2-17-14489/26 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule 28.09.2017.a esitatud hagiavaldusest nähtub, et Harju Maakohtu 23.12.2010.a määrusega tsiviilasjas 2-10-24700 kinnitatud kompromissi alusel mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 1 900 krooni (121,43 eurot) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on seisukohal, et kuivõrd sel ajal hageja ema veel oli terve ja töötas, kuid nüüd on töövõimetu, siis puuduvad hageja ülalpidamiseks vajalikud rahalised vahendid. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise suurendatud ulatuses, s.o miinimumi (hagi esitamise seisuga) 235 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja leiab edaspidistes seisukohtades, et kostja võiks leida tasuvama töö või töötada mitme koha peal. Samuti arvab ta, et kostja haige ema ei puutu asjasse, teda ei tohiks arvestada elatise määramisel. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostjal on veel kaks alaealist last (XXX ja XXX) peale hageja, kelle emale ta maksab kinni eluasemega seotud kulud (laen, kommunaalkulud, elekter) kokku ca 260 eurot kuus elatise asemel (vastavalt kohtuistungil avaldatule, samuti peab ta hoolitsema oma ema eest, kes on insuldi üle elanud. Kostja sissetulek on 560 eurot (neto) kuus. Lapsetoetus tuleb nõutud summast maha arvestada. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta on nõus tasuma hagejale elatist summas 180 eurot kuus ja võtab selles osas hagi õigeks. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Perekonnaseaduse PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Alaealise lapse ülalpidamiseks kohustuvad PKS §-st 96 tulenevalt eeskätt vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt täidab vanem oma ülalpidamiskohustust eelkõige raha perioodilise maksmisega ning ainult juhul, kui selleks on mõjuv põhjus või osapoolte kokkulepe võib kohustatud isik elatist anda muul viisil. See teenib esmajoones ülalpidamist saama õigustatud isiku huve. PKS § 100 lg 2 järgi tekib rahalise elatise nõue vanema vastu esmajoones siis, kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab ühes leibkonnas koos emaga. Praeguses asjas esitas hageja hagi elatise suurendamiseks seetõttu, et pärast kompromissi kinnitamist on hageja ema jäänud töövõimetuks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja XXX on hageja seadusliku esindaja XXX ja kostja XXXi ühine laps (tõendatud sünnitunnistusega, tl 5). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et Harju Maakohtu 23.12.2010.a määrusega tsiviilasjas 2-10-24700 kinnitatud 2(5)

kompromissi alusel mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 1 900 krooni (121,43 eurot) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuupalga alammäär ja ühes sellega ka elatise miinimummäär on vahepeal suurenenud. Hageja seadusliku esindaja (ema) tervislik seisund on oluliselt halvenenud, ta on töövõimetuks muutunud. Ka selle üle puudub vaidlus. 27.04.2018 toimunud kohtuistungil on kostja nõustunud hagejale maksma igakuiselt elatist summas 180 eurot kuus. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Eelnevat arvestades on põhjendatud osaliselt (alates 28.09.2017 180 euro ulatuses kalendrikuus) õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lisaks annab lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Alates 01.01.2017.a on töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1⁄2 on 235 eurot ja alates 01.01.2018.a on töötasu alammäär 500 eurot, millest pool on 250 eurot. Elatise suurendamiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kolleegiumi hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral. Riigikohus on 13.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 märkinud, et kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajadustee ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisesse. Uurides hageja ja hageja ema arvelduskontosid tegi kohus kindlaks, et hageja ema sissetulek koosneb peamiselt Töötukassa poolt makstavast toetusest igakuiselt summas 354,60 eurot (tl 75-95). Kostja tugineb vastuväidete esitamisel sellele, et tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last, kostja sissetulek on väike ning ta hooldab nädalavahetuseti ka oma insuldist taastuvat ema. Kostja sissetulekuks on alates 01.01.2018.a töötasu summas 560 eurot kuus. Kohus arvestab, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks last, XXX ja XXX. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja varalise seisundi välja selgitamiseks kohustas kohus kostjat esitama TsMS § 230 lg 4 alusel andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja sissetulek on olnud 2016.a. kokku 7 700,30 eurot, millest on kinnipeetud tulumaks ja muud vajalikud maksud (tl 62-65). Kostja on esitanud kostja ja Hansa Brewers Residence OÜ-ga sõlmitud töölepingu mille kohaselt kostja töötab kokana (tl 32-33). Kostja on kohtuistungil avaldanud, et alates 01.01.2018.a on tema töötasu 560 eurot kuus (neto). Kohtule esitatud Luiminor Banks AS tõendi kohaselt on perioodil 01.10.2016-23.10.2017 Hansa Brewers Residence OÜ-lt laekunud igakuselt palk summas 262,50-485,65 eurot (tl 31). 3(5)

Kohtuistungil selgitas kostja, et tema püüdlused muud tööd leida pole õnnestunud, samuti ei ole võimalik nädalavahetuseti töötada, kuna ta hooldab oma ema, kes elab XXX. Ka kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja elustandard ei ole kõrge (tl 53-61). Kostjale kuulub korteriomand aadressil XXX, mis on kaasomandis XXXiga ja millele on seatud hüpoteek Luminor Bank AS kasuks. Kohtu hinnangul on kostja esitatud tõenditega ja kohtu poolt tehtud päringuga seega tõendatud, et kostja sissetulekust ei piisa miinimummääras elatise maksmiseks kolmele lapsele. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04. detsembri 2013 otsuse nr 3-2-1-136-13 p-st 14 tuleneb, et vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kohus võtab arvesse, et kuivõrd kostjal tuleb täita oma kohustusi võrdselt oma kolme lapse ees ning ka temal tuleb tagada enda ülalpidamine, ei piisa tema sissetulekust igale lapsele vähemalt miinimumelatise tasumiseks. Kostja sissetulek 560 eurot/ PKS § 102 lg 2 II lause neli isikut = 140 eurot isiku kohta. Kostja tasub XXXi ja XXXi emale nende kahe lapse elatise asemel kinni nende eluasemega seotud kulud (laen, kommunaalkulud, elekter) kokku mõlema peale ca 260 eurot kuus. Sinna lisandub veel pool lastetoetustest (kuivõrd vanemad peavad andma lastele ülalpidamist võrdsetes osades), so 55 eurot, mis eeldatavasti laekub laste ema kontole, kes elab nendega samas leibkonnas ja mida tuleb täiendavalt arvestada ning selle võrra peab kostja vähem maksma. Seega kostjal kulub teistele lastele arvestuslikult ühe lapse kohta ca 157,50 eurot kuus. Kohus ei võta arvesse kostja väidet oma ema ülalpidamise kohta, kuna see ei puutu asjasse ja on üleüldse tõendamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 13. aprilli 2016.a otsuses nr 3-2-1-17-16 (p 11) rõhutanud, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega annab teiste laste olemasolu alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega, hinnates kostja varalist seisu, ei ole ta kohtu hinnangul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras, kahjustamata enese ja teiste alaealiste laste tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt nõutud elatist alla miinimummäära. Elatise väljamõistmine alammääras tooks käesoleval juhul kohtu hinnangul kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kostja on nõustunud tasuma hagejale elatist summas 180 eurot kuus. Suurema summa nõudmine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, sest see asetaks kostja olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda ja teiste alaealiste laste minimaalselt vajalikku elustandardit. Tegelikkuses saab hageja kostjalt ülalpidamist 207,50 eurot euro ulatuses, sest arvestada tuleb ka poolt lastetoetusest, mis laekub lapse ema kontole, so pool 55st eurost, st 27,50 eurot. Kuigi kostja hakkaks maksma hagejale keskmiselt 50 eurot rohkem kui oma teistele lastele lapse kohta, ei pea kohus seda ebavõrdseks kohtlemiseks, kuna hageja ema on töövõimetu, siis on natuke suurema elatise maksmine õigustatud. Seda enam ei oleks põhjendatud rohkem suurendada makstavat elatist, kuivõrd see hakkaks rikkuma kostja teiste laste õigusi. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi üksnes selles osas, milles kostja on hagi kohtuistungil õigeks võtnud, so 180 eurot kuus. Kohus muudab Harju Maakohtu 23.12.2010.a määrusega kinnitatud kompromissiga kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 180 eurot kuus. Kohus selgitab pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. 4(5)