Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. juuni 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-5995
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2 250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
2-18-5995
Hageja XXX palub kostjalt XXX välja mõista hageja kasuks igakuine elatis 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 17.04.2018 kuni XXX täisealiseks saamiseni 02.02.2032. Hageja palub mõista kostjalt välja ka elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.04.2018 kuni 16.04.2018.
Kostja selgitab, et maksab iga kuu elatist ning neil oli kokkulepe tasuda 200 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma 250 eurot kuus alates maikuust.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja 97 kohaselt on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 100 ja 101 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise nõue Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuise elatise 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 17.04.2018 kuni XXX täisealiseks saamiseni 02.02.2032. Kostja on nõus maksma igakuist elatist 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates maikuust. Kostja on eelnevalt tasunud elatist igakuiselt 200 eurot kuus. PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära so. käesoleval ajal 250 eurot. Kuivõrd kostja on eelnevalt tasunud elatist väiksemas määras kui miinimum peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi ning mõista kostjalt XXX välja hageja XXX kasuks välja igakuine elatis 250 eurot muutuva suurusena sõltuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuus alates hagi esitamisest 17.04.2018 kuni XXX täisealiseks saamiseni 02.02.2032.
2-18-5995 Tagasiulatuva elatise nõue Hageja palub kostjalt XXX välja mõista hageja XXX kasuks elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.04.2018 kuni 16.04.2018 ühekordse summana 133,3 eurot. Kostja selgitab, et on tasunud elatist iga kuu 200 eurot. Kostja elatise tasumist tõendanud ei ole. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vastava nõude ja mõistab kostjalt XXX välja hageja XXX kasuks elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju tagasiulatuvalt perioodi eest 01.04.2018 kuni 16.04.2018 ühekordse summana 133,3 eurot. Kohus selgitab, et välja mõistetav elatise maksmata jätmisega hagejale tekkinud kahju on arvestatud tagasiulatuvalt perioodi eest 01.04.2018 kuni 16.04.2018 järgmiselt: (1 kuu elatise miinimummäär 250/30 x 16 päeva = 133,3 eurot) Juhul, kui hageja on kostjalt kohtumenetluse kestel saanud elatist, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Elatise hagi on esitamine on riigilõivuvaba, toimiku materjalide põhjal hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Viktor Bome Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.