Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
17. mai 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-14013
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, seaduslik esindaja CC Kostja YY, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx
Rahuldada XX hagi põlvnemise tuvastamiseks. Tuvastada, et XX (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd on registreeritud xx xx xxxx Maavalitsuse, akt nr x) põlvneb YYst (Y, isikukood xxxxxxxxxxx).
Pärnu
Rahuldada osaliselt XX hagi elatise väljamõistmiseks. Välja mõista YYlt elatusraha 150 (ükssada viiskümmend) eurot alates 20. septembrist 2017 igakuuliselt alaealise XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette CC arveldusarvele nr EExxx SEB Pank, selgitusega „ elatis XX’le“. Kohtuotsus saata pärast selle jõustumist vajaliku kande tegemiseks registripidajale. Menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõudes jätta kostja Menetluskulude jaotus YY kanda, elatise nõudes poolte endi kanda, kuigi kohtule teadaolevalt menetluskulusid pooled kandnud ei ole. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Edasikaebamise kord Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja
Tsiviilasi nr 2-17-14013 järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-14013 Rohkem menetlusdokumente pooled ei esitanud ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PKS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nr xxx-xxxxxx nähtub, et YY on XX bioloogiline isa (tõenäosus 99,99998%). Seega puudub kohtul alus kahelda eelpooltoodud uuringuaktis toodus ning kostjat mitte XX isaks pidada. Selle nõude osas tuleb hagi seega rahuldada. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08). Elatise nõue. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2018.aastal 250 eurot). PKS § 101 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Käesoleval juhul on hageja esitanudki nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras ja kuna põlvnemine on tuvastatud käesolevas tsiviilasjas, siis nõuab hageja elatist alates hagi esitamisest. Riigikohus on korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-11812 p 16, 3-2-1-165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-14013 -
tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülalpidamist anda. Vaidlus hageja vajaduste osas asjas puudub ja seega tuleb eeldada, et need on kahekordse miinimumelatise ehk igakordselt kehtiva kuupalga alammäära ulatuses. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 p 10 ja 32-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on Riigikohus veelgi konkreetsemalt öelnud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Samas on seadus näinud ette võimaluse ka miinimummäärast väiksema elatise määramiseks, mille sätestab PKS § 102 pealkirjaga „Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“ (kuigi PKS § 99 ei näe ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel ette vajadust arvestada kohustatud isiku varalise seisundiga). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi ei vabane vanem lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohaselt. PKS § 102 lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Küll aga sätestab sama lõike viimane lause, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 14) nimetatud sätteid kommenteerides öelnud, et viidatud sätete järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Antud juhul tuginebki kostja oma töövõime puudumisele ja palub elatise välja mõista oluliselt väiksemaks määras kui hageja seda hagis nõudnud on. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja ei ole töövõimeline. Tal on tuvastatud raske puue (Sotsiaalkindlustusameti otsus tl 27) ning tal puudub töövõime kuni 16.08.2019 (tl 25-26 Töötukassa otsus). Kostja on kirjeldanud oma võimetust stabiilset tööd leida, hageja neid asjaolusid vaidlustanud ei ole. Samas on ka hageja ise raske puudega, mida kinnitab Sotsiaalkindlustusameti xx xx xxxx otsus. Kohus ei saa nõustuda kostjaga, et tema varaline seisund ei võimalda hagejat ülal pidada suuremas summas kui 30 eurot kuus. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et perioodil 05.09.2017 – 04.03.2018 ehk 6 kuu jooksul on tema sissetulekuks pensioni, sotsiaaltoetuse ja regulaarsete sularaha sissemaksete näol (igakuiselt 50 või 40 eurot, ka 150 eurot) olnud 2788.72 EUR, mis ühe kuu keskmiseks teeb ca 465 EUR. Kostja esmavajaduste osas ei saa olla põhjendatud eluasemekulud 90 EUR, mis on ilmselt arvestatud kohtule esitatud xx xxxx x arve nr xx-xx-xxxx järgi (2 tarbijat, 184.70 EUR). Tegemist on talvekuu arvega, millel kütte osa on ligemale kolmandik (56.98 EUR). Samuti ei ole kohtu hinnangul mõistlikud kostja kulutused sideteenusele summas 32 EUR, sh TV, internet, tava- ja mobiiltelefon. Kohtule on esitatud Tele2 arve BB, mitte kostja, kohta (tl 44), 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-14013 ja sedagi summale 14.93 EUR nii tava- kui mobiiltelefoni eest. Mõistlik kulutus sideteenusele võib kohtu hinnangul säästlikke pakette kasutades olla 15 EUR, vajadust internetile põhistatud ei ole, pealegi on internetiteenus tänapäeval kättesaadav ka läbi telefoni. Oluline on märkida, et sideteenuse eest tasumist kostja pangakontolt ei nähtu. Muude kostja vajaduste osas kohtul kahtlusi ei ole ja seega võib põhjendatud kostja vajadusteks pidada käesoleval juhul 357 (kostja enda esiletoodud kulutused) – ca 40 EUR eluasemekulude ja sideteenuste arvel ehk ca 315-320 EUR. Kostja regulaarset sissetulekut ja puuduvat töövõimet silmas pidades on ta seega kohtu hinnangul võimeline hagejat toetama 150 euroga kuus, millises osas hagi ka rahuldada tuleb. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja vajaduse katab osaliselt riigi poolt makstav peretoetus (hagis märgituna 69.18 EUR) ja puude tuvastamise korral ka vastav toetus. Seega määrab kohus elatise alla miinimummäära ehk summas 150 eurot kuus, rahuldades hagi osaliselt. Elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest, kuivõrd juba hagi saades pidi kostja mõistma, et elatise maksmise kohustus võib temal tekkida. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 11 kohaselt (põlvnemise tuvastamise nõudes) jäävad menetluskulud kostja kanda. Elatise hagi nõudes jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda tulenevalt TsMS § 163 lg 1 sätetest (hagi rahuldati osaliselt). Samas ei ole kumbki pool ilmselt menetluskulusid kandnud, vähemalt vastavaid nõudeid esitatud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.