FIE Alar Raamat Lembri talu hagi AM ja MM vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.07.2015 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse AM ja MM määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Puudutatud isik (hageja): FIE Alar Raamat Lembri talu (registrikood 10131698, asukoht Posti 7, Valjala alevik, Valjala vald, 94302 Saaremaa), lepinguline esindaja Liivi Tuus (e-post: [email protected] ) Määruskaebuse esitaja I (kostja I): AM (isikukood
XXXXXXXXXXX,
elukoht
XXXXX
XXXX,
XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX),
lepinguline esindaja Allan Viirma (e-post: [email protected] ) Määruskaebuse esitaja II (kostja II): MM (isikukood
2.Pärnu Maakohtu 13.07.2015 määrus tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas uus määrus.
3.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1.Rahuldada FIE Alar Raamat Lembri talu avaldus menetluskulude 1(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-31832 kindlaksmääramiseks.
2.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista solidaarselt AM-lt ning MM-lt välja FIE Alar Raamat Lembri talu kasuks menetluskulud summas 1996,09 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. eAsjaolud
1.28.07.2013 esitas FIE Alar Raamat Lembri talu Pärnu Maakohtule hagi AM ja MM vastu kahju hüvitamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 12.12.2014 otsusega esitatud hagi rahuldati. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2015 otsusega muudeti maakohtu 12.12.2014 otsuse resolutsiooni sõnastust, sh menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu otsusega jäeti maakohtu menetluskulu 75% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 25% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu menetkuskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda.
4.Riigikohtu 15.06.2015 määrusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jäeti kostjate kanda.
5.26.06.2015 esitas hageja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Esitatud avalduse kohaselt kandis hageja asja menetluses menetluskulu 2760,80 eurot seoses lepingulise esindaja õigusabi kasutamisega. Avalduse kohaselt on hagejale esitatud kohtu esimese astme menetluses õigusabi kokku 13,8 tundi, kohtu teise astme menetluses kokku 9,4 tundi, tunnihinnaga 100 eurot, lisaks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 400 eurot, hageja on kandnud oma lepingulise esindaja sõidukulu Kuressaarest Tallinna ja Tallinnast Kuressaarde ning ööbimiskulu Tallinnas summas 90,80 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja kinnitab, et Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arves kajastuv kulu on tema poolt kantud seoses tsiviilasjas nr 2-1331832 toimunud kohtumenetlusega. Kostjate seisukoht hageja avaldusele
6.Kostjad esitasid hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite.
7.Et hageja tasus hagiavalduse esitamisel Pärnu Maakohtusse riigilõivu 400 eurot, kuulub kostjatelt väljamõistmisele hageja poolt tasutud riigilõiv summas 300 eurot.
8.Hageja esitas menetluskuludena väljamõistmiseks ka kohtueelses menetluses kantud õigusabiga seotud kulutused, mis on väljendatud Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arve nr 142-2014 real 1 kogumahus 2,5 h ja summas 250 eurot. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Hageja esitatud Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arve nr 142-2014 real 1 näidatud õigusabi kirjelduse kohaselt oli tegemist hageja seletuste kuulamisega ning hagejaga arutlemisega. Nimetatud tegevusega seotud kulud ei ole hagiavalduse koostamise ega selle edasise menetlusega seotud kulud. Seega ei ole põhjendatud Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arve nr 142-2014 real 1 märgitud kulu 250 eurot kostjatelt välja mõistmine.
9.Kostjad ei pea põhjendatuks Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arve nr 142-2014 real 3 märgitud kostjate 23.09.2013 seisukohaga tutvumise kulu kokku 1,5 h ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et kostjate 23.09.2013 seisukoht (hagivastus) on sisuliselt 3,5 lk pikk. Arvestades aga hageja esindaja(te) praktilist kogemust ja
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-31832 kvalifikatsiooni, on mõistlik kulu kõnealuse menetlusdokumendiga tutvumiseks mitte rohkem kui 1 h ulatuses (summas 100 eurot). Hageja esindaja oskust menetlusdokumentidega mõistliku aja jooksul tutvuda kinnitab ka hageja enda poolt esitatud Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arvel nr 25-2015 näidatud õigusabi teenuse kirjeldus, mille kohaselt 13 leheküljelise apellatsioonkaebusega tutvumise ja kaebuses toodud väidete kontrollimise ajakulu oli 1,5 tundi. Seega ei ole põhjendatud Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arve nr 142-2014 real 3 märgitud õigusabi kulu 50 eurot kostjatelt välja mõistmine.
