Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXXi (hageja) ja XXX kooselust on sündinud XXX.a poeg XXX. Vastavalt vanemate vahelisele 20.02.2013.a sõlmitud notariaalsele kokkuleppele elas laps alates maist 2013.a püsivalt koos emaga Norras. Isa maksis elatist vastavalt kokkuleppele. Harju Maakohus 22.09.2015.a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-6421 mõistis hagejalt poja kasuks välja poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast suurema elatisraha (250 eurot, mis tõuseb iga aasta vastavalt kuupalga alammäära tõstmisega ja täna on makstav elatis 290 eurot) kuni poja täisealiseks saamiseni. Kohus põhjendas väljamõistetava elatise suurust sellega, et Norras on kallim elada ja lapsele kulub seal rohkem raha. XXX kolis koos pojaga Eestisse tagasi jaanuaris 2016.a, veebruar 2016.a kuni veebruar 2017.a elas laps isa juures. Käesoleval ajal elab ja õpib poeg XXX. Tuginedes sellele, et laps elab alates veebruarist 2016.a Eestis ja alates augustist 2017.a XXX, kus tema kulud on kaetud linna eelarvest ja sellele, et kohtu kaudu 2015.a välja nõutud suurema elatise põhiargumentideks olnud argumendid, et Norras kulub lapse peale rohkem raha, kuna seal on kallimad hinnad ning enam ei ole lapsel ka ortodontia kulu, siis leiab isa, et ei ole enam põhjendatud maksta seadusest tulenevast EV kehtestatud miinimumist suuremat elatist, kuna kõik lapse vajadused katab ka miinimumist väiksem elatis. Põhjusel, et hageja ülalpidamisel on ka teine laps, kelle vajadused on pidevalt suurenenud, on põhjendatud ka elatise määramine alla seaduses sätestatud alammäära. Hageja ülalpidamisel on ka teine laps XXX, kes on olukorrast lähtudes jäänud varaliselt vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps. Hageja töötasu ei ole märkimisväärselt suurenenud viimase kolme aasta jooksul. Hageja teisele lapsele reaalselt oktoobri kuus tehtud kulutused olid kokku summas 381,69 eurot. Seega ei kulu lapsele igakuuliselt raha EV poolt kehtestatud miinimummääras vaid märkimisväärselt vähem (381,69 / 2 = 190,85 eurot). Taotleb muuta XXXilt poja XXXi kasuks väljamõistetud igakuist elatist poja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest ja määrata elatiseks 200 eurot kuus. Kui muutub igakuise elatise EV poolt kehtestatud miinimummäär, siis sama summa võrra muuta ka XXXile väljamõistetud elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 06.02.2020.a. Tunnistada käesolevas asjas tehtav kohtuotsus viivitamata täidetavaks täies ulatuses ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja ema väitel hagejalt väljamõistetud elatis ei kata tegelikke kostja kulusid, kuid kostja ei ole seda oma vastuses tõendanud. Samas, ajal, mil kostja elas hageja juures, kandis kostja seaduslik esindaja lapsele elatisraha pool aastat vaid 115 eurot ja pool aastat EV kehtestatud miinimumelatise ulatuses ning hageja pidi sellega hakkama saama. Kostja seaduslik esindaja põhjendas oma makseid lapsele sellega, et rohkem lihtsalt ei kulu hagejal kostja vajaduste katteks. Kui kostjale kulub täna, lapse ema väitel, oluliselt rohkem, kui lapse isal kulus, ajal, mil kostja elas tema juures, siis järelikult on lapse emal suuremad võimalused. Kostja vastuses toodu, nagu oleks kostjal isa juures elades tekkinud suured probleemid, ei vasta tõele. Kui kostja tuli isa juurde elama, siis olid tal juba probleemid, ta ei käinud koolis ja ema ei saanud temaga hakkama. Samuti on vale kostja esindaja väide nagu hageja ei oleks maksnud või ei maksaks seoses kostja kriminaalasjaga seotud täiendavaid kulusid. Omavahelisel suulisel kokkuleppel lapse 2(6)

