Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
18. mai 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-11305
Tsiviilasi
Eesti Inkasso OÜ hagi XX ja YY vastu ühisvara jagamiseks. Hagi läbi vaatamata jätmine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. jaanuari 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Inkasso OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja): Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), lepinguline esindaja Olesja Polehhina Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Harju Maakohtu 23. jaanuari 2018 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 25. juulil 2017 Harju maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY (kostja II, koos edaspidi „kostjad“) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja väitel: Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-110396 mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 1 000 eurot, intress 201,46 eurot ja viivis 13. juuni 2016 seisuga 920,26 eurot, samuti viivis määraga 0,2% päevas alates
puudub kostjal I töökoht ning rahalised vahendid pangakontodel. Kostjale I kuuluvad osalused OÜ-s E ja M OÜ-s. Osalustele on seatud käsutamise keelumärked; kostjate ühisomandis on kinnistu, mis asub XXX (edaspidi „kinnistu“), mille arvelt saaks rahuldada hageja nõuded kostja I vastu. Lisaks sellele kuulus kuni
Maakohus jättis 23. jaanuari 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagi esitati kohtule põhjusel, et kostja I suhtes algatatud täitemenetlustes hageja nõude täitmine ebaõnnestus kostjal I lahusvara puudumise tõttu. Kuigi menetluse kestel sõlmis hageja esindaja õigustamatult (volituse puudumine) kostjaga I maksegraafiku kohustuste täitmiseks, on kostja I vastavat kohustust hageja ees siiski täitnud. Seega ei ole täitemenetluses nõude rahuldamine kostja I lahusvara arvelt ebaõnnestunud.
Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub hagi sisuliselt läbi vaadata. Hageja tugineb TMS § 14 lg-le 2 ja perekonnaseaduse § 33 lg-le 3, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu. Kostja I määruskaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 27. aprilli 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2 (3)
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Hageja tugineb väitele, et täitemenetluses pole tal olnud võimalik kostja I suhtes oma nõuet maksma panna, kuna kostjal I puudub lahusvara. Seetõttu nõuab hageja kostjate ühisvara jagamist. Hageja on kostjaga I sõlmitud maksegraafiku tühistanud. Kostja I seevastu leidis, et ta on kohustuse nõuetekohaselt täitnud, kuna tasub võlga hagejaga sõlmitud maksegraafiku alusel. Seega on pooltel vaidlus selle üle, kas hageja saab täitemenetluses kogu nõude korraga maksma panna, kui kostjaga I on sõlmitud maksegraafik, ja kas maksegraafik kehtib. Vaidluse lahendamiseks tuleb võtta seisukoht, kas kostja I on võimeline võlga tasuma oma lahusvara arvel, aga selleks on vaja hinnata tõendeid. Kohus ei saa seda teha TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamisel (vt Riigikohtu 18. november 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 teise alternatiivi alusel läbi vaatamata ja asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.