10.Kostjad leiavad, et ei ole põhjendatud Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arve nr 142-2014 real 4 märgitud hageja 4.11.2014 seisukoha koostamise ja kohtule esitamise kulu 1,5 h ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja 4.11.2014 seisukoht on sisuliselt 2 lk pikk. Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et viidatud seisukoht sisuliselt kordab hageja poolt 28.06.2013 Pärnu Maakohtusse esitatud hagiavaldust. Arvestades hageja esindaja praktilist kogemust ja kvalifikatsiooni, on mõistlik kulu seoses kõnealuse seisukoha koostamisega mitte rohkem kui 1 h ulatuses (summas 100 eurot). Seega ei ole põhjendatud Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arve nr 142-2014 real 4 märgitud õigusabi kulu 50 eurot kostjatelt välja mõistmine.
11.Kostjad leiavad, et hagejale maakohtu menetluses osutatud põhjendatud ja vajaliku õigusabi mahtu tuleb käesoleva seisukoha punktides 4.2–4.4 toodut arvestades vähendada 3,5 h (350 eurot) ulatuses.
12.Kostjad ei pea põhjendatuks hageja esindaja majutuskulude (58 eurot, sh käibemaks 4,79 eurot) väljamõistmist kostjatelt. Käesoleva tsiviilasja menetlemine Tallinna Ringkonnakohtus ei eeldanud möödapääsmatult hageja esindaja majutamist hotellis. Hageja taotleb ka õigusabikuludele lisanduva käibemaksu kindlaksmääramist menetluskuludena, kuid ei ole taotluses põhjendanud, miks ta ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Veelgi enam, hageja kinnitab oma kohtule esitatud avalduses, et hageja on käibemaksukohustuslane. Ainuüksi TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse andmata jätmise tõttu ei saa hageja õigusabikuludele lisanduva käibemaksu summa hüvitamist nõuda. Kuna hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud, on hagejal võimalus õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning seega puudub alus hageja poolt tehtud õigusabikuludele lisanduva käibemaksu summa kostjatelt menetluskuluna väljamõistmiseks.
13.Kõike eelnevat arvestades on kostjad seisukohal, et hagejale menetluskulude hüvitamiseks suurema summa kui 2039,84 eurot väljamõistmine kostjatelt ei ole põhjendatud ja selleks puudub ka õiguslik alus. Maakohtu määrus
14.Pärnu Maakohus rahuldas 13.07.2015 kohtumäärusega hageja FIE Alar Raamat Lembri talu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis solidaarselt AM-lt ja MM-lt välja FIE Alar Raamat Lembri talu kasuks menetluskulud summas 2059,55 eurot.
15.Riigikohus on oma lahendites korduvalt viidanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha. Seetõttu tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.04.2014 kohtumäärus asjas nr 3-2-1-11-14, p 12; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.10.2013 kohtumäärus asjas nr 3-2-1-107-13, p 14; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.10.2009 kohtumäärus asjas nr 3-2-1-87-09, p-d 14-15).
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-31832
16.Et hagi on esitatud 28.07.2013, tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda 15.04.2013 jõustunud TsMS-i redaktsioonist.
17.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1) ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on katud seoses menetlusega (TsMS § 144 p 2).
18.Kohtukuludest tuleb kostjatelt välja mõista hagi esitamiselt tasutud riigilõiv (kd I, tl 19) 75% ulatuses, so 300 eurot.
19.Kohus leiab, et hageja esindaja sõidu- ning majutuskulud kuuluvad samuti kostjatelt välja mõistmisele. Hageja esindaja igapäevane tegevuskoht asub Kuressaares ning arvestades, et ringkonnakohtu istung peeti Tallinnas kell 11.00, on põhjendatud hageja esindaja poolt Tallinnasse sõitmine eelmisel õhtul. Seetõttu tuleb kostjatelt välja mõista hageja esindaja sõidu- ning majutuskulud summas 90,80 eurot.
