtlusõiguse, mille kohaselt veedab hageja emaga iga paarisnädala vahetuse alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni; paarisaastatel veedab hageja emaga jõulud (24-26.12) ja uusaasta isaga (31.12.-01.01) ja paaritutel aastatel vastupidi, ülejäänud pühad (ülestõusmispühad, kevadpüha ja jaanipäeva) paarisaastatel emaga ja paaritutel isaga; suvel veedab hageja nii isa kui emaga ühe kuu puhkust vastavalt kahe nädalaste perioodidena; samuti võib hageja poolte kokkuleppel veeta emaga aega erinevatel aegadel (tl 65 pöördel). Riigikohus on
märkinud, et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11, 09.06.2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 23). Kohtumäärusest, millega on määratud kindlaks hageja ja kostja suhtlusõigus, nähtub, et hageja veedab kostjaga aega ca 30% aastas. Kohus on seisukohal, et võib eeldada, et nimetatud ajal kannab kostja vahetult hageja kulud, mida pooled ei ole ümber lükanud, mistõttu on põhjendatud vähendada elatist alla miinimummäära nimetatud osa võrra.
20.Eeltoodust tulenevalt kuulub osaliselt rahuldamisele hageja nõue, mille kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 01.01.2018. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 70% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (01.01.201831.12.2018 175 eurot) alates 01.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.06.2033. Elatis tasuda hageja isa XXXi arveldusarvele XXX SEB Pangas iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega: „XXX elatusraha.“
21.Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatis 2650 eurot ühekordse summana perioodi 01.01.2017-31.12.2017 eest.
22.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-35-16, p 19 ja 20). Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kostja raskesse olukorda, mis takistaks hagejale elatise tasumist. Hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks nõudnud kostjalt elatise maksmist. Lisaks tuleb arvestada, et kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last ning kostjal tuleb tagada ka enda ülalpidamine. Seega on kohus seisukohal, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue mõista kostjalt välja elatis 2650 eurot perioodi 01.01.2017-31.12.2017 eest. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.