2.Välja mõista XXXlt elatis tema alaealise lapse XXX ülalpidamiseks alates 19.12.2017 summas 138,97 eurot (ükssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 97 senti) kuus kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o kuni 24.08.2029.
3.Välja mõista XXXlt elatis tema alaealise lapse XXX ülalpidamiseks alates 19.12.2017 summas 138,97 eurot (ükssada kolmkümmend kaheksa eurot ja 97 senti) kuus kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o kuni 10.08.2031.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud sissenõutavaks muutunud elatise tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu 10. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja XXXi arvelduskontole XXX Swedbank AS-is. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2-17-18950 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja kostja vastuväited
1.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista mõlema hageja kasuks elatise miinimummääras (2017.a 235 eurot) kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning kanda elatis hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 10. kuupäevaks. Perekond elab lahus alates 2016. a. oktoobrist, sellest ajast elab ema koos hagejatega üksi. Alates 2016.a. on laste eest ainuisikuliselt hoolitsenud ema, sh ka majanduslikult. Laste ema on korduvalt palunud kostjat toetada oma alaealisi lapsi igakuiselt rahaliselt, kuid kostja pole seda erinevatel põhjustel teinud. Laste isa on saatnud ühekordselt veebruaris 2017.a 1000 eurot, septembris 2017.a 170 eurot ning oktoobris 2017.a 100 eurot. Igakuised kulud (eluase, toit, lasteaia kohatasu, tervishoid, riided ja jalanõud ning muud kulud) on 277,94 eurot ühe hageja kohta, mida ema kannab üksi.
2.Kostja esitas menetluses ingliskeelse e-kirja, milles märgib, et tal puudub võimalus kohustust täita, kuna puudub töö ja tal on probleeme politseiga. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus jätab kostja vastuse tähelepanuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Menetlusse võtmise määruses on märgitud, et vastus tuleb kohtule esitada eestikeelsena. Kuna dokument on võõrkeelne, jääb see TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta.
4.Kuivõrd hagejad on sellega nõustunud, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
5.Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule. Vaidlust ei ole, et hagejad on XXXi ja kostja ühised alaealised lapsed (t lk 5-7, 9).
6.PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). PKS § 100 lg 2 sätestab: „Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.“ Vaidlust ei ole selles, et hagejate vanemad ei ela koos. Vastavalt TsMS § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on Riigikohus asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 (p 18). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Hagejate väitel on kostja elatist maksnud ebaregulaarselt - veebruaris 2017.a 1000 eurot, septembris 2017.a 170 eurot ning oktoobris 2017.a 100 eurot (t lk 11-12, 14-15). Seega, kuna kostja ei ole regulaarselt täitnud elatise tasumise kohustust, on alust eeldada, et ta ei täida seda ka tulevikus.
2-17-18950
7.Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-69-13 p 17, Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt).
8.Hagejad nõuavad elatist alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni miinimummääras. PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-37-11 p 12).
9.Kohtu hinnangul ei ole hagi rahuldamine täies ulatuses põhjendatud. Kuigi kehtib eeldus, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning sellest tulenevalt ei tohi üldjuhul olla makstav elatis väiksem kui pool töötasu alammäära, on tegu eeldusega ja seega võib asjaoludest tulenevalt olukord olla ka teistsugune. Praegusel juhul on hagejad välja toonud, et mõlema lapse kulud (mida kannab ema) on 277,94 eurot ühe hageja kohta. Seega ei ole laste kulude suuruseks kahekordne elatise miinimummäär (2017.a 470 eurot, 2018.a 500 eurot) vaid kulud on sellest väiksemad. Üldjoontes peavad vanemad oma lapsi ülal võrdsetes osades, kuid hagi rahuldamisel hagejate soovitud ulatuses peaks kostja kandma peaaegu 90% laste kuludest. Kohtule pole esitatud asjaolusid, millest tulenevalt võiks sellise erisuse tegemist pidada põhjendatuks või miks peaks ema osalema laste ülalpidamiskulude kandmises oluliselt väiksemas ulatuses. Kuna eelkõige lähtutakse elatise määramisel laste vajadustest ning laste igakuised kulud on 277,94 eurot, on põhjendatud mõista välja elatis pool kulude suurusest s.o 138,97 eurot mõlema hageja kasuks. Kohus selgitab, et asjaolude st ülalpidamiskulude suurenemisel on hagejatel õigus uue hagiga kohtusse pöörduda.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja XXX kasuks elatise alates 19.12.2017 summas 138,97 eurot kuus kuni XXX täisealiseks saamiseni ja XXX kasuks elatise alates 19.12.2017 summas 138,97 eurot kuus kuni XXX täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.
11.Tulenevalt hagejate soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kostjal tuleb elatis tasuda iga jooksva kuu eest ette XXXi arveldusarvele XXX Swedbank AS-is iga kuu 10. kuupäevaks. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2-17-18950
14.TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda, puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Tsiviilasja hinna määramine
15.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesolevas tsiviilasjas kummagi hageja hagi hinnaks 2 250 eurot (9 x 250). /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.