20.TsMS § 175 lg 1 sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
21.Arvel nr 142-2014 on kajastatud hageja esindaja poolt tehtud õigusabitoimingud maakohtu menetluses, mis on loetletud käesoleva määruse p-s 5. Nimetatud arve osas ei nõustu kohus kostjate etteheitega, et hagi aluseks olevate asjaoludega tutvumine ning arutelu kliendiga oleks kohtuväline kulu. Asjakohatu on kostjate viide Riigikohtu 22.06.2010 määrusele asjas nr 3-2-1-63-10, kuivõrd nimetatud asjas luges kohus kohtuvälisteks kuludeks arveid, mis olid esitatud enne hagi esitamist. Arve nr 1422014 on esitatud 13.12.2014, st peale hagi esitamist, ning arvel nimetatud toimingud on otseselt seotud hagi esitamisega. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, hagiavalduse mahtu ning seda, et hageja lepingulise esindaja puhul on tegemist kogenud kõrge kvalifikatsiooniga õigusteenuse osutajaga (vandeadvokaat), leiab kohus, et hagi koostamiseks (sh hagi aluseks olevate asjaoludega tutvumiseks ning arutelu kliendiga) on põhjendatud ajakuluks 4 tundi, vähendades avalduses märgitud aega 2 tunni võrra.
22.Kohus ei nõustu kostjate etteheitega hageja esindaja poolt 23.09.2013 seisukohaga tutvumise ajakulu osas. Kostjate seisukoht oli oma sisu poolest 3,5 lk küll pikk, kuid kostjad on sellele lisanud mahukaid lisasid. Seetõttu peab kohus hageja esindaja kulu 23.09.2013 seisukohaga tutvumiseks 1,5 tunni ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks.
23.Võttes arvesse 04.11.2014 täiendava seisukoha sisu, leiab kohus, et nimetatud dokumendi koostamiseks ja esitatud tõendi analüüsiks on põhjendatud ajakuluks 1 tund, vähendades avalduses toodut ajakulu 0,5 tunni võrra.
24.Arvel kajastatud kulu 1 tund ja 15 minutit kohtuistungil osalemiseks on kooskõlas toimiku materjalidega ning kohus peab seda põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Võttes arvesse asjas esitatud varasemaid seisukohti, peab kohus lõppsõna koostamiseks põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Otsusega tutvumisele kulunud aega 0,5 tundi peab kohus vajalikuks.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-31832
25.Maakohtu menetluse osas peab seega kohus kokku hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikuks 10 tunni ja 15 minuti ulatuses, so 1025 eurot, millest 75% tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista, so 768,75 eurot.
26.Arvel nr 25-2015 on kajastatud hageja esindaja poolt tehtud õigusabitoiminguid ringkonnakohtu menetluses (apellatsioonkaebusega tutvumisele ning vastuse koostamisele kulunud aega 4,5 tundi) peab kohus põhjendatud ja vajalikuks.
27.Arvel nr 56-2015 on kajastatud hageja esindaja poolt tehtud õigusabitoimingud ringkonnakohtu menetluses, mis on loetletud käesoleva määruse p-s 5 teises lõikes. Võttes arvesse, et hageja lepingulise esindaja puhul on tegemist kogenud kõrge kvalifikatsiooniga õigusteenuse osutajaga ning kes oli apellatsioonimenetluses istungi toimumise ajaks asjaga piisavalt kursis, peab kohus istungi ettevalmistamiseks kulunud aega põhjendatuks 1 tunni ulatuses.
28.Arvel kajastatud kulu 50 minutit kohtuistungil osalemiseks on kooskõlas toimiku materjalidega ning kohus peab seda põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Vajalikuks kuluks peab kohus ka istungi protokolli tutvumiseks kulunud aega 10 minutit.
29.Arvel kajastatud kulu 2,5 tundi apellantide 20.03.2015 taotlusega tutvumiseks, selles osas seisukoha esitamiseks ning ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks.
30.Ringkonnakohtu menetluse osas peab seega kohus kokku hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikuks 9 tunni ulatuses, so 900 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.
31.Et hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning ta pole eraldi välja toonud põhjuseid, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei mõista kohus menetluskuludelt välja käibemaksu (TsMS § 174 lg 6).
32.Kokkuvõttes tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulud summas 2059,55 eurot. Määruskaebus
33.Kostjad esitasid Pärnu Maakohtu määruse osas 28.07.2015 määruskaebuse ning paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas 1958,59 eurot.
34.Ringkonnakohtu palvel täpsustasid kostjad 12.08.2015 määruskaebust, korrigeerides selles esinenud arvutusvea, paludes Pärnu Maakohtu 13.07.2015 määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas 1746,09 eurot.