emaga tasub hageja igakuiselt osamaksetena 17,15 eurot kuus lisaks elatisele Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid OÜ-le kantud kulusid 1200 eurot, millest lapse isa osa on 600 eurot. Märgitud kulu saab arvestada kostjale elatise suuruse arvestamisel tema igapäevakuludest välja. Kostja ema ei ole esitanud rohkem tõendeid ega nõudmisi hagejale. Arvestada tuleb ka seda, et kostja esindajal on 3 alaealist last, seega on tal riigi poolt ette nähtud lapsetoetus 210 eurot (55+55+100) ja 300 eurot lapserikka pere toetus, kokku 510 eurot kuus. Lasterikka pere toetust ei maksta mitte kolmandale lapsele vaid kõikidele lastele. Seega hageja, kes on kohustatud elatist maksma lapsele, peab saama arvestada sellega, et lapse kulud on riigi poolt kantud 77,50 euro ulatuses iga lapse kohta kuus. Kui lapse vajadus oli minimaalse elatise suuruses ehk 250 eurot kuus, siis riik tasub sellest 77,50 eurot ja isa kohustuseks oleks tasuda 172,50 eurot (250-77,5=172,5) lapse kohta kuus. Hageja teeb kostja ülalpidamiseks kulutusi ka lisaks omalt poolt makstavale elatisrahale ja kostja seadusliku esindaja poolt mainitud n.n ootamatutele kulutustele. Asjaolu, et kostja seaduslikul esindajal on veel kaks last ei oma selles nõudes tähtsust, kuivõrd hageja ei ole kohustatud kostja seadusliku esindaja teisi lapsi üleval pidama. Selline kohustus on nende laste vanematel, eelkõige kostja seadusliku esindaja laste isal. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu, kuna hagejalt kohtuotsusega väljamõistetud elatis ei kata isegi tegelikke kostja kulusid. Kostjal tekkisid isa juures elades suured probleemid, ta kaotas huvi õppimise vastu, tema käitumine oli ebanormaalne. Seetõttu elabki kostja käesoleval momendil kuni märtsini 2018.a XXX. Asjaolu, et kostja elab XXX, ei vähenda kostja seadusliku esindaja kulusid kostja ülalpidamiseks. Kostja seaduslik esindaja ostab ka nüüd kõikki vajalikke asju kostjale, s.h toitu, aga see on veel kallim kui osta pere lauale, ravimeid jne. Pärast kostja elamist hageja juures ning hageja hoolduse ja kasvatamise tõttu kostja seaduslikul esindajal tekkisid tavalistele kuludele lisaks ka ootamatud kulud (õigusabikulud seonduvalt kostja kaitsmisega kriminaalasjas, väärteoasjas ja nendega seotud menetluskulud, täitemenetluse kulud jmt), mille tasumiseks kostja seaduslik esindaja laenas raha ja tagastab seda nüüd igakuiselt. Need kulud on ka igakuised kulud kostja ülalpidamiseks, hageja nende kulude kandmisel ei ole osalenud. 2018.a märtsist hakkab kostja elama kodus kostja seadusliku esindaja juures ning kõik kommunaalkulud jäävad samaks nagu Norras ja isegi suuremaks. Hageja ei ole oma materiaalse olukorra halvenemist põhjendanud ega tõendanud. Hagejal on sündinud teine laps, kuid kostja seaduslikul esindajal on sündinud veel kaks last, kuid see ei vabasta kostja seaduslikku esindajat kostja ülalpidamisest täies ulatuses. Vastavalt eeltoodule palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses, kuid juhul, kui kohus leiab, et väljamõistetud elatist saab väheneda, siis ainult kuni seaduses sätestatud ulatuseni ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. 09.04.2018.a esitatud täiendavas seisukohas avaldas kostja, et lapsele tehtavad kulud kasvavad iga kuu, mida rohkem ta viibib kodus, lisaks riietele ja toidule püüab ema rohkem koos aega veeta oma lapsega, et teda aidata üle raskustest, mis tekkisid isa juures elades. Hageja elatustase pole aastatega muutunud, aga XXX kulud on kasvanud märgatavalt. Ei pea õigeks vähendada elatist põhjusel, et riik toetab suurt peret, see toetus on suurele perele lisaks, mitte selleks, et vanemad ei peaks elatist maksma. Kostjale tehtud kulutused veebruaris 2018.a olid 564,38 eurot, märtsis 2018.a 582,65 eurot ja aprillis 2018.a tehtavad kulud 571,02 eurot. Märgitud summadele lisanduvad veel tehtud/tehtavad kulutused transpordile ja olmeelektroonikale, mööblile ja muule sellisele, mida laps veel kasutab ja vajab elamiseks. Kohtuotsuse põhjendused 3(6)

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja arvesse võttes istungil avaldatut, on seisukohal, et hagi elatise vähendamise nõudes tuleb rahuldada. XXXil ja XXXl on ühine poeg XXX, sündinud XXX.a, kes on käesolevalt XXX. 22.09.2015.a Harju Maakohtu otsusega mõisteti XXXilt poja kasuks välja igakuine elatusraha summas 250 eurot selliselt, et kui suureneb igakuise elatise miinimummmäär, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, siis sama summa võtta suureneb ka pojale väljamõistetud elatis. Käesolevalt makstav elatis on 305 eurot kuus. Elatis mõisteti välja ajal, mil laps elas koos emaga Norras. Alates jaanuarist 2016.a elab poeg Eestis ning käesoleval ajal (kuni augustini 2018.a) viibib XXX XXX. Vanematel on poja suhtes ühine hooldusõigus. Toodud asjaoludes poolte vahel vaidlus puudub. TsMS § 497 kohaselt, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Sama toetab ka TsMS § 459 lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Kohtul tuleb seega hinnata, kas elatisnõude aluseks olevad asjaolud on käesolevaks ajaks muutunud võrreldes 22.09.2015.a, mil hagejalt mõisteti välja elatis poja XXXi ülalpidamiseks. Hageja taotleb vähendada temalt väljamõistetud elatise summat, kuna elatise eelmärgitud summas väljamõistmise aluseks oli asjaolu, et laps elas koos emaga Norras ja Norras on elukallidus oluliselt kõrgem kui Eestis. Samuti ei ole lapsel käesolevalt enam ortodontia kulu, millega arvestati aastal 2015, kui mõisteti isalt välja elatis kõrgemas määras kui miinimum. Isa leiab, et seetõttu ei ole enam põhjendatud maksta seadusest tulenevast EV kehtestatud miinimumist suuremat elatist, kuna kõik lapse vajadused katab ka miinimumist väiksem elatis. Põhjusel, et hageja ülalpidamisel on ka teine laps, kelle vajadused on pidevalt suurenenud, on põhjendatud ka elatise määramine alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja seaduslik esindaja ei nõustu hagejaga ja väidab, et hagejalt kohtuotsusega väljamõistetud elatis ei kata isegi tegelikke lapse kulusid. Asjaolu, et kostja elab XXX, ei vähenda kostja seadusliku esindaja kulusid kostja ülalpidamiseks. Kostja seaduslik esindaja ostab ka nüüd kõikki vajalikke asju kostjale, s.h toitu, aga see on veel kallim, kui osta pere lauale. Pärast XXX lahkumist hakkab kostja elama kodus kostja seadusliku esindaja juures ning kõik kommunaalkulud jäävad samaks nagu Norras ja isegi suuremaks. Kostjale tehtud kulutused veebruaris 2018.a olid 564,38 eurot, märtsis 2018.a 582,65 eurot ja aprillis 2018.a tehtavad kulud 571,02 eurot. Märgitud summadele lisanduvad veel tehtud/tehtavad kulutused transpordile ja olmeelektroonikale, mööblile ja muule sellisele, mida laps veel kasutab ja vajab elamiseks. Hageja on seisukohal, et poja kulutused ei ole suuremad kui seaduses sätestatud miinimumelatise aluseks olev. Lapse ema on lapse vajadusi kujutanud põhjendamatult suurena. Lisaks leiab hageja, et lapse igakuiste kulutuste tasumisel ei ole poja ema arvesse 4(6)

võetud ka kehtivate õigusaktide kohaselt makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (kostja seaduslikul esindajal on peale XXX veel kaks alaealist last), mis laekub lapse ema arvelduskontole. Kohus leiab, et kostja väide nagu lapsele kuluks Eestis elades isegi rohkem raha kui Norras ei ole usutav. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et Norras on elukallidus oluliselt kõrgem kui Eestis. Kohus leiab, et kostja on kulutusi tõesti üle paisutanud. Eesti Vabariigi seadusandja on arvestanud, et minimaalne elatise suurus katab ära lapse minimaalsed vajadused Eestis elades alates sünnist kuni täisealisuseni. Samas tuleb muidugi arvestada, et laps ei pea elus toime tulema minimaalsega, kui tema vanematel on võimalus pakkuda lapsele paremat elustandardit. Kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ei ole leidnud tõendamist, et vanematel oleks võimalik pakkuda miinimumist oluliselt kõrgemat elustandardit. Hageja on istungil avaldanud, et tema netotöötasu on 1200 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on peale kostja veel üks alaealine laps – 22.01.2009.a sündinud XXX. Kostja seadusliku esindaja igakuine netotöötasu on 1250 eurot, millele lisandub boonus. Kostja emal on lisaks kostjale veel 2 alaealist ülalpeetavat – XXX ja 12.05.2014.a sündinud XXX. Töötasu tõendeid kohtule ei esitatud. Kohus leiab, et ema ei ole tõendanud lapse miinimumist suuremaid vajadusi. Kohus ei loe tõenditeks kaubatšekke ja ema pangakonto väljavõtteid, millel kajastuvad tehtud kulutused kauplustes, meelelahutuskohtades ja söögikohtades, sest neilt ei nähtu, kes on kauba ostnud ja kes nimetatud kaupa, teenust tarbinud. Mis puudutab XXXi õigusalaseks esindamiseks juristile makstud tasu, siis on tegemist ühekordse väljaminekuga ja isa on esitanud tõendid, et on sellesse samuti panustanud (tl 64). Kohtu hinnangul on käesoleva menetluse käigus leidnud tuvastamist, et on muutunud isalt elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud. Ära on langenud ortodontiale tehtav kulu, mis elatise väljamõistmise ajal oli 77 eurot kuus. Samuti on laps koos emaga kolinud Norrast tagasi Eestisse. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et miinimumelatis katab kostjale tehtavaid vajalikke ja mõistlikke kulutusi. Ema ei ole miinimumist kõrgemaid vajadusi tõendanud. Ka isa väited selle kohta, et kulutused jäävad alla miinimumi on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on taotlenud talt väljamõistetava elatise vähendamist alla miinimumi, kuna kulutused kostjale jäävad tõenäoliselt alla miinimumi ja hageja ülalpidamisel on ka teine laps, kes on olukorrast lähtudes jäänud varaliselt vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps. Samuti ei ole hageja töötasu märkimisväärselt suurenenud viimase kolme aasta jooksul. Mis puudutab XXXile tehtavaid igakuiseid kulutusi, siis kohus on eelpool juba võtnud selles osas seisukoha ja leidnud, et 16-aastase nooruki kulutused vastavad seaduses toodud miinimumile. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 5(6)

Kohus ei ole käesoleva menetluse käigus tuvastanud, et hageja teine alaealine laps jääks hagejalt miinimumelatise väljamõistmisel vähemkindlustatuks. Hageja on avaldanud, et tema netotöötasu on 1200 eurot kuus. Kui hageja maksab käesolevas asjas kostjaks olevale pojale 250 eurot ja arvestab koos elava lapse ülalpidamisega summas ka 250 eurot, siis jääb hagejale enda vajaduste rahuldamise tarbeks kätte 700 eurot, mis on igati piisav ja oluliselt suurem, kui laste ülalpidamiseks kuluv. Seega ei esine antud juhul neid põhjendatud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimumi. Hageja oma hagiavalduses on leidnud, et tuleb arvestada ka riiklike peretoetustega. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kostja seaduslikule esindajale makstakse lisaks igakuisele lapsetoetusele ka lasterikka pere toetust (käesoleval ajal kokku summas 510 eurot). Saadavaid toetusi tuleb arvestada ühetaoliselt kõigi laste peale. Kohtu hinnangul on võimalik seega vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Eelnevast tulenevalt ning tuginedes hageja nõudele, vähendab kohus hagejalt väljamõistetud elatist ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja 200 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kui muutub igakuise elatise Eesti Vabariigi poolt kehtestatud miinimummäär, siis sama summa võrra muutub ka XXXile väljamõistetud elatis. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluse ajal hageja poolt tasutud elatise osas saab teha tasaarvestuse kohtuotsuse täitmise käigus. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.