35.Määruskaebuse esitajad leiavad, et väljaspool tsiviilasja menetlemist toimunud asjaoludega tutvumisega ja kliendiga toimunud aruteluga seotud kulude hüvitamist ei saa hageja TsMS-i menetluskulude regulatsiooni alusel nõuda. Hageja esitas menetluskuludena väljamõistmiseks ka kohtueelses menetluses kantud õigusabiga seotud kulutused, mis on väljendatud Tuus & Tuus Õigusabi OÜ arve nr 142-2014 real 1 kogumahus 2,5 h ja summas 250 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on 22.06.2010 otsuses (kohtuasi nr 3-2-1-63-10) punktis 12 märkinud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Määruskaebuse esitajad ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt omab TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni rakendamisel tähendust hageja esindaja poolt tehtud toimingute eest arve esitamise aeg. Asjaolu, et enne hagiavalduse koostamist ja esitamist tehtud toimingute eest on hageja esindaja hagejale arve esitanud pärast
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-31832 hagiavalduse kohtule esitamist, ei muuda kohtueelses menetluses kantud kulusid kohtumenetluse kuludeks.
36.Määruskaebuse esitajad ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ainuüksi asjaolu, et hageja esindaja õigusbüroo asub Kuressaare linnas, põhjendab vajadust hageja esindaja majutamist Tallinnas. Määruskaebuse esitajad ei pea põhjendatuks hageja esindaja majutuskulude (58 eurot, sh käibemaks 4,79 eurot) väljamõistmist kostjatelt. Käesoleva tsiviilasja menetlemine Tallinna Ringkonnakohtus ei eeldanud möödapääsmatult hageja esindaja majutamist hotellis.
37.Lisaks märgivad määruskaebuse esitajad, et maakohus on põhjendamatult leidnud, et hagejale kuulub hüvitamisele ka majutuskuludelt ja sõidukuludelt arvestatud käibemaks (vastavalt 4,79 eurot ja 5,46 eurot). Majutus- ja sõidukuludelt arvestatud käibemaksu summa on maakohus kostjatelt välja mõistnud vaatamata asjaolule, et kohus on vaidlustatava määruse punktis 8.5 otsustanud, et „/.../hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ning ta pole eraldi välja toonud põhjuseid, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei mõista kohus menetluskuludelt välja käibemaksu (TsMS § 174 lg 6).“ TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised menetluskulud on ka menetlusosaliste sõidu- ja majutuskulud, mis on kantud seoses menetlusega (TsMS § 144 p 2). Eeltoodut arvestades on seaduse kohaselt hagejale võimalik sõidukulude hüvitamiseks välja mõista 27,34 eurot (so kulu ilma käibemaksuta). Kui kohus peab siiski ka majutuskulude hüvitamist põhjendatuks (määruskaebuse esitajad sellega ei nõustu), siis saaks majutuskulude hüvitisena kostjatelt välja mõista ka summa ilma käibemaksuta, so 53,21 eurot.
38.Maakohus on asunud seisukohale, et hageja esindaja Liivi Tuus on vandeadvokaat (vt vaidlustatava määruse punkt 8.3). Määruskaebuse esitajatele teadaolevalt ei ole hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat. Seda asjaolu peab kohus arvestama ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse hindamisel. Menetluse edasine käik
39.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks puudutatud isikule.
40.Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, sest kaebus on alusetu. Hageja on seisukohal, et maakohus on 13.07.2015 määruses hageja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud ja ei ole seejuures ületanud diskretsioonipiire. Kostjad asusid 3.07.2015 vastuses hageja avaldusele seisukohale, et hagejale menetluskulude hüvitamiseks suurema summa kui 2039,84 eurot väljamõistmine kostjatelt ei ole põhjendatud ja selleks puudub ka õiguslik alus. Kohus rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja 2059,55 eurot. Määruskaebuses on kostjad muutnud oma seisukohta ja leiavad, et kostjatelt väljamõistmisele kuuluva menetluskulu suurus on siiski 1958,59 eurot.
41.Hageja on seisukohal, et kostjate seisukoht asjaoludega tutvumise ja kliendiga toimunud arutelu osas on vastuolus senise kohtupraktikaga. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-84-14 lahendi p-s 24 asunud seisukohale: „Kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga TsMS-s ettenähtud korras“. Hageja on seisukohal, et hagi ei ole kohtule võimalik esitada hagi ettevalmistamata, so hagi aluseks olevate asjaoludega ja kohtuasjas esitamisele kuuluvate tõenditega tutvumata.
42.Hageja on seisukohal, et kostjad on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kohus on hageja lepingulise esindaja majutuskulu väljamõistmisel kostjatelt teinud kaalutlusotsuse. Kohus ei ole mõistnud hageja lepingulise esindaja ööbimiskulu välja üksnes seetõttu,
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-31832 et lepingulise esindaja büroo asub Kuressaares vaid ka seetõttu, et kohtuistung Tallinna Ringkonnakohtus algas kell 11.00.
43.Kohtumääruse p-st 8.5 nähtuvalt ei mõistnud kohus menetluskuludelt välja käibemaksu.
44.Asjaolu, et kohus on kohtumääruses ekslikult nimetanud hageja lepingulist esindajat vandeadvokaadiks, ei muuda kohtumäärust sisuliselt ebaõigeks. Käesolevas kohtuasjas hageja poolt lepingulisele esindajale õigusteenuse eest makstud tunnitasu suurus on põhjendatud ja ei ületa õigusteenuse eest makstavat tavapärast tunnitasu.
45.Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-115-14 lahendi p-s 14 asunud seisukohale: „Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ... „.
46.Eelmärgitud lahendis on Riigikohus viidanud 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-198-13 lahendile, milles Riigikohus luges tavapäraseks tunnitasuks 147 eurot 49 senti (käibemaksuga).
47.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
48.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse.
49.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend 3-2-1-171-12).
50.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
51.Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga selles, et hageja kantud menetluskulud seoses hagi aluseks olevate asjaoludega tutvumise ja kliendiga aruteluga summas 250 eurot on kohtueelsed kulud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kajastatud toimingud on seotud hagi esitamisega. Hageja poolt nimetatud toiminguid saab vaadelda hagi koostamise ühe osana, kuivõrd ilma kliendiga aruteluta ning asjaoludega tutvumata ei ole hagi koostamine mõeldav. Hagi esitati maakohtule 28.06.2013, vaidlusalune arve on koostatud 13.12.2014. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis on kantud seoses hagimenetlusega, maakohus ei ole nimetatud kulude väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire ega rikkunud menetlusõiguse normi.
52.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajate seisukohaga selles, et põhjendatud ja vajalik ei olnud hageja lepingulise esindaja majutuskulude väljamõistmine, kuivõrd istungi aja kooskõlastamisel oli esindajal võimalus arvestada Kuressaare ja Tallinna
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-31832 vahelise transpordikorraldusega ning paluda kohtul määrata istung hilisemaks ajaks. Seega tuleb kostjatelt väljamõistetud menetluskulude suurust vähendada hageja lepingulise esindaja majutuskulude summa, so 58,00 euro võrra.
53.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega ka selles, et maakohus on hageja sõidukulud ekslikult välja mõistnud käibemaksuga. Hageja on menetluskulude hüvitamise avalduses kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane (II kd, tlk 66 pöördel). Eeltoodust tulenevalt tuleb väljamõistetud sõidukulude summat vähendada käibemaksu (so 2,83 eurot + 2,63 eurot) võrra. Väljamõistetavate sõidukulude suurus käibemaksuta on 27,34 eurot.
54.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega, et maakohus on hageja lepingulist esindajat ekslikult pidanud vandeadvokaadiks. Kostjad on hageja esindaja tunnitasu suurusele esmakordselt tähelepanu pööranud määruskaebuse esitamisel. Kuigi hageja esindaja ei ole vandeadvokaat, ei ole tunnitasu suurus 100 eurot ringkonnakohtu hinnangul ülemäärane või keskmisest kõrgem. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu lahend 3-2-1-11513). Riigikohtu lahendis 3-2-1-115-14 on kohus lugenud põhjendatud tunnitasuks 147,49 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidluse sisu, keerukust, tõendite hulka, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades alust hageja esindaja tunnitasu vähendamiseks. Küll on aga maakohus õigesti vähendanud hageja menetluskulude väljamõistmisel ajakulu ning seda põhjendatud määras, diskretsioonipiire ületamata.
55.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, vähendades kostjatelt väljamõistetavate menetluskulude summat 63,46 euro võrra (58 + 2,83+2,63 eurot). Väljamõistetavate menetluskulude suurus kokku on 1996,09 eurot.
56.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
57.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Ülle Jänes
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.